Mida testidega hinnatakse?<\/p>\n\n\n\n
Lausete j\u00e4relekordamise testide (LJT) abil on v\u00f5imalik hinnata lisaks keeleteadmistele ka lapse keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5imet (Marinis & Armon-Lotem, 2015). L\u00fchikesi lauseid saab korrata ilma neid t\u00f6\u00f6tlemata, kuid veidi pikemate lausete puhul, mida ei saa automaatselt j\u00e4rele korrata, peab rakendama verbaalset t\u00f6\u00f6m\u00e4lu ja keelet\u00f6\u00f6tlemist (Vinther, 2002). Lausete m\u00f5istmiseks on vaja teadmisi s\u00f5navarast ja grammatikast, kuid taasloomiseks peab lisaks grammatika- ja s\u00f5navarateadmistele rakendama igal tasemel keelet\u00f6\u00f6tlemise protsesse, sh fonoloogilist m\u00e4lu, morfos\u00fcntaktilist ja semantilist esitust. Lausete kordamiseks on vaja, et sihitud lausestruktuurid oleksid talletatud pikaajalises m\u00e4lus (Poli\u0161ensk\u00e1 et al., 2015). Lausete j\u00e4relekordamine on end t\u00f5estanud kui \u00fcks usaldusv\u00e4\u00e4rsemaid diagnostilisi vahendeid nii \u00fckskeelsete (Conti-Ramsden et al., 2001) kui kakskeelsete laste seas, eriti juhul, kui on v\u00f5imalik lapsi hinnata m\u00f5lemas keeles (Boerma & Blom 2017; Chiat et al. 2013). LITMUS lausete j\u00e4relekordamise test on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud enam kui 20 keeles (vt https:\/\/www.litmus-srep.info\/<\/a>), kuid k\u00f5ik pole veel avalikult k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n\n\n\n Kuna Eesti kontekstis moodustavad kakskeelsete laste seas suure osa vene keelt emakeelena k\u00f5nelevad lapsed, siis on k\u00e4esolevas testikomplektis v\u00f5imalik kasutada nii eesti- (ELJT) kui venekeelset (VLJT) hindamisvahendit. Keelepuude puhul j\u00e4\u00e4vad lapse tulemused allapoole norme m\u00f5lemas k\u00f5neldavas keeles. Juhul, kui ainult \u00fche keele tulemused j\u00e4\u00e4vad alla normi, v\u00f5ib eeldada, et lapse aeglasem keeleareng tuleneb v\u00e4hesest sisendist v\u00f5i l\u00fchikesest kokkupuutest teise keelega.<\/p>\n\n\n\n Eelt\u00f6\u00f6 testide valmimiseks<\/span><\/p>\n\n\n\n KaLaKese lausete j\u00e4relekordamise testid p\u00f5hinevad LITMUSv\u00f5rgustiku poolt v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud testidel. Testi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise protsess eeldab, et esialgne test sisaldab nii selliseid lauset\u00fc\u00fcpe, mis valmistavad keelte\u00fcleselt lastele raskusi, kui ka selliseid, mis on just konkreetses keeles rasked. Keelte\u00fcleselt on keelepuudega lastel raske omandada kompleksseid k\u00fcsimusi, <\/em>relatiivlauseid (nii sihitisega kui alusega) ja tingimuslauseid (nii reaalseid, Kui X, siis Y<\/em>, kui ebareaalseid, Kui oleks X, siis oleks Y<\/em>). Nendest on KaLaKese eestikeelses testis esindatud komplekssed k\u00fcsimused (keda\/mida\/kellelt <\/em>k\u00fcsilaused), <\/em>alusega relatiivlaused ja reaalsed tingimuslaused (Kui X, siis Y), <\/em>venekeelses testis on komplekssed k\u00fcsimused, aluse ja sihitisega relatiivlaused ja tingimuslaused.<\/p>\n\n\n\n Eesti keeles on rasked n\u00e4iteks umbisikulised laused, lihtlaused, mis v\u00e4ljendavad omajat v\u00f5i saava k\u00e4\u00e4ndega predikaati (nt saab \u00f5petajaks<\/em>) ning omaduss\u00f5na ja nimis\u00f5na \u00fchildumine.<\/p>\n\n\n\n Esialgses, pikemas eestikeelses versioonis piloteeriti testi 14 lausemalliga ja 64 lausega, millest valiti v\u00e4lja need lausemallid ja laused, mis k\u00f5ige paremini eristasid keelepuudega lapsi eakohase arenguga lastest (Padrik, Vihman & Fil, 2022). Testi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise k\u00e4igus piloteeriti esialgset versiooni 76 viie- kuni kuueaastase lapsega neljas r\u00fchmas (\u00fckskeelsed eakohase arenguga, \u00fckskeelsed keelepuudega, kakskeelsed eakohase arenguga, kakskeelsed keelepuudega). Testi piloteerimine toimus Fili (2021), Voitki (2021), Germani (2021) ja Tere\u0161t\u0161uki (2022) magistrit\u00f6\u00f6de uuringute k\u00e4igus. Selle p\u00f5hjal loodi uus 30 lausega test. L\u00f5plikku versiooni testiti terve KaLaKese komplektiga 82 (sh 29 KP) lapsega samuti neljas r\u00fchmas (Sirel, Tuunas, 2023).<\/p>\n\n\n\n Venekeelne LITMUS SRep-30 (Meir & Novogrodsky, 2020) p\u00f5hineb varasemal, pikemal SRep-56 instrumendil (Meir et al., 2016). See on samadel p\u00f5him\u00f5tetel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ning testitud kakskeelsete lastega erinevate keelepaaridega (vene keel koos inglise, heebrea, kreeka, eesti, soome ja rootsi keelega). Testi koostajad on lahkesti jaganud luba Eestis venekeelset testi kasutada. Piltmaterjal ja helisalvestused nii eesti- kui venekeelsele testile on loodud Eestis, Tartu \u00dclikooli KaLaKese projekti raames.<\/p>\n\n\n\n Testide kirjeldus<\/span><\/p>\n\n\n\n Test peab sisaldama lauseid, mis on piisavalt pikad, et v\u00e4listada automaatne imiteerimine, kuid mitte nii keerulised, et lastel tekiks frustratsioon. Lausete pikkus j\u00e4\u00e4b eesti keeles vahemikku 4\u20138 s\u00f5na ning 10\u201315 silpi, mis sarnaneb teistes keeltes sarnaste testide lausete pikkusega. Testis on 10 lausemalli, igas mallis kolm lauset. Mallid on allpool nimetatud koos n\u00e4itega, terve testi lauseid saab juhendi l\u00f5pus n\u00e4ha (vt lisa 2):<\/p>\n\n\n\n Venekeelses testis on tavas\u00f5naj\u00e4rjega laused koos kohustuslike ja mittekohustuslike eess\u00f5nadega (1-2), alus-sihitis-verb j\u00e4rjekorraga laused (3), komplekssed k\u00fcsilaused (6\u20137), aluse ja sihitisega relatiivlaused (8\u20139) ja tingimuslaused (10). Venekeelse testi lausete pikkus on 4\u20139 s\u00f5na ning 11\u201316 silpi, seega on need laused sarnased eestikeelsetele testlausetele nii morfoloogilise keerukuse kui silpide arvu poolest.<\/p>\n\n\n\n Lausete j\u00e4relekordamise test nii eesti kui ka vene keeles koosneb 30 lausest, mida laps kuulab \u00fche korra ja siis kordab nii t\u00e4pselt, kui oskab. \u00dcldiselt tuleks igat lauset esitada \u00fcks kord \u2013 lauset v\u00f5ib korrata vaid juhul, kui laps ei kuule olmem\u00fcra v\u00f5i t\u00e4helepanematuse t\u00f5ttu. Test algab kahe n\u00e4itelausega harjutamiseks, millega saab kindlustada lapse \u00fclesandest arusaamise. Testimine v\u00f5tab aega umbes 10-15 minutit.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ik testi stiimullaused leiate siit:<\/p>\n\n\n\n\n
\n