{"id":70,"date":"2026-06-15T23:40:52","date_gmt":"2026-06-15T20:40:52","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/?page_id=70"},"modified":"2026-07-14T16:17:52","modified_gmt":"2026-07-14T13:17:52","slug":"pseudosonade-jarelekordamise-test","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/testide-kirjeldused\/pseudosonade-jarelekordamise-test\/","title":{"rendered":"Pseudos\u00f5nade j\u00e4relekordamise test"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><span style=\"text-decoration: underline;\">Mida testiga hinnatakse?<\/span><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pseudos\u00f5nade j\u00e4relekordamise sooritus peegeldab lapse keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5imet: k\u00f5netaju, fonoloogilist t\u00f6\u00f6m\u00e4lu, fonoloogilist planeerimist (s\u00f5na h\u00e4\u00e4lik- ja silbistruktuuri ning prosoodia planeerimist), motoorset programmeerimist (h\u00e4\u00e4likute moodustuskoha ja -viisi t\u00e4psustamist ning lihasliigutust planeerimist) ning l\u00f5puks artikuleerimist (k\u00f5neliigutuste realiseerimist). Arengulise keelepuudega lastel v\u00f5ib esineda puudusi k\u00f5igis \u00fclalnimetatud komponentides (Chiat, 2015; White, 2020). Pseudos\u00f5nade test (edaspidi PST) on v\u00e4ga hea diagnostikavahend keelepuude tuvastamisel. See on lihtsasti ja kiiresti l\u00e4biviidav. Kuna testis kasutatavad s\u00f5nad on k\u00f5igi laste jaoks uued s\u00f5ltumata nende keelelisest taustast, on need eriti kasulikud juhul, kui lastel puudub v\u00f5i on piiratud kokkupuude testitava (eesti) keelega ja\/v\u00f5i kes kasutavad keelt, mida hindaja ei valda, v\u00f5i mille jaoks ei ole k\u00e4ttesaadavaid keeleteste (Poli\u0161ensk\u00e1 et al., 2020; Chiat, Poli\u0161ensk\u00e1, 2016; Boerma &amp; Blom, 2017).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><span style=\"text-decoration: underline;\">Eelt\u00f6\u00f6 testi valmimiseks<\/span><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pseudos\u00f5nade testid on keelepuude tuvastamiseks kasutusel erinevates riikides ja keeltes, nt araabia, prantsuse, saksa, inglise keeles (Abed Ibrahim <em>et al.<\/em>, 2020; Antonijevic-Elliott, 2020; vt <a href=\"https:\/\/www.bi-sli.org\/cl-nonword-repetition?utm_source\">t\u00e4psemalt siit<\/a>). PST eesti versiooni autorid on Merit Hallap ja Marika Padrik. Testi piloteeriti Grihini (2020) ja Pree (2021) magistrit\u00f6\u00f6de uuringute k\u00e4igus. Valiti v\u00e4lja keelepuudega lapsi paremini eristavad s\u00f5nad. Kuigi algul katsetati nii universaalset (keelte\u00fclest) kui ka keelespetsiifilist testi, leiti, et erinevused r\u00fchmade vahel avalduvad selgemini just keelespetsiifilist testi kasutades.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><span style=\"text-decoration: underline;\">Testi kirjeldus<\/span><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Test koosneb 36 2\u20144-silbilisest t\u00e4henduseta eesti keele fonoloogiast l\u00e4htuvast stiimuls\u00f5nast, mille hulgas on nii lihtsama kui ka keerukama (h\u00e4\u00e4liku\u00fchenditega) h\u00e4\u00e4likstruktuuriga s\u00f5nu, mis on I ja II v\u00e4ltes (vt lisa 3). Iga kolme pseudos\u00f5na j\u00e4relekordamise j\u00e4rel avaneb \u00fcks puslet\u00fckk, kuni kogu pusle on avatud. Kokku on testis kaks puslet, mille j\u00e4rk-j\u00e4rguline avanemine aitab hoida lapse t\u00e4helepanu. Lapsele antakse juhis, et tema \u00fclesanne on olla papagoi, kes kordab j\u00e4rele k\u00f5ik \u201ev\u00f5lus\u00f5nad\u201c, mida arvutist kuuleb. T\u00f6\u00f6juhisele j\u00e4rgneb kolme n\u00e4idiss\u00f5na esitamine, vajadusel mitu korda. Kui laps saab aru, mida temalt oodatakse, alustatakse testi l\u00e4biviimisega. Testimise ajal esitatakse iga stiimulit \u00fcks kord. Erandina korratakse stiimuls\u00f5na juhul, kui laps seda olmem\u00fcra v\u00f5i t\u00e4helepanematuse t\u00f5ttu ei kuule. Testi tegemiseks kulub umbes 15 minutit.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Testi stiimuls\u00f5nade nimekirja leiate siit: <\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-buttons is-layout-flex wp-block-buttons-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-button\"><a class=\"wp-block-button__link wp-element-button\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/lisad\/lisa-3-pseudosonade-testi-sonad\/\">Pseudos\u00f5nad<\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><span style=\"text-decoration: underline;\">Hindamine<\/span><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vastus loetakse \u00f5igeks (eeldatuks), kui laps vastab t\u00e4pselt stiimuls\u00f5naga, st s\u00f5nas on olemas k\u00f5ik h\u00e4\u00e4likud \u00f5iges kohas, s\u00f5na on h\u00e4\u00e4ldatud \u00f5iges v\u00e4ltes. Veaks ei loeta mingi h\u00e4\u00e4liku p\u00fcsivalt valesti h\u00e4\u00e4ldamist (nt \/k\/ on alati asendatud \/t\/-ga, \/r\/ \/l\/- ga vms. Iga \u00f5igesti korratud s\u00f5na eest saab lapse \u00fche punkti; kui korratud s\u00f5nas on m\u00f5ni h\u00e4\u00e4lik- ja\/v\u00f5i silbistruktuuri viga ja\/v\u00f5i s\u00f5na on vales v\u00e4ltes, punkti ei saa (vt lisa 4).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mida testiga hinnatakse? Pseudos\u00f5nade j\u00e4relekordamise sooritus peegeldab lapse keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5imet: k\u00f5netaju, fonoloogilist t\u00f6\u00f6m\u00e4lu, fonoloogilist planeerimist (s\u00f5na h\u00e4\u00e4lik- ja silbistruktuuri ning prosoodia planeerimist), motoorset programmeerimist (h\u00e4\u00e4likute moodustuskoha ja -viisi t\u00e4psustamist ning lihasliigutust planeerimist) ning l\u00f5puks artikuleerimist (k\u00f5neliigutuste realiseerimist). Arengulise keelepuudega lastel v\u00f5ib &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":331,"featured_media":0,"parent":63,"menu_order":3,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-70","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/70","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/users\/331"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=70"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/70\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":290,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/70\/revisions\/290"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/63"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=70"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}