Vastuste hindamine

Laadi helifailid üles OneDrive’i helifailide kausta esimesel võimalusel peale testi läbi viimist. Pane igale failile nimi järgmise skeemi järgi:

[lapse kood]_VLJT_[kuupäev].faililaiend

Näiteks: kui Adele Vaks viib testi läbi enda jaoks 5. testitud lapsega (> lapse kood ADVA05) 17. jaanuaril, siis saab helifaili nimeks ADVA05_VLJT_17-01-23.wav. 

Laste vastuste hindamiseks kasutage vastuste kodeerimislehte, mille leiate samuti venekeelsete materjalide kaustast. Laadige kodeerimislehe fail arvutisse, mida kasutate vastuste transkribeerimiseks. Looge iga lapse vastuste transkribeerimiseks failist eraldi koopia funktsiooniga Save as/Salvesta nimega… ning andke failile nimi:

[lapse kood]_VLJT_vastused.docx

Näiteks: kui lapse kood on ADVA05, saab faili nimeks ADVA05_VLJT_vastused.docx.

Valmis kodeerimislehed laadige üles kodeerimislehtede kausta.

Vastuste transkribeerimine ja hindamine

 

Kirjuta lause täpselt nii, nagu laps seda ütles. 

Kui laps tegi kaks sooritust, siis kirjuta mõlemad üles ja hinda seda lauset, milles on täpsem kordus. 

Varasemate katsete põhjal teistes keeltes kodeerime laste vastuseid kahe skooriga: õigsus, vahemikus 0–3 ja leksikaalsete vigade arv. Täpsuse skooriga loodame paremini tuvastada gruppidevahelisi erinevusi, kuid see nõuab kodeerijalt tähelepanelikkust ja hoolt. Leksikaalsete vigade arv tuvastab sõnavara raskusi ja aitab lahti mõtestada täpsuse skoori tulemusi. Eriti kakskeelsete laste puhul on sõnavara oskus oluline tegur, mis võib mõjutada testi tulemust. 

Täpsuse skoor vahemikus 0–3. Selle skoori arvutamiseks tuleb kokku lugeda kõik erinevused/vead. Vigadeks loetakse:  

• Sõnade asendused 
• Sõnade ärajätmine 
• Sõnajärje muutmine 
• Sõnavormi vale kasutus.  

NB! Vt allpool, milliseid vigu ei arvestata. 

3 … täpne kordus;  

2 … 1 viga/ erinevus;  

1 … 2-3 viga/ erinevust;  

0 … 4+ viga/erinevust 

Näide a. Lause: Mida leidsid jänkud eile lume alt? Vastus: Mis leidis janku lume alt 

Vead : (1) verb mitmuses asemel verb ainsuses (leidsid asemel leidis); (2) nimisõna mitmuses asemel nimisõna ainsuses (jänkud asemel janku); (3) eile on välja jäetud.   

NB! Janku on hääldusviga, mida ei arvestata. Mis pro mida ei lähe veana arvesse. 

Kokku 3 viga, st 1 punkt. 

Näide b. Lause: Linnuke ei osanud hästi lennata. Vastus: Linnuke ei oskanud lennutada 

Vead: (1) hästi on välja jäetud; (2) lennutada pro lennata.  

NB! tüvevahelduse viga (oskanud) ei arvestata. 

Kokku 2 viga, st 1 punkt. 

Näide c. Lause: Mustad riided said sooja veega pestud. Vastus: Sooja vette mustad riided teevad puhtaks. 

Vead: (1) teevad pro said; (2) vette pro veega; (3) puhtaks pro pestud.  

Kokku 4 viga, st 0 punkti. 

Leksikaalsed vead. Võta stiimullause aluseks ja loe kokku sõnakasutuses esinevad vead. Iga sõna stiimullauses peaks vastama ühele sõnale vastuses. Loe kokku kõik puuduvad või asendatud sõnad.  

NB! Vale kääne või vale pööre ei loe leksikaalse veana. Sõnajärg ei lähe üldse arvesse.