{"id":3,"date":"2024-04-04T09:15:54","date_gmt":"2024-04-04T06:15:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kant\/avaleht\/"},"modified":"2024-10-08T00:21:08","modified_gmt":"2024-10-07T21:21:08","slug":"avaleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kant\/","title":{"rendered":"Immanuel Kant (1724-1804) ja \u201eautonoomia arhiiv\u201c Baltikumis\u00a0"},"content":{"rendered":"

\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\n
\n

<\/p>\n\n\n\n

Immanuel Kant elas terve oma elu Ida-Preisimaal K\u00f6nigsbergis. Ta oli lojaalne Preisi kuninga alam, kuid tema eetiliste vaadete t\u00f5ttu on teda k\u00f5ige \u00f5igem kirjeldada \u201ekosmopoliidina K\u00f6nigsbergis\u201c.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Samas v\u00f5ib teda nimetada ka balti filosoofiks. Kanti kodulinna K\u00f6nigsbergi kultuurilised, hariduslikud ja majanduslikud sidemed Balti provintsidega olid tihedad. Paljud tema s\u00f5brad ja sugulased elasid Kura- ja Liivimaal. Vilka kaubanduslinnana oli K\u00f6nigsberg h\u00e4sti \u00fchendatud teiste L\u00e4\u00e4nemere sadamatega. K\u00f6nigsbergi \u00fclikool oli tol ajal Balti regiooni l\u00e4him \u00fclikool, kuhu l\u00e4ksid \u00f5ppima siit maalt p\u00e4rit noormehed. Kanti teoseid avaldati Riias Johann Friedrich Hartknochi kirjastuses. \u00dcks Kanti \u00f5pilastest, Gottlob Benjamin J\u00e4sche, sai taasavatud Tartu \u00fclikooli teoreetilise ja praktilise filosoofia professoriks, \u00f5petades siin 37 aastat. J\u00e4sche oli ka see, kelle vahendusel j\u00f5udis osa Kanti arhiivist Tartusse.\u00a0 Ka Kanti surimask osteti Tartu \u00fclikoolile Franz Joseph Galli kogust. T\u00e4nu J\u00e4sche ja Tartu \u00fclikooli professori ja raamatukogu asutaja Karl Morgensterni pingutustele on Tartu \u00fclikool mitmete Kantiga seotud k\u00e4sikirjade uhke hoidja. Kanti m\u00f5ju baltisaksa ja selle kaudu ka eesti m\u00f5tteloos on suurem, kui seda endile teadvustame.<\/p>\n\n\n\n

Seega on Tartus k\u00fcllalt p\u00f5hjust t\u00e4histada Immanuel Kanti 300. s\u00fcnniaastap\u00e4eva. Kanti s\u00fcnnip\u00e4eva paiku (22. aprillil) toimub mitmeid \u00fcritusi:\u00a0<\/p>\n\n\n\n

6.04-5.05 naitus \u201cKANT 300 Tartus: k\u00e4sikirjadest taevani\u201d Tartu \u00dclikooli Raamatukogus;<\/a><\/p>\n\n\n\n

13.04 Kanti ja Madis K\u00f5ivu filosoofiale p\u00fchendatud \u201eFilosoofip\u00e4ev\u201c, mille keskmes on K\u00f5ivu n\u00e4idendi \u201eFilosoofip\u00e4ev\u201c (1994) ettelugemine Uues Anatoomikumis. Ettelugemisele eelneb s\u00fcmpoosion;<\/a><\/p>\n\n\n\n

2.-4.05 rahvusvaheline konverents \u201eAutonoomia arhiivid. Immanuel Kant Baltimaades\u201c. (T\u00f6\u00f6keeled inglise<\/a> ja saksa keel<\/a>)<\/p>\n\n\n\n

Lisaks toimub loengusari<\/a>, v\u00e4lja antakse ajakirja Akadeemia<\/a> Kanti erinumber, mida esitletakse \u00fclikooli raamatukogu n\u00e4ituste saalis 18. aprillil kell 17.30<\/strong>. Tema filosoofiat tutvustatakse laialdaselt meedias, samuti ilmub aasta jooksul mitme Kanti teose eestikeelne t\u00f5lge.<\/p>\n\n\n\n

Teisip\u00e4eval, 15. oktoobril kell 16.15-17.45 <\/strong>peab Tartu \u00dclikoolis M\u00f5tteloo kollokviumi sarjas k\u00fclalisloengu Ottawa \u00fclikooli kaasprofessor Nigel DeSouza.<\/strong> Loengu teemaks on \u201cHerder ja Kant elufilosoofiast ja moraali alustest: saksa valgustuse kaks mudelit, kaasaegse perspektiiviga\u201d<\/strong> (inglise keeles). Loeng toimub Jakobi 2-114.<\/a><\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"Saksa<\/figure>\n\n\n\n
\"ETAG\"<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00a0 Immanuel Kant elas terve oma elu Ida-Preisimaal K\u00f6nigsbergis. Ta oli lojaalne Preisi kuninga alam, kuid tema eetiliste vaadete t\u00f5ttu on teda k\u00f5ige \u00f5igem kirjeldada \u201ekosmopoliidina K\u00f6nigsbergis\u201c.\u00a0 Samas v\u00f5ib teda nimetada ka balti filosoofiks. Kanti kodulinna K\u00f6nigsbergi kultuurilised, hariduslikud ja …<\/p>\n","protected":false},"author":99,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kant\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kant\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kant\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kant\/wp-json\/wp\/v2\/users\/99"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kant\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":21,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kant\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":180,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kant\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/180"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kant\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}