{"id":8,"date":"2026-06-04T17:46:26","date_gmt":"2026-06-04T14:46:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/eis-i-sisenemine\/"},"modified":"2026-07-26T22:09:59","modified_gmt":"2026-07-26T19:09:59","slug":"eessona","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/eessona\/","title":{"rendered":"Eess\u00f5na"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Eestis on erinevatel p\u00f5hjustel kasvanud vajadus t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata kakskeelsete laste arengule ja hariduslikele vajadustele: seoses \u00fchiskonna mitmekesistumise, kaasava hariduse ja eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekuga on \u00fclioluline tagada, et muukeelsed lapsed ei j\u00e4\u00e4 ilma toetuseta. Enamik muu kodukeelega lapsi, kes astuvad eestikeelsesse lasteaeda, \u00f5pivad sujuvalt ka eesti keele \u00e4ra enne esimesse klassi astumist, kuid osadel tekib sellega suuremaid raskusi. Oluline on vahet teha, kas lapsel kulgeb keele omandamine aeglasemalt seet\u00f5ttu, et tal on v\u00e4he eestikeelset sisendit v\u00f5i bioloogilistel p\u00f5hjustel. Viimasel juhul on vajalik logopeedi sekkumine. Samas on logopeedil raskem tuvastada keelepuuet kakskeelsete laste kui \u00fckskeelsete seas, mis v\u00f5ib viia nii \u00fcle- kui aladiagnoosimiseni.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eestis on laste keelearengu hindamisvahendid olemas (Padrik <em>et al<\/em>., 2013; Hallap <em>et al<\/em>., 2019), kuid kakskeelseid lapsi ei saa hinnata samade vahenditega ning kakskeelsete laste tulemuste t\u00f5lgendamisel ei saa kasutada \u00fckskeelsete laste norme. Arvestades kasvavat vajadust tuvastada keelepuuet kakskeelsetel lastel ning nende tuvastamise erip\u00e4rasid, on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud KaLaKe (Kakskeelsete Laste Keeletest) testikomplekt abivahendiks logopeedidele, kes puutuvad oma t\u00f6\u00f6s kokku kakskeelsete lastega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Testide loomise aluseks ja eeskujuks on rahvusvahelise teadus- ja arendusprojekti COST Action IS0804 <em>Language Impairment in a Multilingual Society: Linguistic Patterns and the Road to Assessment <\/em>(<strong>LITMUS)<\/strong> raames koostatud testid. Projekti rahastas Euroopa Liidu teadus- ja tehnoloogiaarenduse (RTD) raamprogramm. Testide koostamise <strong>eesm\u00e4rk on <\/strong><strong>parandada keeleoskuse hindamist kaks- v\u00f5i mitmekeelses keskkonnas<\/strong> ja <strong>eristada t\u00f5elist keelepuuet (nt arenguline keelepuue; ingl <em>developmental language disorder<\/em>) tavap\u00e4rasest teise keele omandamisest<\/strong>. Testid on hoolikalt piloteeritud ja kohandatud mitmete keelte jaoks ning need on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud vastavalt teaduslikult p\u00f5hjendatud <strong>p\u00f5him\u00f5tetele keeleoskuse hindamiseks mitmekeelsetel lastel<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">KaLaKese testikomplekt koosneb kolmest osast: (1) s\u00f5navaratest (kahe alatestiga), (2) lausete j\u00e4relekordamise test (kahes keeles) ja (3) pseudos\u00f5nade j\u00e4relekordamise test. Iga test annab erinevat infot lapse keelelisest arengust. K\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsemat pilti lapse arengust ja v\u00f5imalikust keelepuudest on v\u00f5imalik saada neid teste kombineerides.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>S\u00f5navaratest m\u00f5\u00f5dab laste eesti keele teadmisi (s\u00f5navara teadmised on seotud eesti keelega kokkupuutega).<\/li>\n\n\n\n<li>J\u00e4relekordamise testid hindavad keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5imet, mis s\u00f5ltub mitte ainult keelelistest teadmistest, vaid ka bioloogilistest eeldustest keele omandamiseks.<\/li>\n\n\n\n<li>Lausete j\u00e4relekordamiseks on vaja kasutada nii keelelisi teadmisi (s\u00f5navara, grammatika) kui ka keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5imet (lausete t\u00e4henduse m\u00f5istmine ja lause taasesitamine). Kuna Eesti kakskeelsete laste seas on k\u00f5ige enam vene emakeelega lapsi, siis KaLaKese komplektis leidub ka venekeelne lausete j\u00e4relekordamise test. Lapse testimine m\u00f5lemas keeles annab oluliselt parema pildi sellest, kas madal tulemus tuleneb keeleteadmiste puudulikkusest (kui \u00fches keeles on normikohane skoor) v\u00f5i bioloogilistest puudustest (kui on m\u00f5lemas keeles skoor allapoole normi). Keelepuue, juhul, kui see on olemas, avaldub m\u00f5lemas keeles. Samas on v\u00f5imalik kasutada KaLaKese testi ka lastel, kelle emakeel ei ole vene ega eesti keel.<\/li>\n\n\n\n<li>Pseudos\u00f5nade j\u00e4relekordamise test m\u00f5\u00f5dab fonoloogilist m\u00e4lu ja taasesitamise oskust. See annab veel detailsema pildi lapse keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5imest ning lubab m\u00f5\u00f5ta seda ka nendel lastel, kellel on eesti keele teadmised n\u00f5rgad ning lausete j\u00e4relekordamine on raske v\u00f5i kelle emakeeles vastavad testid puuduvad.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">KaLaKese testikomplekti saab kasutada s\u00f5eltestina keelepuude tuvastamiseks nii \u00fckskeelsetel kui kakskeelsetel lastel. Kasutajateks on logopeedid, kes on l\u00e4binud koolituse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">KaLaKese testikomplekti v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist toetas Eesti Haridus- ja Noorteamet (HARNO) ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium. Projekt kestis 2021.a oktoobrist kuni 2025.a l\u00f5puni.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>T\u00e4nu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Testide koostamisel osales eri aegadel suur ring inimesi. Oleme t\u00e4nulikud k\u00f5igile, kes on testide sisu koostamisel kaasa aidanud: endine T\u00dc \u00f5ppej\u00f5ud logopeed Merit Hallap, kes on pseudos\u00f5nade testi \u00fcks autoritest; T\u00dc eripedagoogika ja logopeedia ning eesti keele ja \u00fcldkeeleteaduse \u00fcli\u00f5pilased, kes kogusid andmeid ja piloteerisid teste magistrit\u00f6\u00f6des; Kaisa ja Meelo Kriisa, kes joonistasid lausete j\u00e4relekordamistestide pildid; professor Natalia Meir Bar-Ilani \u00dclikoolist, kes on venekeelse lausete j\u00e4relekordamise testi \u00fcks autoritest ja kes andis loa seda kasutada ja normeerida; dr Magdalena \u0141uniewska, Magdalena Krysztofiak ning dr Ewa Haman Varssavi \u00dclikoolist, kes andsid n\u00f5u s\u00f5navaratesti loomisel. Oma h\u00e4\u00e4le on helifailidesse andnud Ave Marleen Rei ja Diana Vender.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Testide ps\u00fchhomeetriliste n\u00e4itajate kontrollimisel ja normimisel oli toeks Liisa Rikanson, kes aitas kaasa sellele, et testid oleksid usaldusv\u00e4\u00e4rsed ja arvude keel logopeedidele arusaadav.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hindamatu panuse testide valmimisse andsid paljude lasteaedade direktorid, logopeedid, lapsevanemad ja muidugi lapsed, kes aitasid teste piloteerida ja normimiseks andmeid koguda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Testid valmisid HARNO toel. Meie eriline t\u00e4nu kuulub Anastasia Averinale, t\u00e4nu kellele valmis testide digilahendus EIS-is. Suur t\u00e4nu ka Saima Salomonile, kes oli HARNO logopeedia peaspetsialistina testide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise projekti \u00fcks algatajatest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Testikomplekti autorid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Marika Padrik, Tartu \u00dclikooli logopeedia kaasprofessor<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Virve-Anneli Vihman, Tartu \u00dclikooli ps\u00fchholingvistika professor<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Adele Vaks, Tartu \u00dclikooli mitmekeelsuse keskuse teadmussiirde koordinaator, adele.vaks@ut.ee<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eestis on erinevatel p\u00f5hjustel kasvanud vajadus t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata kakskeelsete laste arengule ja hariduslikele vajadustele: seoses \u00fchiskonna mitmekesistumise, kaasava hariduse ja eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminekuga on \u00fclioluline tagada, et muukeelsed lapsed ei j\u00e4\u00e4 ilma toetuseta. Enamik muu kodukeelega lapsi, kes astuvad eestikeelsesse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":331,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/users\/331"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":300,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/300"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}