{"id":13,"date":"2024-04-04T06:13:34","date_gmt":"2024-04-04T03:13:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/tallinna-kunstigumnaasium-opiroom\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:44","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:44","slug":"tallinna-kunstigumnaasium-opiroom","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/tallinna-kunstigumnaasium-opiroom\/","title":{"rendered":"Tallinna Kunstig\u00fcmnaasium: \u00f5pir\u00f5\u00f5m"},"content":{"rendered":"

\n\tMida teha, et \u00f5ppimisest saaks tunda r\u00f5\u00f5mu? \u00d5pir\u00f5\u00f5mu?\u00a0<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tAutorid: Anna Uleksina, Enely Suiste, Kadri Killing, Kertu Liivam\u00e4gi, Olga Antriainen\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTL\u00dc ja T\u00dc koost\u00f6\u00f6na ellu kutsutud Kaasava Hariduse koolitusel tuli \u00fchena koolituse k\u00e4igus tehtavatest t\u00f6\u00f6dest viia l\u00e4bi kooliuuring, mille k\u00e4igus tuli v\u00e4lja selgitada, mis on \u00f5pilastel nende \u00f5ppimisega seotult k\u00f5ige suurem murekoht, leida viisid selle murekohaga tegelemiseks ning vaadata uuringu l\u00f5pus, kuidas on \u00f5pilaste hakkamasaamine selles valdkonnas muutunud.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tProbleem
\n<\/h1>\n

\n\tUuringutest on selgunud, et 7.-9.klassides on \u00f5ppeedukus madalam kui eelmistes kooliastmetes.\n<\/p>\n

\n\t\u00d5pilaste \u00f5pir\u00f5\u00f5m on langenud ja sellega seonduvalt ka \u00f5pilaste \u00f5ppeedukus. (PISA 2018)\n<\/p>\n

\n\tTeoreetiline alus
\n<\/h1>\n

\n\tUurisime erinevaid allikaid, et leida, mis on \u00f5pir\u00f5\u00f5m, aga leidsime vaid vihjeid. Nii p\u00f6\u00f6rdusime koolir\u00f5\u00f5mu poole. Koolir\u00f5\u00f5mu on uuritud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kadi Ilves kirjutab artiklis \u201cLaps hariduses ja noorsoot\u00f6\u00f6s\u201d, et \u00fcheks Eesti hariduss\u00fcsteemi murek\u00fcsimuseks on lapsed, kes ei t\u00e4ida koolikohustust v\u00f5i langevad koolist v\u00e4lja enne p\u00f5hihariduse omandamist. Kadi Ilves m\u00e4rkab, et kuigi laste teadmiste poolest on Eesti haridus konkurentsiv\u00f5imeline, mida kinnitavad ka head tulemused rahvusvahelistes v\u00f5rdlusuuringutes, \u201ckajastab see vaid \u00fchte poolt ja sedagi eelk\u00f5ige laste tulemusi hindavate t\u00e4iskasvanute perspektiivist. Teine pool, koolikeskkonna argip\u00e4ev lapse silme l\u00e4bi, ei ole sugugi ja igas aspektis nii pilvitu.\u201d Seega hakkavad koolid aktiivselt k\u00fcsima koolikeskkonna kohta arvamusi laste k\u00e4est, et sellest \u00f5ppida. 2010 Tartu \u00dclikoolis kaitstud magistrit\u00f6\u00f6s t\u00f5deb Kersti Truuverk, et k\u00f5rgema kvaliteedi tagamisel peavad koolid arvestama, et lastele oleks tagatud v\u00f5imalus vastavalt oma v\u00f5imetele ja vajadustele saada parim haridus. Parima hariduse omandamisel peab koolir\u00f5\u00f5mu sees tekkima \u00f5pir\u00f5\u00f5m, mis annab t\u00f5uke edaspidiseks haridusteeks. (Truuverk 2010)\u00a0\n<\/p>\n

\n\tMetoodika
\n<\/h1>\n

\n\tUuring sai disainitud selliselt, et see kataks v\u00f5imalikult laialt seda \u00f5pilaste r\u00fchma, keda oma tegevusega k\u00f5ige paremini m\u00f5jutada saaks. Valimisse kuulusid 7.-8.klasside \u00f5pilased.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tSkaneerisime\u00a0 probleemi, anal\u00fc\u00fcsisime vastuseid, koostasime k\u00fcsimustiku ja palusime \u00f5pilastel vastata. K\u00fcsitluse tulemuste anal\u00fc\u00fcsimisel leidsime need tegevused, mis \u00f5pilaste arvates t\u00f5staksid nende \u00f5pir\u00f5\u00f5mu. Kavandasime tegevuste ajajoone, viisime tegevused ellu ja korraldasime teistkordse k\u00fcsitluse.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tKujunes sekkumistegevuste kava peale skaneerimist ja k\u00fcsitluse l\u00e4biviimist \u00f5pilastele:\u00a0\n<\/p>\n

    \n
  • \n

    \n\t\t\tK\u00fcsitluste tulemuste anal\u00fc\u00fcs\u00a0\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n

  • \n

    \n\t\t\tKolme suurima teemaploki l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamine ja anal\u00fc\u00fcs ning tegevuskava loomine.\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n

  • \n

    \n\t\t\tOsapoolte leidmine (millise muutuse saab ellu viia juhtkond, mille \u00f5petajad, mida peaks tegema \u00f5pilased jne), toetava kirjanduse l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamine.\u00a0\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n

  • \n

    \n\t\t\tTegevuskava elluviimine:\u00a0\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n

      \n
    1. \n

      \n\t\t\tAlates II trimestrist 7.-8.klasside need \u00f5petajad, kes olid n\u00f5us meie uuringus osalema, j\u00e4lgivad, et teevad v\u00e4hemalt korra n\u00e4dalas oma tunnis \u00fche kordava m\u00e4ngu.\u00a0\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n

    2. \n

      \n\t\t\tIga teema j\u00e4rel teevad \u00f5petajad kokkuv\u00f5tte sellest, kas ja kuidas on muutunud \u00f5pilaste hinded ja k\u00fcsivad tagasisidet.\u00a0\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n

    3. \n

      \n\t\t\tIga teema j\u00e4rel hindavad \u00f5pilased oma \u00f5pir\u00f5\u00f5mu\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n

    4. \n

      \n\t\t\tTrimestri l\u00f5pus kordame \u00f5pir\u00f5\u00f5mu k\u00fcsimustikku.\u00a0\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n<\/ol>\n

        \n
      • \n

        \n\t\t\tTulemuste kaardistamine \u2013 Kas \u00f5pilaste \u00f5pir\u00f5\u00f5m (skaalal 1-5) on suurenenud?\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n

      • \n

        \n\t\t\teKooli v\u00e4ljav\u00f5te\u00a0 \u2013 Kas keskmine hinne nendes ainetes, kus toimus sekkumistegevus on t\u00f5usnud?\u00a0\n\t\t<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n

        \u00a0<\/p>\n

        \n\tIII trimestri jooksul\u00a0 oli \u00f5pilastel v\u00f5imalus kas teema v\u00f5i tunni l\u00f5pus anda tagasiside \u00f5pitule.\u00a0\n<\/p>\n

        \n\tTulemused
        \n<\/h1>\n

        \n\tPeale seda, kui III trimestri jooksul viisid \u00f5petajad ellu erinevaid tegevusi, mis \u00f5pilaste arvates suurendaks nende \u00f5pir\u00f5\u00f5mu. E-Koolis ei olnud valimis olnud klasside keskmine hinne t\u00f5usnud, kuid rahulolu \u00f5ppimisega oli t\u00f5usnud.\n<\/p>\n

        \n\t\u00d5pilased hindavad oma \u00f5pir\u00f5\u00f5mu taset teises k\u00fcsitluses k\u00f5rgemaks, kui see oli esimese k\u00fcsitluse tulemusena.\n<\/p>\n

        \n\tP\u00f5hij\u00e4reldused
        \n<\/h1>\n

        \n\t\u00d5pir\u00f5\u00f5m on kindlasti v\u00e4ga v\u00e4he uuritud, kuid \u00f5ppimise juures v\u00e4ga t\u00e4htis osis. Meie v\u00e4ga l\u00fchiajalise sekkumise tulemusena ei paranenud k\u00fcll \u00f5pilaste \u00f5ppeedukus, kuid rahulolu oli t\u00f5usnud ja sellega seoses hinnati ka r\u00f5\u00f5mu \u00f5ppimisest k\u00f5rgemaks. Nii v\u00f5ib j\u00e4reldada, et ka \u00f5pilaste enesekindlus ja motiveeritus t\u00f5usevad.\u00a0\n<\/p>\n

        \n\tSoovitused
        \n<\/h1>\n

        \n\tPeamine, mida seda uuringut l\u00e4bi viies \u00f5ppisime ja julgeme k\u00f5igile soovitada, on see, et k\u00fcsige oma \u00f5pilaste k\u00e4est, mis nende \u00f5pir\u00f5\u00f5mu suurendaks. \u00dchises koost\u00f6\u00f6s proovige neid tegevusi ellu viia, andes pidevalt tagasisidet. Kuna iga \u00f5pilane on erinev, siis alguses on ka tegevusi, mis tooks enamiku \u00f5pilaste \u00f5pir\u00f5\u00f5mus esile muutust, raske leida, kuid kannatlikkus ja aeg viivad sihile. Meie k\u00fcll ei suutnud veel oma sekkumisega t\u00f5sta \u00f5pilaste hinnet, k\u00fcll aga paranes nende hinnang \u00f5ppimisele ja sellega saime tee sillutatud edasisele t\u00f5usule.\u00a0\n<\/p>\n

        \n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        Mida teha, et \u00f5ppimisest saaks tunda r\u00f5\u00f5mu? \u00d5pir\u00f5\u00f5mu?\u00a0 Autorid: Anna Uleksina, Enely Suiste, Kadri Killing, Kertu Liivam\u00e4gi, Olga Antriainen\u00a0 TL\u00dc ja T\u00dc koost\u00f6\u00f6na ellu kutsutud Kaasava Hariduse koolitusel tuli \u00fchena koolituse k\u00e4igus tehtavatest t\u00f6\u00f6dest viia l\u00e4bi kooliuuring, mille k\u00e4igus tuli …<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":52,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/52"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}