KaLaKe testikomplekti kasutusjuhend
Sõnavaratest
Siit leiate nimekirja sonavaratesti nimetamisosade eeldatud vastustega. Sulgudest leiate levinumad sünonüümid või lähedase tähendusega sõnad, mis loetakse samuti eeldatud vastuseks.
Kui laps vastab mitme sõnaga ja tema vastuses sisaldub sihtsõna eeldatud kujul, märkige vastuseks eeldatud, kogu vastust pole vaja transkribeerida: nt Mida ta teeb? -> Vaatab telekat. Kes see on? -> Väike jänku.
Kui lapse vastus ei sobi ühtegi allpool kirjeldatud kategooriasse, märkige vastuseks mitte-eeldatud ning transkribeerige lapse vastus võimalikult täpselt tekstikastis. Kui kahtlete, kas lapse vastus tuleks lugeda eeldatuks või mitte, siis märkige vastuseks mitte-eeldatud ning transkribeerige see tekstikastis – nii saab selle juurde andmete kodeerimise faasis tagasi tulla ning vajadusel hinnangut muuta.
Eeldatud vastused – nimisõnade ütlemine
Näide 1: kõrv
Näide 2: korv
- lehm
- käärid
- lennuk
- juust
- püksid (teksad)
- kleit
- kilpkonn
- kelluke (kell, kellukene)
- hambahari
- orav
- krokodill
- võti
- vihmavari
- porgand
- elevant
- karu (mõmmi, karumõmm)
- leht
- hobune
- jänes (jänku, küülik)
- õun
- nööp
- trumm
- kitarr (ukulele)
- kaelkirjak
- diivan (sohva)
- maasikas
- võileib
- päikeseprillid
- pintsel
- lumememm (lumemees)
Eeldatud vastused – tegusõnade nimetamine
Näide 1: haugub
Näide 2: ronib
- lendab
- räägivad (jutustavad)
- loeb (vaatab raamatut, õpib)
- pühib
- kirjutab
- põleb
- segab (liigutab)
- kaevab
- pissib
- laulab
- kallistavad (kalli)
- joob
- kastab
- mängib
- lehvitab
- kammib
- joonistab
- nutab (jonnib)
- kiigub
- ehitab (maja, müüri, seina)
- ujub (supleb)
- vaatab
- naerab
- püüab kala
- sosistab
- tantsib
- istub
- laseb liugu
- hammustab
- hüppab
- ärkab (haigutab, ringutab)
- jookseb
Lisaks neile vastustele loe lapse vastus eeldatuks ka juhul, kui ta
- hääldab sõna hääldusveaga, kuid sihtsõna on äratuntav: nt kerv pro kõrv, olav pro orav
- vastab sihtsõnaga muus käändes/arvus/pöördes kui eeldatud: nt trummid pro trumm, maasika pro maasikas, räägib pro räägivad
- vastab tuletise/uuendusega, milles on sihtsõna tüvi selgelt ära tuntav: nt lennuke pro lennuk
- lisab sõna lõppu deminutiivliite ke/-kene: nt jänkuke, oravakene
- NB! Tegusõnade puhul on mõnel juhul võimalik vastata ka fraasiga teeb + sihitis. Sellisel juhul loetakse õigeks ka see, kui laps vastab ainult sihitisega: Mida nad teevad? – Kalli. Mida ta teeb? – Maja/müüri (pildil ehitab).
- loob liitsõna, milles sisaldub sihtsõna ja millel pole muud, iseseisvat tähendust: nt värvipintsel pro pintsel, karumõmm pro karu
Lapse vastest ei loeta õigeks juhul, kui
- laps vastab mitme sõnaga sihtsõna kirjeldades või defineerides, aga tema vastuses ei sisaldu sihtsõna (nt paneb vett pro valab, värvimise pliiats pro pintsel)
- laps vastab sihtsõnast üldisema (nt pill pro kitarr, konn pro kilpkonn) sõna või fraasiga
- laps vastab sõnaga, mis ei kuulu eeldatud sõnaliiki (nimi või tegusõna) ning mida ei saa tõlgendada tegusõna sihitisena: nt Mida ta teeb? – Ballett. Mis see on? – Lendab.
- Laps vastab mingis muus keeles (nt pugavitsa pro nööp) või kasutab eestikeelse käände/pöördelõpuga muu keele tüve (nt spilleb pro mängib).