V\u00f5rdlevat valiidsust kontrolliti valimi puhul, kuhu kuulus 77 \u00dcK last, kellest 44 olid eakohase k\u00f5nearenguga ja 33 keelepuudega (vanus 4 a 6k kuni 6a 11k). V\u00f5rdleva valiidsuse hindamiseks kasutati \u00fckskeelsetele lastele m\u00f5eldud 5\u20136-aastaste k\u00f5netesti (Padrik et al., 2013), mida ei saa kasutada KK laste hindamiseks. Testist valiti k\u00f5rge eristusv\u00f5imega \u00fclesanded: morfoloogia (nimis\u00f5na t\u00fcvevariantide ja osastava k\u00e4\u00e4nde l\u00f5puvariantide kasutamine); lausete j\u00e4relekordamine; v\u00e4lteridade j\u00e4relekordamine; terviku osade nimetamine. Nende \u00fclesannete tulemusi korreleeriti KaLaKe testikomplekti sarnaste \u00fclesannetega, samuti otsiti seoseid KaLaKe ja 5\u20136-aastaste k\u00f5netesti koondskooride vahel. M\u00f5lema testi koondtulemuste vahel leiti tugev korrelatsioon (\u03c1 = 0,89; p < 0,001). EK laste puhul oli seos m\u00f5\u00f5dukas (\u03c1 = 0,69; p < 0,001) ning KP laste r\u00fchmas tugev (\u03c1 = 0,77; p < 0,001). Tulemused kinnitavad KaLaKe testikomplekti head v\u00f5rdlevat valiidsust, mis n\u00e4itab, et m\u00f5lemad testid m\u00f5\u00f5davad sama konstrukti ja KaLaKe testikomplekt on hea alternatiiv olemasolevale keeletestile. Teistest tulemustest eristus m\u00f5nev\u00f5rra k\u00f5netesti v\u00e4lteridade j\u00e4relekordamise \u00fclesanne, mis oli vaid m\u00f5\u00f5dukas korrelatsioonis KaLaKe pseudos\u00f5nade testiga. Kuigi ka v\u00e4lteridade puhul oli tegemist pseudos\u00f5nadega (nt ode-ote-otte), oli tegemist siiski keelematerjali poolest \u00fcsna erinevate \u00fclesannetega. V\u00e4lteridade j\u00e4relekordamise \u00fclesandega kogutakse informatsiooni eelk\u00f5ige lapse v\u00e4ltetaju ja h\u00e4\u00e4ldusliku \u00fcmberl\u00fclitumisv\u00f5ime kohta (Padrik et al., 2013). KaLaKe pseudos\u00f5nade test hindab fonoloogilist t\u00f6\u00f6tlust \u00fcldisemalt. Pseudos\u00f5nade testi k\u00f5ik s\u00f5nad olid I v\u00f5i II v\u00e4ltes, aga v\u00e4lteridade j\u00e4relekordamise \u00fclesandes pidi laps j\u00e4rele kordama v\u00e4lteridu, mis koosnesid kolmes erinevas v\u00e4ltes olevatest pseudos\u00f5nadest. On teada, et nii EK ja KP lastel on k\u00f5ige raskem eristada just II ja III v\u00e4ldet (Eichhorn & Juur, 2024), mist\u00f5ttu v\u00f5ib v\u00e4lteridade j\u00e4relekordamise \u00fclesannet pidada pseudos\u00f5nade testist raskemaks ja seos kahe m\u00f5\u00f5tvahendi vahel on raskusastmete erinevusest tulenevalt m\u00f5\u00f5dukas.<\/p>\n\n\n\n
Tabel 7.<\/strong> KaLaKe testikomplekti ja 5\u20126-a k\u00f5netesti tulemuste seosed (\u00dcK N=77)<\/p>\n\n\n\n M\u00e4rkus: tumedalt on m\u00e4rgitud sisult sarnaste \u00fclesannete ja alltestide vahelised korrelatsioonikordajad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" V\u00f5rdlevat valiidsust kontrolliti valimi puhul, kuhu kuulus 77 \u00dcK last, kellest 44 olid eakohase k\u00f5nearenguga ja 33 keelepuudega (vanus 4 a 6k kuni 6a 11k). V\u00f5rdleva valiidsuse hindamiseks kasutati \u00fckskeelsetele lastele m\u00f5eldud 5\u20136-aastaste k\u00f5netesti (Padrik et al., 2013), mida ei …<\/p>\n","protected":false},"author":331,"featured_media":0,"parent":80,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-97","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/97","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/users\/331"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=97"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/97\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":256,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/97\/revisions\/256"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/80"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=97"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}<\/strong><\/td> 5<\/strong>\u2013<\/strong>6-a laste k\u00f5netest<\/strong><\/td><\/tr> <\/strong><\/td> Morfoloogia<\/td> Lausete j\u00e4relekordamine<\/td> V\u00e4lteread<\/td> Terviku osad<\/td> Koguskoor<\/td><\/tr> KaLaKe
s\u00f5navaratestid<\/strong><\/td>\u03c1 = 0,81 p <0,001<\/td> \u03c1 = 0,78 p <0,001<\/td> \u03c1 = 0,45 p <0,001<\/td> \u03c1 =<\/strong> 0,83<\/strong> p <0,001<\/strong><\/td> \u03c1 = 0,84 p <0,001<\/td><\/tr> KaLaKe<\/strong> LJT<\/strong><\/td> \u03c1 =<\/strong> 0,83<\/strong> p <0,001<\/strong><\/td> \u03c1 =<\/strong> 0,87<\/strong> p <0,001<\/strong><\/td> \u03c1 = 0,55 p <0,001<\/td> \u03c1 = 0,74 p <,001<\/td> \u03c1 = 0,87 p <0,001<\/td><\/tr> KaLaKe<\/strong> pseudos\u00f5nad<\/strong><\/td> \u03c1 = 0,69 p <0,001<\/td> \u03c1 = 0,70 p <0,001<\/td> \u03c1 =<\/strong> 0,58<\/strong> p <0,001<\/strong><\/td> \u03c1 = 0,63 p <0,001<\/td> \u03c1 = 0,74 p <0,001<\/td><\/tr> KaLaKe<\/strong> koguskoor<\/strong><\/td> \u03c1 = 0,84 p <0,001<\/td> \u03c1 = 0,86 p <0,001<\/td> \u03c1 = 0,60 p <0,001<\/td> \u03c1 = 0,78 p <0,001<\/td> \u03c1 =<\/strong> 0,89<\/strong> p <0,001<\/strong><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n