![\"2.png\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/11\/2.png\" "\\"2.png\\"")
<\/figure>\n\n\n\nTeadaolevalt vanim kaltsunukk on hoiul Briti Muuseumis ning see on \u00fche lapse hauast leitud Vana-Rooma kaltsunukk, mida dateeritakse aastasse umbes 300 eKr. Leitud nukk on valmistatud j\u00e4medast linasest riidest ning topitud t\u00e4is kaltsu ning pap\u00fc\u00fcruse t\u00fckke (Vikipeedia).<\/p>\n\n\n\n
Arheoloogiliste nukuleidude ning museaalide v\u00e4hesuse peamiseks p\u00f5hjuseks on see, et neid lihtsaid lelusid valmistati kergesti k\u00e4ttesaadavatest ja h\u00e4vivatest materjalidest (linased kaltsud, vill, puit, luu, p\u00f5letatud savi). Teisalt on kaltsunukud kergesti valmistatavad ning sama kergesti muudetavad nukud, kelle tegemise juhiseid kanti p\u00e4randina p\u00f5lvest- p\u00f5lve.<\/p>\n\n\n\n
Tartu M\u00e4nguasjamuuseumi andmetel on lihtsama rahva laste nukud on l\u00e4bi aegade olnud valmistatud kodus muust \u00f5mblust\u00f6\u00f6st \u00fcle j\u00e4\u00e4nud kangat\u00fckkidest v\u00f5i vanadest riider\u00e4balatest, sellest ka nende nimetus- kaltsunukud. M\u00fc\u00fcgiks hakati Euroopas riidest nukke valmistama alles 19. sajandi keskpaigas. Tavaliselt olid need puhtast linasest v\u00f5i muust kangast \u00f5mmeldud, sageli olid neil peenelt vormitud pead ja kaunilt maalitud n\u00e4od. \u00dcleni riidest nukkude k\u00f5rval olid tootmisartikliks ka riidest nukukehad, millele hiljem lisati tselluloidist, portselanist v\u00f5i m\u00f5nest muust materjalist pea. Nukukehade t\u00e4itematerjaliks kasutati saepuru, sammalt, villa, puuvilla- ja siidiheideid, heina, loomakarvu, merirohtu, puulaaste, korgipuru ja kipsi.<\/p>\n\n\n\n
19. sajandi II poolel kogusid suurt populaarsust tr\u00fckitud nukud. Nuku kangale tr\u00fckitud esi- ja tagapool tuli ostjal endal v\u00e4lja l\u00f5igata, kokku \u00f5mmelda ning t\u00e4is toppida.<\/p>\n\n\n\n
20. sajandil v\u00f5eti riidenukut\u00f6\u00f6stuses kasutusele uusi materjale nagu n\u00e4iteks vilt, mis liimiga k\u00f5vendatuna ja vormi pressituna v\u00f5imaldas vormida ilmekaid nukun\u00e4gusid ning mille k\u00fclge sai kinnitada ka parukaid ja klaassilmi. Teiseks sobilikuks materjaliks osutus trikoo, mida nukun\u00e4gude tegemiseks pingutati m\u00f5nest k\u00f5vemast ainest maski peale. Tekstiilnukkude kuldaeg Euroopas oli 1920. aastatel. Tolleaegsest toodangust on kollektsion\u00e4\u00e4ride seas v\u00e4ga k\u00f5rgelt hinnatud sakslanna K\u00e4the Kruse realistlikud ja kvaliteetsed m\u00e4ngunukud ning Itaalias tegutseva Lenci firma vildist karakternukud (Tartu M\u00e4nguasjamuuseum).<\/p>\n\n\n\n
Eestis on alati m\u00e4ngitud kaltsu- ja riidenukkudega, neid on oma lastele valmistanud nii emad- vanaemad kui ka lapsed ise. 1920-30. aastatel tegid riidenukke m\u00fc\u00fcgiks v\u00e4ikesed t\u00f6\u00f6kojad ja kodus t\u00f6\u00f6tavad k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskusega naised. Peale m\u00e4ngunukkude olid tollal v\u00e4ga populaarsed nn \u201esalonginukud\u201c ehk riidest ilunukud, mis kujutasid rokokoodaame, mustlannasid, kloune ning olid m\u00f5eldud interj\u00f6\u00f6ri kaunistuseks (Tartu M\u00e4nguasjamuuseum).<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukogude perioodil valmistati t\u00f6\u00f6stuslikult p\u00f5hiliselt plastmassnukke, riidenukke tehti endiselt kodus ise. Alles 1990. aastate alguses, kui poodides enam suurt kaubavalikut polnud, hakati m\u00f5nedes eraettev\u00f5tetes valmistama turistidele m\u00f5eldud eesti rahvar\u00f5ivastes riidenukke ning lastele pehmeid m\u00e4ngunukke (Tartu M\u00e4nguasjamuuseum).<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nap\u00e4eval valmistatakse kaltsunukke peamiselt oma tarbeks k\u00e4sit\u00f6\u00f6na kodus ning v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ka t\u00f6\u00f6stuslikult. T\u00f6\u00f6stuslikud nukud j\u00e4ljendavad traditsiooniliste kaltsunukkude omadusi: lihtsad vormid, pehme riidest keha, lapitehnikas r\u00f5ivad, kuid \u00fcldjuhul ei kanna need tekstiilmaterjalide taaskasuta\u00admise ideed ega loodus\u00ads\u00f5braliku tootmise p\u00f5him\u00f5tet.<\/p>\n\n\n\n
Eesti nukukunstnikud on koondunud Eesti Rahvakunsti ja K\u00e4sit\u00f6\u00f6 Liidu m\u00e4nguasjameistrite alaliitu. Oman\u00e4olise k\u00e4ekirjaga nukukumeistrid on nt Resa Tiitsmaa, Marianna Ratiner, Sirje Raudsepp, Sveta Aleksejeva, Kai Maser, Tiia Mets, Pille Pattak, Piret Mildeberg, Maaja Kalle, Lembe Maria Sihvre jpt (Eesti Rahvakunsti ja K\u00e4sit\u00f6\u00f6 Liit).<\/p>\n\n\n\n
Kasutatud allikad:<\/p>\n\n\n\n
- \n
- British Museum<\/em>. K\u00fclastatud aadressil: \u00a0http:\/\/www.britishmuseum.org\/explore\/highlights\/highlight_objects\/gr\/r\/rag_doll.aspx<\/a>.<\/li>\n\n\n\n
- Eesti Rahvakunsti ja K\u00e4sit\u00f6\u00f6 Liit<\/em>. K\u00fclastatud aadressil: http:\/\/www.folkart.ee\/meist\/alaliidud\/manguasjameistrid<\/a>.<\/li>\n\n\n\n
- Hunt, M. (2010). Nukumeistrite t\u00f6\u00f6d Kondase keskuses. Eesti P\u00e4rimusmuusika Keskus<\/em>. K\u00fclastatud aadressil: http:\/\/www.folk.ee\/et\/Uudised&nID=248<\/a>.<\/li>\n\n\n\n
- Kaltsunukk.<\/em> Vikipeedia. K\u00fclastatud aadressil: http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Kaltsunukk<\/a>.<\/li>\n\n\n\n
- Tartu M\u00e4nguasjamuuseumi teabetahvel riide- ja kaltsunukkudest.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Vikipeedia kohaselt on kaltsunukk nukk, mis on traditsiooniliselt k\u00e4sitsi valmistatud tekstiili\u00adj\u00e4\u00e4kidest. Kaltsunukk on nukk, mis on juba ammustest aegadest kuulunud nii linna kui talulaste m\u00e4nguasjade hulka, kuid kust ja millal kaltsunukkude meisterdamine t\u00e4pselt alguse sai, seda ei tea t\u00e4nap\u00e4eval p\u00e4ris …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaltsunukk\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaltsunukk\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaltsunukk\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaltsunukk\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaltsunukk\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaltsunukk\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":124,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaltsunukk\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/124"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaltsunukk\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
- Eesti Rahvakunsti ja K\u00e4sit\u00f6\u00f6 Liit<\/em>. K\u00fclastatud aadressil: http:\/\/www.folkart.ee\/meist\/alaliidud\/manguasjameistrid<\/a>.<\/li>\n\n\n\n