1. Mäng on väikese inimese töö

Mis on mäng? Väikese inimese töö, vastavad sageli täiskasvanud. Samas on see ka lapse õigus, sest läbi selle tegevuse arenetakse nii sotsiaalselt, emotsionaalselt, kognitiivselt kui füüsiliselt. Meile, täiskasvanutele, võib mäng sageli tunduda väga lihtsa, kõrvalise ja ebaolulise tegevusena, kuid lapse jaoks on see väga tõsine tegevus, mille kaudu antakse edasi oma ideid ja tundeid ning mille kaudu saadakse teadmisi neid ümbritsevast maailmast. Lapse mäng on sisemiselt motiveeritud ning interpreteeritud tema kogemustest. Mängu käigus süüvivad osalised tavaliselt põhjalikult oma tegevusse ning see tegevus on korduv ning kajastab tegelikkust. Laps ei mängi teiste pärast, vaid oma sisemise vajaduse tõttu ja mängus teeb ta seda, mida näeb teisi tegemas.

Mäng ei ole üks- ühele peegeldus igapäevaelust, kuigi mänguaines tuleb igapäevastest toimingutest. Mängu käigus elavad lapsed läbi mitmeid tundeid, nagu rõõm, rahulolu ja nauding, sest nad elavad läbi mänguga kaasnevaid tundeid.

Nukk ja nukumängud on olulise tähtsusega väikelapseeas õhutades mudilasi mängima nähtut, kogetut ja võimaldades matkides õppida vastavat suhtumist mänguasjadesse. Nukk on vahendajaks lapse mina ja välisilma vahel, aidates lapsel läbi rollimängu elada sisse täiskasvanute maailma, õppida suhtlema inimeste ja loomadega. Laps samastab nuku reaalse mängukaaslasega, kes elustub tema fantaasia kaudu. Nukk on lapse laps, kellega ta elab ja mängib läbi temale tajutavat reaalset eluolu. Nukk arendab tundeelu – kui nukul puudub nägu või silmi ja suud märgistavad vaid kolm punkti, loob lapse fantaasia puuduva ise. Seega nukk naerab, nutab, on kuri või väsinud. Nukk sisendab mudilasele ka turvatunnet ning seetõttu võiks ta olla lapsega kõikjal turvaliselt kaasas.

Kasutatud allikad:

• Artla, T. (Koost). (2003). Rahvuslik nukk. Tallinn: TPÜ Kirjastus.

• Kiss, K. & Niilo, A. (2013). Rätinukkude valmistamine ja kasutamine. Õpiobjekt. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusteaduste instituudi õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus. Elektrooniline viide: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29248/index.html

• Niilo, A. & Kikas, E. (2008). Mäng. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk 120-137). Tartu: TÜ Kirjastus.

• Ugaste, A. (2005). Laps ja mäng. L. Kivi, & H. Sarapuu (Koost), Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat (154-172). Tartu: Atlex.