Lausete järelekordamise test

Lapse ülesandeks on kuuldud lause võimalikult täpselt järele korrata, seega tuleb üldjuhul märkida vastuseks mitte-eeldatud iga kord, kui laps

• asendab sõnu: nt Mida söövad väikesed koerad hommikul? -> Mida söövad väikesed kassid hommikul?
• jätab mõne sõna ära: nt Tüdruk mängis pargis armsa sõbraga -> Tüdruk mängis armsa sõbraga
• kasutab sihtlausest erinevat vormi: nt Laps teab, et kassid armastavad kala -> Laps teab, et kassid armastab kala
• muudab sõnajärge, nii et lause muutub grammatiliselt ebakorrektseks: nt Mida ostis vanaema lastele poest? -> Vanaema mida ostis

NB! Hindamisel ei lähe arvesse: 

• Hääldusvead: neid ei arvestata vigadena (nt häälikute asendused, lisamised, ärajätmised, silbistrukuuri lihtsustamine nii, et sõna tähendus ja grammatiline vorm on siiski arusaadav ja ei muutu), nt hobane pro hobune, kühviga pro kühvliga, rõngita pro rõngata, hammustata pro hammustada, arma pro armsa, ob pro on
• Tüvevahelduse eksimused (nt oskanud pro osanud, laulada pro laulda, kõnnis pro kõndis) 
• Sõnajärjevead, mis ei muuda tähendust (nt oskab hästi laulda > oskab laulda hästi) 
• Eneseparandused, mis on seotud suulise kõne eripäradega (nt Linnuke ei tahtnud…ei osanud hästi lennata pro Linnuke ei osanud hästi lennata) 
• Sõna lisamine nii, et lause strukuur ei muutu (nt Lasteias on poiss, kes oskab väga hästi laulda pro Lasteias on poiss, kes oskab hästi laulda) 
• Hoidjakeele sõnade kasutamine, nt jänku pro jänes; emme pro ema; 
• Sidendi lühendamine, a pro aga; 
• Sidendi ja asendamine sidendiga aga; 
• Küsisõna mida asendamine küsisõnaga mis, nt Mis söövad väiksed koerad hommikul pro Mida söövad väiksed koerad hommikul