{"id":150,"date":"2026-06-15T17:33:31","date_gmt":"2026-06-15T14:33:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/?page_id=150"},"modified":"2026-07-14T17:22:30","modified_gmt":"2026-07-14T14:22:30","slug":"testide-kasutamine-praktikas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/testide-kasutamine-praktikas\/","title":{"rendered":"Testide kasutamine praktikas"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">KaLaKese testikomplekti saab kasutada keelepuude tuvastamiseks nii \u00fckskeelsete kui kakskeelsete lastega. Tegemist on s\u00f5eltestidega, millega n\u00f6 s\u00f5elutakse v\u00e4lja keelepuude kahtlusega lapsed eakaaslaste hulgast. Testide tulemus ei anna diagnoosi, vaid n\u00e4itab, et lapsel on suure t\u00f5en\u00e4osusega arenguline keelepuue v\u00f5i keelepuue, mis kaasneb mingi muu arenguh\u00e4lbega. Kui KaLaKe testide tulemuste alusel satub laps keelepuude riskir\u00fchma, on vaja t\u00e4iendavaid uuringuid \u2014 tuleb l\u00e4bi viia kompleksne hindamine. Kuigi tegemist on s\u00f5eltestidega, annavad need logopeedile infot lapse keeleliste oskuste reaalse ja l\u00e4hima arenguvalla kohta (nt milliseid lause- ja s\u00f5nastruktuure suudab j\u00e4rele korrata, milliseid nimi-ja tegus\u00f5nu m\u00f5istab ja oskab nimetada).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Milliste laste puhul testikomplekti kasutada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Teste on m\u00f5tet kasutada juhul, kui lapse keeleline areng \u00fches v\u00f5i m\u00f5lemas keeles kulgeb eeldatust aeglasemalt, kuigi laps on viibinud keelekeskkonnas (kakskeelsete puhul v\u00e4hemalt kaks aastat eestikeelses keskkonnas). Teste ei ole m\u00f5tet kasutada k\u00f5igi kakskeelsete laste keeleliste oskuste hindamiseks (nt kui lapse teise keele oskus ja arengud\u00fcnaamika on hea, emakeele oskus eakohane).<\/li>\n\n\n\n<li>Testide normid on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud vanusele 4 aastat 6 kuud kuni 6 aastat 11 kuud.<\/li>\n\n\n\n<li>Kakskeelsete puhul peab laps olema v\u00e4hemalt kaks aastat eesti keelega regulaarselt kokku puutunud (nt k\u00e4inud eestikeelses lasteaias) ja laps peab oskama eesti keelt suhtlustasemel (kasutama fraase), st ta peab olema suuteline j\u00e4rele kordama lauseid.<\/li>\n\n\n\n<li>Normid on t\u00f6\u00f6tatud v\u00e4lja vene-eesti suktsessiivsete kakskeelsete laste tulemuste alusel. Teisi keeli k\u00f5nelevate laste ja simultaansete kakskeelsete puhul ei pruugi tulemuste t\u00f5lgendus olla sama usaldusv\u00e4\u00e4rne. Simultaansed kakskeelsed on eesti keelega kokku puutunud rohkem kui nende suktsessiivsed eakaaslased ning saavad reeglina testides k\u00f5rgemaid skoore. Kui simultaanselt kakskeelne laps saab testides<br>41<br>k\u00f5rged skoorid, aga tema \u00fcldine keelekasutus annab p\u00f5hjust kahtlustada keelepuuet, v\u00f5ib tegu siiski keelepuudega olla. Kui lapse kodukeel on vene keel, viige kindlasti temaga l\u00e4bi ka venekeelne lausete j\u00e4relekordamise test. Kui simultaanselt kakskeelne laps saab m\u00f5lemas keeles madalaid skoore, on t\u00f5en\u00e4oliselt tegu keelepuudega.<\/li>\n\n\n\n<li>Teste v\u00f5ib kasutada ka muude kaks-\/mitmekeelsete laste puhul (eesti keel kombinatsioonis m\u00f5ne muu keelega). Kuid ka sel juhul oleks vaja hinnata laste keeleoskust teises keeles (hetkel ei ole k\u00e4ttesaadavad teistes keeltes normeeritud testid) v\u00f5i koguda vanematelt infot lapse esimese keele arengu kohta.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kas \u00fcks v\u00f5i mitu testi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>K\u00f5ige usaldusv\u00e4\u00e4rsema tulemuse annab testikomplekt tervikuna \u2013 koondtulemuste sensitiivsuse ja spetsiifilisuse n\u00e4itajad on sel juhul k\u00f5rged, st et valepositiivsete (EK laps m\u00e4\u00e4ratakse KP laste r\u00fchma) ja valenegatiivsete (KP laps m\u00e4\u00e4ratakse EK laste r\u00fchma) risk on sel juhul k\u00f5ige v\u00e4iksem.<\/li>\n\n\n\n<li>Kakskeelsete laste puhul tuleks kasutada nii ELJT kui ka VLJT-i: alla normi tulemused m\u00f5lemas keeles prognoosivad suure t\u00f5en\u00e4osusega keelepuuet.<\/li>\n\n\n\n<li>SVT tulemused \u00fcksi ei ole kindlasti usaldusv\u00e4\u00e4rsed \u2014 seda testi tuleb kasutada koos keeleomandamise v\u00f5imet hindavate testidega (PST ja LJT).<\/li>\n\n\n\n<li>Pseudos\u00f5nade test on testidest lihtsaim ega n\u00f5ua lapselt keelelisi oskusi, mist\u00f5ttu seda saab kasutada ka laste puhul, kes lauselise k\u00f5nega eesti keeles veel h\u00e4sti toime ei tule.<\/li>\n\n\n\n<li>Kui laps saab negatiivse tulemuse ainult \u00fches testis (tulemus j\u00e4\u00e4b alla normi piiri), ei saa selle p\u00f5hjal j\u00e4reldada, et lapsel on keelepuue. Kasuta ka teisi hindamismeetodeid.<\/li>\n\n\n\n<li>KaLaKe testikomplekt ei asenda \u00fckskeelsete laste hindamisel 5\u20126- aastaste laste k\u00f5netesti (Padrik et al., 2013), mis on oma olemuselt p\u00f5hjalik ja kompleksne ja mille eesm\u00e4rgiks on kirjeldada lapse keelelist profiili. KaLaKe v\u00f5imaldab saada kiire hinnangu \u00fckskeelse lapse keele omandamise v\u00f5imele, samuti esmase \u00fclevaate lapse s\u00f5navarast (nimi- ja tegus\u00f5nade nimetamise osas). Kindlasti ei ole aga selle tulemused piisavad teraapia eesm\u00e4rkide seadmiseks. Seega soovitame kasutada neid teste kombineeritult.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kuidas l\u00e4bi viia?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>J\u00e4relekordamise teste (PST, LJT) ei tohiks l\u00e4bi viia j\u00e4rjest \u2013 lapse m\u00e4lu ja t\u00e4helepanu on sel juhul \u00fcle koormatud ja tulemused ei pruugi olla usaldusv\u00e4\u00e4rsed. Kui laps ilmutab testimise k\u00e4igus v\u00e4simuse m\u00e4rke, tema t\u00e4helepanu hajub, tuleks testimise keskel kindlasti teha puhkepause, soovitav pakkuda lapsele mingit mitteverbaalset tegevust, et v\u00f5imaldada t\u00f6\u00f6m\u00e4lule puhkust.<\/li>\n\n\n\n<li>ELJT ja VLJT ei tohiks l\u00e4bi viia samal p\u00e4eval, sest kakskeelsel lapsel v\u00f5ib olla raskusi \u00fchelt keelelt teisel \u00fcmberl\u00fclitumisel.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Mida veel lisaks uurida?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Nii KK kui ka \u00dcK laste puhul on soovitatav koguda infot lapse arenguloo ja suhtluskeskkonna kohta. Eriti oluline on keeletausta kohta infot koguda KK laste puhul (vt Hallap, Padrik, 2024, lk 6-10; lisad 1 ja 2 \u2014 k\u00fcsimustikud lapsevanemale ja \u00f5petajale). Eriti t\u00e4htis on see juhul, kui VLJT-i ei saa l\u00e4bi viia.<\/li>\n\n\n\n<li>Kui KaLaKe testide tulemused osutavad keelepuudele, peab logopeed kahtlust kontrollima. Selleks tuleb koguda infot lapse k\u00f5ne m\u00f5istmise ja keeleoskuse kohta k\u00f5igi keelevaldkondade kaupa, kasutades vaatlust ja sihip\u00e4rast hindamist spetsiaalsete \u00fclesannetega v\u00f5i standardiseeritud k\u00f5netestide \u00fclesandeid valikuliselt (vt Hallap, Padrik, 2024, lk 11-16).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>KaLaKese testikomplekti saab kasutada keelepuude tuvastamiseks nii \u00fckskeelsete kui kakskeelsete lastega. Tegemist on s\u00f5eltestidega, millega n\u00f6 s\u00f5elutakse v\u00e4lja keelepuude kahtlusega lapsed eakaaslaste hulgast. Testide tulemus ei anna diagnoosi, vaid n\u00e4itab, et lapsel on suure t\u00f5en\u00e4osusega arenguline keelepuue v\u00f5i keelepuue, mis &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":331,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-150","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/150","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/users\/331"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=150"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/150\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":293,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/150\/revisions\/293"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kalake-kasutusjuhend\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=150"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}