K\u00f5ik EK KK lapsed olid suktsessiivsed kakskeelsed. See t\u00e4hendab, et nende kodukeel oli vene keel ja lapsed olid eesti keelega kokku puutunud v\u00e4hemalt kaks aastat, valdasid eesti keelt v\u00e4hemalt suhtlustasandil, st olid v\u00f5imelised ise suhtlema lausungitega ja\/v\u00f5i suutsid lauseid mingil tasemel j\u00e4rele korrata. 58 keelepuudega kakskeelsest lapsest 37,5% (21 last) olid simultaansed kakskeelsed, kes olid eesti keelega kokku puutunud s\u00fcnnist alates; 62,5% (35 last) olid suktsessiivsed kakskeelsed; kahe lapse puhul info puudus.<\/p>\n\n\n\n
Laste keelelise arengu hindamiseks kasutati logopeedide hinnanguid. EK lapsed ei vajanud logopeedilist abi. KP laste puhul olid logopeedid diagnoosinud arengulise keelepuude ja neil ei esinenud \u00fchtki muud neurobioloogilist arenguh\u00e4iret.<\/p>\n\n\n\n
Keelepuude olemasolu kontrollimine<\/p>\n\n\n\n
Kuna keelepuuet on kakskeelsetel lastel raske tuvastada ja esineb nii \u00fcle- kui ka aladiagnoosimist (Marinis, Armon-Lotem, & Pontikas, 2017), siis laste valesse gruppi r\u00fchmitamise v\u00e4listamiseks hinnati k\u00f5iki KK lapsi venekeelse lausete j\u00e4relekordamise testiga (LJT; LiTMUS \u2013 Russian \u2013 Short<\/em> (Marinis, Armon-Lotem 2015; 30 lauset). Selgus, et seitsmel KK lapsel, kelle puhul logopeedid ei olnud keelepuuet tuvastanud, j\u00e4i venekeelse LJT tulemus vahemikku 45\u201470%, samas kui enamus eakaaslasi sooritasid selle testi 80\u201490% edukusega. Seitsme KP lapse tulemused venekeelses LJT-s j\u00e4i vahemikku 45\u201461%, samas ka nende laste tulemused eestikeelses LJT-s j\u00e4id umbes samasse vahemikku (38\u201467%). Kuna m\u00f5lemad testid olid valimi koostamise ajal normimata, kasutasime toorandmeid. Seega vajas 14 lapse puhul r\u00fchma kuuluvus (kas EK v\u00f5i KP) t\u00e4iendavat kontrollimist. Kasutasime testide\u00fclest enamush\u00e4\u00e4lte reeglit (iga test \u201eh\u00e4\u00e4letab\u201d lapse r\u00fchma kuuluvuse \u00fcle, viigi korral otsustab marginaal). Selleks leidsime igale testile eraldi EK ja KP laste keskmised ja standardh\u00e4lbe. Seej\u00e4rel vaatasime iga testi puhul (s\u00f5navara test, eestikeelne LJT, venekeelne LJT, pseudos\u00f5nade test), kas lapse skoor j\u00e4i l\u00e4hemale EK keskmisele\u202fv\u00f5i\u202fl\u00e4hemale KP keskmisele, arvestades standardh\u00e4lvet. N\u00e4ide: kui SVT tulemus oli 2 standardh\u00e4lbe kaugusel EK keskmisest, aga ainult 0,5 standardh\u00e4lbe kaugusel KP keskmisest, siis laps oli selles testis pigem KP lapse sarnane. Seej\u00e4rel lugesime kokku, mitu testi olid\u202fEK-sarnased\u202fja mitu\u202fKP-sarnased. Otsus lapse r\u00fchma kuuluvuse \u00fcle tehti j\u00e4rgmise loogika alusel:<\/p>\n\n\n\n Kui tulemused j\u00e4id\u202fviiki, vaatasime\u202fkokkuv\u00f5tlikku marginaali\u202f(total margin<\/em>): arvutasime k\u00f5igi testide \u201cl\u00e4heduse tugevuste\u201d ehk marginaalide summa, seej\u00e4rel standardiseeritud kauguse (mitu standardh\u00e4lvet lapse tulemus on keskmisest) EK ja KP gruppide jaoks ja marginaali leidmiseks lahutasime KP standardiseeritud kaugusest EK standardiseeritud kauguse. N\u00e4ide: +4 t\u00e4hendab, et laps on pigem tugevalt EK-sarnane; -3 t\u00e4hendab, et pigem tugevalt KP-sarnane. L\u00fchidalt t\u00e4hendas see j\u00e4rgmist:<\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5ttes kaldusid k\u00f5ik seitse piirijuhtumit EK r\u00fchmast EK poole ehk v\u00f5ib \u00f6elda, et need lapsed olid \u00f5iges r\u00fchmas. Sama otsuse tegime KP r\u00fchma puhul: nende laste puhul oli keelepuude kahtlus logopeedide poolt \u00f5igustatud.<\/p>\n\n\n\n Vanuseline jaotus<\/p>\n\n\n\n Lapsed olid vanuses 4 aastat 6 kuud kuni 6 aastat 11 kuud. Vanusevahemiku valikul l\u00e4htuti kahest kriteeriumist: (1) eesti keelega kokkupuute aeg kakskeelsete laste puhul pidi olema v\u00e4hemalt kaks aastat (Paradis, 2010); (2) keelepuude diagnoosimine ei ole noorematel lastel usaldusv\u00e4\u00e4rne (Padrik, Hallap, Raudik, 2016). Vaadeldes laste vanuselist jaotust r\u00fchmade kaupa, avaldub statistiliselt oluline erinevus KK laste r\u00fchmas: EK laste vanus on KP laste omaga v\u00f5rreldes oluliselt k\u00f5rgem (KK KP M=68 kuud; KK EK M=74 kuud). Erinevus on seletatav valimi koostamisega: keelepuudega KK laste r\u00fchm on oluliselt v\u00e4iksem kui KK EK laste r\u00fchm, neid lapsi otsiti valimisse \u00fckshaaval, mist\u00f5ttu valimi vanuseline tasakaalustamine osutus keeruliseks. Samas avaldub keelepuue KK lapsel alati m\u00f5lemas keeles (Paradis et al., 2021), mist\u00f5ttu sattusid valimisse t\u00f5en\u00e4oliselt need KK KP lapsed, kelle arenguprobleemi oli juba selgelt ja varakult m\u00e4rgatud.<\/p>\n\n\n\n Sooline jaotus<\/p>\n\n\n\n 365 lapsest oli poisse 47% (173). Vaadeldes tulemusi r\u00fchmade kaupa, avaldus oluline erinevus soolises jaotuses \u00dcK KP laste r\u00fchmas, kus poisse oli oluliselt rohkem kui t\u00fcdrukuid. See on seletatav keelepuude suurema esinemissagedusega poiste hulgas (Padrik, 2024). Teistes r\u00fchmades ei erinenud poiste ja t\u00fcdrukute arvud oluliselt.<\/p>\n\n\n\n Tabel 1.<\/strong> Valimi sooline ja vanuselise jaotus<\/p>\n\n\n\n Geograafiline jaotus<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige suurema osa \u2013 pea kolmveerandi valimist \u2013 moodustasid Tartu, Tallinna ja Harjumaa lapsed. Esindamata j\u00e4id Kesk-Eesti ja L\u00e4\u00e4nemaa koos saartega (vt joonis 1).<\/p>\n\n\n\n Joonis 1. Valimi jaotus maakondade kaupa<\/p>\n\n\n\n Keeletaust<\/p>\n\n\n\n Kakskeelsete laste keeleline areng s\u00f5ltub suurel m\u00e4\u00e4ral sellistest teguritest nagu keelesisendi hulk (hetkel last \u00fcmbritseva keele ja kogu elu jooksul saadud keelesisendi hulk), keelekasutuse algusaeg ja sisendi kvaliteet (Paradis, 2010; De Cat et al<\/em>., 2025). Lisaks sisendi hulgale m\u00f5jutavad kakskeelsete laste keeleoskusi sisendi allikad ja kontekst: televiisori vaatamisest rohkem toetab raamatute lugemine, veelgi enam aga paljude keele k\u00f5nelejate, sealhulgas vanemate \u00f5dede-vendade ja eakaaslaste k\u00f5ne kuulmine (Hoff, 2015; Unsworth, 2016). Thordardottir ja Brandeker (2013) on leidnud, et teise keelega kokkupuute aeg m\u00f5jutab lausete j\u00e4relekordamist rohkem kui pseudos\u00f5nade kordamist, sest lausete j\u00e4relekordamiseks vajalikud keeleteadmised s\u00f5ltuvad keelesisendist rohkem kui keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5ime. Vaks, Vihman ja de Jong (2025) leidsid eesti-norra kakskeelseid lapsi uurides, et keelekeskkonna kvaliteet m\u00f5jutab pigem leksikaalset kui grammatika-alast p\u00e4devust ja hetke keelesisend on olulisim morfos\u00fcntaktilise p\u00e4devuse ennustaja, samas kumulatiivne keelesisend on seotud leksikaalse p\u00e4devusega. De Cat ja Unsworth (2023) viitavad, et kuigi paljud uuringud on n\u00e4idanud seoseid sisendi hulga v\u00f5i kvaliteedi ja lapse keeleoskuse vahel, ei pruugi need seosed v\u00e4ljendada p\u00f5hjuslikku suhet, kuna sageli puudub anal\u00fc\u00fcs sellest, kas sisend m\u00f5jutab keeleoskust v\u00f5i n\u00e4iteks lapse keelev\u00f5imekus m\u00f5jutab sisendi kasutamist. Nii on leitud, et eakohase arenguga kakskeelsete laste puhul on seos sisendi kvantiteedi (mida m\u00f5\u00f5detakse nt keelega kokkupuute algusaja kaudu) ja keeleoskuse vahel tugevam, v\u00f5rreldes keelepuudega kakskeelsete lastega, kelle keele omandamise v\u00f5ime on puudulik (Tross, 2025).<\/p>\n\n\n\n Testide normimisel koguti andmeid kakskeelsete laste keelekeskkonna tegurite kohta testikomplekti autorite koostatud k\u00fcsimustikuga, mida t\u00e4itsid vanemad kirjalikult vastavalt nende soovile kas eesti v\u00f5i vene keeles. K\u00fcsimustiku abil koguti andmeid j\u00e4rgmiste keelekeskkonna tegurite kohta: ema emakeel, isa emakeel, lapse eesti keelega kokkupuute alguse vanus ja eesti keelega kokkupuute pikkus (m\u00f5lemad aastates ja kuudes), lasteaiav\u00e4line keelekeskkond, ema suhtluskeel lapsega r\u00e4\u00e4kides, lapse suhtluskeel emaga r\u00e4\u00e4kides, isa suhtluskeel lapsega r\u00e4\u00e4kides, lapse suhtluskeel isaga r\u00e4\u00e4kides, lasteaia r\u00fchma t\u00fc\u00fcp, t\u00e4iendav eestikeelne \u00f5pe, keelekeskkond lasteaia r\u00fchmas. Kogutud andmed olid eba\u00fchtlased, sest m\u00f5ne k\u00fcsimuse s\u00f5nastus tekitas vanematele segadust v\u00f5i j\u00e4tsid nad k\u00fcsimustele osaliselt vastamata, mist\u00f5ttu kirjeldame keeletausta n\u00e4itajatest olulisemaid.<\/p>\n\n\n\n Tabel 2. Kakskeelsete laste keeletausta n\u00e4itajad<\/p>\n\n\n\n M\u00e4rkus: laste arv on eesti keelega kokkupuute alguse ja kestuse puhul 188, sest 19 vanemat ei olnud neile k\u00fcsimustele adekvaatselt vastanud<\/p>\n\n\n\n Tabelist 2 selgub, et eestikeelse sisendiga on KK EK lapsed esmakordselt kokku puutunud keskmiselt kahe ja poole aasta vanuses, KK KP lapsed, kelle hulgas on ka simultaanseid kakskeelseid, varem \u2013 \u00fche aasta ja seitsme kuu vanuses (varieeruvus m\u00f5lemal r\u00fchmal natuke \u00fcle aasta). Lasteaias veedetud aeg on m\u00f5lemal r\u00fchmal keskmiselt ligikaudu sama \u2013 umbes kolm aastat (varieeruvus umbes aasta). Eesti keelega on KK EK lapsed kokku puutunud keskmiselt kolm ja pool aastat, KK KP lapsed neli aastat. Peaaegu kolmveerand KK lastest k\u00e4is eestikeelses tavar\u00fchmas ja umbes viiendik keelek\u00fcmblusr\u00fchmades. V\u00e4ike osa lastest (16 ehk 6%) k\u00e4isid eestikeelses erir\u00fchmas. Kuigi enamus lapsi k\u00e4is eestikeelses tavar\u00fchmas, oli venekeelsete laste osakaal r\u00fchmas \u00fcle poolte (56%) valimisse kuuluvate laste puhul 50-100%. V\u00e4ljaspool lasteaeda oli venekeelne suhtlus valdav 63% lastest. Umbes kolmandik lastest puutus kokku m\u00f5lema keelega enam-v\u00e4hem v\u00f5rdselt v\u00f5i veetis suurema osa lasteaiav\u00e4lisest ajast eestikeelses keskkonnas (vt tabel 3).<\/p>\n\n\n\n Tabel 3. KK laste keelekeskkond lasteaias ja v\u00e4ljaspool lasteaeda<\/p>\n\n\n\n Valimi moodustasid: K\u00f5ik EK KK lapsed olid suktsessiivsed kakskeelsed. See t\u00e4hendab, et nende kodukeel oli vene keel ja lapsed olid eesti keelega kokku puutunud v\u00e4hemalt kaks aastat, valdasid eesti keelt v\u00e4hemalt suhtlustasandil, st olid v\u00f5imelised ise suhtlema lausungitega ja\/v\u00f5i suutsid …<\/p>\n","protected":false},"author":331,"featured_media":0,"parent":72,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-76","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/76","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/users\/331"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=76"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/76\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":253,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/76\/revisions\/253"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/72"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=76"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\n
Valimi suurus<\/td> <\/td> R\u00fchm<\/td> <\/td><\/tr> <\/td> Eakohase k\u00f5nearenguga<\/td> Keelepuudega<\/td> Kokku<\/td><\/tr> <\/td> \u00dcK<\/td> KK<\/td> Kokku<\/td> \u00dcK<\/td> KK<\/td> Kokku<\/td> <\/td><\/tr> Kokku<\/td> 52<\/td> 207<\/td> 259<\/td> 48<\/td> 58<\/td> 106<\/td> 365<\/td><\/tr> Poisid : T\u00fcdrukud<\/td> 19 : 33<\/td> 99 : 108<\/td> 259<\/td> 33 : 15<\/td> 22 : 36<\/td> 106<\/td> 365<\/td><\/tr> Vanus kuudes<\/td> Min \u2013 Max<\/td> 54 \u2013 83<\/td> 52 \u2013 86<\/td> 52 \u2013 86<\/td> 54 \u2013 83<\/td> 56 \u2013 83<\/td> 54 \u2013 83<\/td> 52 \u2013 86<\/td><\/tr> M (SD)<\/td> 70.33 (7.96)<\/td> 73.69 (7.15)<\/td> 72.01 (7.56)<\/td> 69.44 (7.59)<\/td> 68.00 (7.00)<\/td> 68,72 (7,30)<\/td> 71.74 (7.63)<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n ![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/670\/image.png\")
<\/figure>\n\n\n\n<\/td> Eesti keelega kokkupuute algus kuudes<\/td><\/tr> r\u00fchm<\/td> N<\/td> M<\/td> min<\/td> max<\/td> SD<\/td><\/tr> KK EK<\/td> 188<\/td> 31,38<\/td> 12<\/td> 72<\/td> 13,78<\/td><\/tr> KK KP<\/td> 58<\/td> 19,33<\/td> 0<\/td> 60<\/td> 14,21<\/td><\/tr> <\/td> Lasteaias veedetud aeg kuudes<\/td><\/tr> KK EK<\/td> 207<\/td> 38,21<\/td> 7<\/td> 66<\/td> 13,58<\/td><\/tr> KK KP<\/td> 58<\/td> 37,45<\/td> 10<\/td> 72<\/td> 12,68<\/td><\/tr> <\/td> Eesti keelega kokkupuute aeg kuudes<\/td><\/tr> KK EK<\/td> 188<\/td> 42,22<\/td> 7<\/td> 69<\/td> 13,78<\/td><\/tr> KK KP<\/td> 58<\/td> 49,67<\/td> 9<\/td> 82<\/td> 15,73<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n Lasteaia r\u00fchmat\u00fc\u00fcp<\/strong><\/td> arv<\/td> %<\/td><\/tr> Eestikeelne tavar\u00fchm<\/td> 186<\/td> 73,2<\/td><\/tr> Keelek\u00fcmblusr\u00fchm<\/td> 50<\/td> 19,7<\/td><\/tr> Erir\u00fchm (eestikeelne)<\/td> 16<\/td> 6,3<\/td><\/tr> Venekeelne tavar\u00fchm<\/td> 2<\/td> 0,8<\/td><\/tr> Kokku vastajaid<\/strong><\/td> 254<\/strong><\/td> 100<\/strong><\/td><\/tr> <\/strong><\/td> <\/strong><\/td> <\/strong><\/td><\/tr> Venekeelsete laste osakaal r\u00fchmas<\/strong><\/td> <\/strong><\/td> <\/strong><\/td><\/tr> 0%<\/td> 85<\/td> 34,0<\/td><\/tr> 25%<\/td> 25<\/td> 10.0<\/td><\/tr> 50%<\/td> 30<\/td> 12,0<\/td><\/tr> 75%<\/td> 84<\/td> 33,6<\/td><\/tr> 100%<\/td> 26<\/td> 10,4<\/td><\/tr> Kokku vastajaid<\/strong><\/td> 250<\/strong><\/td> 100<\/strong><\/td><\/tr> <\/strong><\/td> <\/strong><\/td> <\/strong><\/td><\/tr> Eesti keelega kokkupuude v\u00e4ljaspool lasteaeda<\/strong><\/td> <\/strong><\/td> <\/strong><\/td><\/tr> Laps viibib ainult venekeelses keskkonnas<\/td> 37<\/td> 14,6<\/td><\/tr> Suurem osa ajast venekeelses keskkonnas<\/td> 123<\/td> 48,6<\/td><\/tr> Puutub kokku v\u00f5rdselt m\u00f5lema keelega<\/td> 74<\/td> 29,2<\/td><\/tr> Suurem osa ajast eestikeelses keskkonnas<\/td> 19<\/td> 7,5<\/td><\/tr> Kokku vastajaid<\/strong><\/td> 253<\/strong><\/td> 100<\/strong><\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"