{"id":66,"date":"2026-06-15T23:40:08","date_gmt":"2026-06-15T20:40:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/?page_id=66"},"modified":"2026-07-14T14:27:16","modified_gmt":"2026-07-14T11:27:16","slug":"sonavara-test","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/testide-kirjeldused\/sonavara-test\/","title":{"rendered":"S\u00f5navara test"},"content":{"rendered":"

Mida testiga m\u00f5\u00f5detakse?<\/span><\/p>\n\n\n\n

N\u00f5rgema eesti keele oskusega kakskeelsete laste puhul on oluline v\u00f5imalikult h\u00e4sti eristada seda, kuiv\u00f5rd tuleneb n\u00f5rgem keeleoskus puudustest keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5imes ning mil m\u00e4\u00e4ral p\u00f5hjustab l\u00fcnki keeleoskuses see, et laps on eesti keelega veel v\u00e4he kokku puutunud. Viimase k\u00fcsimusega tegelebki s\u00f5navaratest, mille skoor annab aimu sellest, kui suur on lapse eestikeelne s\u00f5navara. Testi eri osad annavad \u00fclevaate sellest, kui laiast s\u00f5navarast laps aru saab (retseptiivne s\u00f5navara) ning kui palju s\u00f5nu ise oskab \u00f6elda (ekspressiivne s\u00f5navara). S\u00f5navara suurus s\u00f5ltub lisaks keele omandamise v\u00f5imele palju ka keelesisendist \u2013 kui kaua ning millises keskkonnas on laps keelega kokku puutunud. Seep\u00e4rast ei saa \u00fcksnes s\u00f5navara suuruse j\u00e4rgi otsustada lapse keelepuude riski \u00fcle. Pigem annab s\u00f5navara suurus olulist lisainfot keelepuude diagnoosimisel (Kapalkov\u00e1, Slan\u010dov\u00e1, 2017; Padrik, 2016) ning aitab m\u00f5testada ka teiste testide (lausete ja pseudos\u00f5nade j\u00e4relekordamise) tulemusi.<\/p>\n\n\n\n

Eelt\u00f6\u00f6 testi valmimiseks<\/span><\/p>\n\n\n\n

S\u00f5navaratest p\u00f5hineb rahvusvahelisel pildipangal ning keelte\u00fclestel koostamisp\u00f5him\u00f5tetel (Haman, \u0141uniewska & Pomiechowska, 2015), mille alusel on samasugune s\u00f5navaratest koostatud \u00fcle 40 keeles (vt siit<\/a>). Test ei ole t\u00f5lge muukeelsest testist, vaid igas keeles koostatakse test iseseisvalt. Sihts\u00f5nade valikul l\u00e4htutakse s\u00f5na semantikast, omandamise vanusest, fonoloogilisest ja morfoloogilisest keerukusest. T\u00e4nu sellele on eri keelte versioonid omavahel v\u00f5rreldavad. Testi stiimulid valiti pildipangast, mis sisaldab kunstniku joonistatud pilte, millel kujutatakse esemeid ja olendeid (nimis\u00f5nad) ning tegevusi (tegus\u00f5nad). Sihts\u00f5nade v\u00e4lja valimiseks viidi l\u00e4bi eeluuringud t\u00e4iskasvanutega, mille k\u00e4igus selgitati v\u00e4lja, millised pildid on eesti keeles k\u00f5ige \u00fchesemalt nimetatavad, milliste s\u00f5nadega pildipanga pilte nimetatakse, kui vanalt need s\u00f5nad keskmiselt omandatakse ning kui keerulised on need s\u00f5nad oma morfoloogilise ja fonoloogilise koostise poolest. Kuigi tegu on kaudse viisiga hinnata s\u00f5nade omandamise vanust, on leitud, et t\u00e4iskasvanute hinnangud korreleeruvad h\u00e4sti vaatlusandmetega (\u0141uniewska jt 2019). S\u00f5na fonoloogilise ja morfoloogilise keerukuse ehk komplekssuse indeksi ning keskmise omandamise vanuse p\u00f5hjal jagati s\u00f5nad nelja r\u00fchma: lihtsad ning vara omandatud s\u00f5nad; lihtsad, kuid hiljem omandatud s\u00f5nad; keerukamad, kuid varem omandatud; keerukad ning hilja omandatud s\u00f5nad. Igas alatestis on v\u00f5imalikult tasakaalus varem (enne 4. eluaastat) ja hiljem (peale 4. eluaastat) omandatud s\u00f5nade arv, samuti h\u00e4\u00e4likulise ja morfoloogilise koostise poolest lihtsamate ja keerukamate s\u00f5nade arv (Vaks, Padrik & Vihman 2025). T\u00e4nu sellele annab testi tulemus v\u00f5imalikult mitmek\u00fclgse \u201eristl\u00f5ike\u201c lapse eestikeelsest s\u00f5navarast.<\/p>\n\n\n\n

Eeluuringute p\u00f5hjal (Vaks, Padrik & Vihman 2025) pandi kokku esialgne test, mille j\u00f5ukohasust katsetati esmalt \u00fckskeelsete eesti lastega. Peale esimest prooviuuringut vahetati v\u00e4lja sihts\u00f5nad, mis olid \u00fckskeelsete jaoks liiga keerulised: s\u00f5nad, mida nimetasid eeldatult v\u00e4hem kui 75% lastest. Need s\u00f5nad vahetati sihts\u00f5nade vastu, mis olid morfofonoloogiliselt lihtsamad ning varem omandatud. Seej\u00e4rel katsetati testi j\u00e4rgmises prooviuuringus (Labent, 2023), milles osales kokku 82 nii \u00fcks- kui kakskeelset last. Selgus, et test oli nii \u00fcks- kui kakskeelsetele j\u00f5ukohane, kuid ei eristanud keelepuudega lapsi eakohase arenguga lastest. S\u00f5nad, millel oli k\u00f5ige madalam eristamisv\u00f5ime, vahetati kas keerukamate v\u00f5i lihtsamate s\u00f5nade vastu. Uuendatud testi k\u00f5ik osad eristavad keelepuudega lapsi eakohase arenguga lastest (Tross, 2025). Eeluuringutest ja testi piloteerimisest saab pikemalt lugeda eestikeelse testi kokkupanekut kajastavast artiklist (Vaks, Padrik & Vihman, 2025).<\/p>\n\n\n\n

Testi kirjeldus<\/span><\/p>\n\n\n\n

S\u00f5navaratest koosneb kahest osast: m\u00f5istmise test ja nimetamise test. Kumbki alatest sisaldab nimis\u00f5nu ja tegus\u00f5nu (30 + 30) (vt lisa 1). Nimi- ja tegus\u00f5nad on nii laste kui t\u00e4iskasvanute k\u00f5nes sagedased, samuti on need \u00fched varasematest s\u00f5naliikidest, mida lapsed omandama hakkavad (Haman, \u0141uniewska, Pomiechowska 2015). Iga testiosa ees on \u00fcks n\u00e4ites\u00f5na harjutamiseks, mille abil saab lapsele selgitada, mida temalt oodatakse. Kummagi testi keskel v\u00f5ib teha v\u00e4ikese puhkepausi, enne kui liikuda teise osa juurde. Testi tegemine v\u00f5tab 5\u201430 minutit. Testi l\u00e4biviimise kirjeldust vt ptk 3.2. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik testi stiimuls\u00f5nad leiate siit:<\/p>\n\n\n\n

\n
S\u00f5navaratesti s\u00f5nad<\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Hindamisjuhend<\/span><\/p>\n\n\n\n

M\u00f5istmise testis l\u00e4heb arvesse vastus, mille laps valis. Nimetamise testis loetakse vastus \u00f5igeks, kui laps nimetab pildil oleva asja v\u00f5i tegevuse. \u00d5igeks loetakse ka s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid, lapse- ja murdekeelsed variandid (nt m\u00f5mmi <\/em>pro karu<\/em>), samuti liits\u00f5nad ja pikemad fraasid, milles sisaldub sihts\u00f5na (nt Mida ta teeb? \u2013 Tantsib <\/strong>balletti<\/em>. Mis see on? \u2013 v\u00e4rvipintsel<\/strong><\/em>). Sihts\u00f5na, mida kasutatakse muus k\u00e4\u00e4ndes, arvus v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdes kui eeldatud, loetakse \u00f5igeks vastuseks (nt trummid <\/em>pro trumm<\/em>, r\u00e4\u00e4gib <\/em>pro r\u00e4\u00e4givad). <\/em>H\u00e4\u00e4ldusvigu ei loeta veaks. T\u00e4psema hindamisjuhise leiab lisast 4. L\u00f5petatud testi avamisel EIS-is leiab iga s\u00f5na juurest ka nimekirja levinumatest s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidest, mida \u00f5igeks loetakse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mida testiga m\u00f5\u00f5detakse? N\u00f5rgema eesti keele oskusega kakskeelsete laste puhul on oluline v\u00f5imalikult h\u00e4sti eristada seda, kuiv\u00f5rd tuleneb n\u00f5rgem keeleoskus puudustest keelet\u00f6\u00f6tlusv\u00f5imes ning mil m\u00e4\u00e4ral p\u00f5hjustab l\u00fcnki keeleoskuses see, et laps on eesti keelega veel v\u00e4he kokku puutunud. Viimase k\u00fcsimusega …<\/p>\n","protected":false},"author":331,"featured_media":0,"parent":63,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-66","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/66","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/users\/331"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/66\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":282,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/66\/revisions\/282"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/63"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}