{"id":11,"date":"2024-04-04T06:13:34","date_gmt":"2024-04-04T03:13:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/merivalja-pohikool-lugemisoskuse-areng\/"},"modified":"2024-04-04T06:13:44","modified_gmt":"2024-04-04T03:13:44","slug":"merivalja-pohikool-lugemisoskuse-areng","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/merivalja-pohikool-lugemisoskuse-areng\/","title":{"rendered":"Meriv\u00e4lja P\u00f5hikool: lugemisoskuse areng"},"content":{"rendered":"

\n\tMeriv\u00e4lja Koolis uuriti lugemisoskuse arengut<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tKaasava hariduse koolitusel osales Meriv\u00e4lja Kooli t\u00f6\u00f6grupp koosseisus koolijuht Greta Henriksson, hariduse tugiteenuste juht Urve Raudsepp-Alt, \u00f5ppejuht ja keemia \u00f5petaja Kadri Saluri, vene keele \u00f5petajad Marina Pokint\u0161ereda ja Jekaterina Yashina ning bioloogia ja loodus\u00f5petuse \u00f5petaja Liivi Kivim\u00e4e-Bondarev. Kahe aastase koolituse tulemusena koostati funktsionaalse lugemisoskuse teemal artikkel \u201cFunktsionaalse lugemisoskuse arendamine Meriv\u00e4lja Kooli 7. klasside n\u00e4itel\u201d, kus uuriti Meriv\u00e4lja Kooli 7. klasside funktsionaalse lugemisoskuse arengut l\u00e4bi Covid-19 viirusest r\u00e4situd 2020\/2021 \u00f5ppeaasta. Uurimist\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada, kas funktsionaalse lugemisoskuse arendamisele fokuseeritud \u00f5petamine on p\u00f5hikooli III kooliastme alguses tulemuslik.\n<\/p>\n

\n\tKui veel sajand tagasi v\u00f5is r\u00e4\u00e4kida kirjaoskusest kui v\u00f5imest lugeda, siis t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcksnes see ei taga toimetulekut \u00fchiskonnas. Lugemisstrateegiate sihip\u00e4rane \u00f5petamine on Eesti koolides v\u00f5rdlemisi v\u00e4rske n\u00e4htus \u2013 alles 2017. aastal katsetati TL\u00dcs esmakordselt lugemisstrateegiate \u00f5petamise pilootprojekti \u201cMe loeme\u201d (TL\u00dc programm \u201cMe loeme\u201d), 2019. aastast alates laiendati projektis osalejate arvu ning liiguti koolidele teenuspaketi pakkumise suunas.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tMeriv\u00e4lja kooli kasutatud tegevusuuringu metoodika koosnes kahest testist ning vahepealsel ajal l\u00e4biviidud \u00f5ppetegevustest (lugemisstrateegiate rakendamine) erinevates \u00f5ppeainetes (eesti keel, vene keel, bioloogia, loodus\u00f5petus; joonis 1).\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\n<\/p>\n

\n\tJoonis 1. Uuringu l\u00e4biviimisel rakendatud metoodika.\n<\/p>\n

\n\tKuigi funktsionaalse lugemisoskuse arendamiseks saab kasutada erinevaid strateegiaid, p\u00f6\u00f6rati Meriv\u00e4lja koolis tavap\u00e4rasest rohkem t\u00e4helepanu neljale strateegiale \u2013 ennustamisele, k\u00fcsimuste esitamisele, selgitamisele ja tekstist kokkuv\u00f5tte tegemisele (joonis 2).\n<\/p>\n

\n\t\n<\/p>\n

\n\tJoonis 2. Meriv\u00e4lja Kooli 7. klasside \u00f5pilaste funktsionaalse lugemisoskuse arendamiseks kasutatud strateegiad.\n<\/p>\n

\n\tValitud lugemisstrateegiaid kasutati aktiivselt programmis osalevate pedagoogide (aine)tundides. \u00d5petajad koostasid \u00f5pilastele sobivad \u00fclesanded ise, need olid \u00f5pilastele tuttavad ja j\u00f5ukohased. Selleks, et v\u00f5imaldada teemasse s\u00fcvenemist ja kordamist,\u00a0 kasutati k\u00f5ikides tundides l\u00e4bivalt looduse ja loomadega seotud teemasid.\u00a0 V\u00f5\u00f5rkeele tundides keskenduti m\u00f5istete selgitamise, kokkuv\u00f5tte tegemise ja k\u00fcsimuste esitamise strateegiale. Loodusainetes kasutati \u00f5pilaste poolt k\u00fcsimuste esitamise, m\u00f5istete selgitamise ja m\u00f5istekaardi toel kokkuv\u00f5tte tegemise strateegiat. Logopeedi ja v\u00e4iker\u00fchma eesti keele tundides kasutati k\u00f5iki nelja joonisel esitatud strateegiat.\n<\/p>\n

\n\tUuringu tulemustest avaldus murettekitav suur abivajajate hulk (joonised 3 ja 4), kusjuures m\u00f5\u00f5dikute \u201cS\u00f5na leidmine I \u00f5iged\u201d ja \u201cS\u00f5na leidmine II \u00f5iged\u201d muutus oli ainsana m\u00f5lemas klassis antud testi kasutades positiivne.\n<\/p>\n

\n\t\n<\/p>\n

\n\tJoonis 3. \u00d5pi- ja enesem\u00e4\u00e4ratlusp\u00e4devuse testi tulemused 7A klassis. Tulemuse t\u00e4hendus: \u25a0 \/ \u25a0 \u2013 v\u00f5ib vajada abi; \u25a0 \/ \u25a0 \u2013 keskmine;\u00a0 \u25a0 \/ \u25a0 \u2013 \u00fcle keskmise (oktoober: n=23; mai: n=24).\n<\/p>\n

\n\t\n<\/p>\n

\n\tJoonis 4. \u00d5pi- ja enesem\u00e4\u00e4ratlusp\u00e4devuse testi tulemused 7B klassis. Tulemuse t\u00e4hendus: \u25a0 \/ \u25a0 \u2013 v\u00f5ib vajada abi; \u25a0 \/ \u25a0 \u2013 keskmine;\u00a0 \u25a0 \/ \u25a0 \u2013 \u00fcle keskmise (oktoober: n=21; mai: n=20).\n<\/p>\n

\n\t\u00d5pip\u00e4devuse testi kasutades tuleb kindlasti arvestada \u00f5pilaste motivatsiooniga. Testide kasutamist konkreetsete planeeritud tegevuste tulemuslikkuse m\u00f5\u00f5tmiseks ei saa antud tulemustele tuginedes pidada otstarbekaks.
\n<\/h1>\n

\n\tLoe lisaks Meriv\u00e4lja kooli EHA artiklit
https:\/\/docs.google.com\/document\/d\/1fmqlaJgholVXnnwyMunG3QniJIxjJppfc8pD0zeN2us\/edit<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Meriv\u00e4lja Koolis uuriti lugemisoskuse arengut Kaasava hariduse koolitusel osales Meriv\u00e4lja Kooli t\u00f6\u00f6grupp koosseisus koolijuht Greta Henriksson, hariduse tugiteenuste juht Urve Raudsepp-Alt, \u00f5ppejuht ja keemia \u00f5petaja Kadri Saluri, vene keele \u00f5petajad Marina Pokint\u0161ereda ja Jekaterina Yashina ning bioloogia ja loodus\u00f5petuse \u00f5petaja …<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":50,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/50"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaasavharidus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}