{"id":6,"date":"2024-04-03T23:13:54","date_gmt":"2024-04-03T20:13:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/3-instrumenteerimistehnikad-apikaal-koronaalsuunas\/"},"modified":"2024-04-09T10:03:50","modified_gmt":"2024-04-09T07:03:50","slug":"3-instrumenteerimistehnikad-apikaal-koronaalsuunas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/3-instrumenteerimistehnikad-apikaal-koronaalsuunas\/","title":{"rendered":"3. Instrumenteerimisel kasutatavad tehnikad apikaal-koronaalsuunas"},"content":{"rendered":"<h2>Instrumenteerimisliigutus roteeruvate nikkeltitaanist instrumentidega<\/h2>\n<p>Enamik tootjaid soovitab kasutada instrumente kas \u201enokkiva\u201d v\u00f5i \u201ep\u00fchkiva\u201d liigutusega. \u201eNokkiva\u201d liigutuse puhul sooritatakse kergeid \u00fcles-alla liigutusi apikaal-koronaalsuunas ilma liigse surveta. See v\u00f5imaldab v\u00e4ltida viili sissekruvimist ning juhib instrumendi sisepinged eemale maksimaalsest paindepunktist. \u201eP\u00fchkiva\u201d liigutuse puhul viiakse instrument passiivselt juurekanalisse kerge pitsumiseni ja p\u00fchitakse kerge survega dentiiniseina poole aktiivselt koronaalsele. Seda kasutatakse p\u00f5hiliselt s\u00fcsteemides, kus on eelnevalt kasutusel kujundavad viilid enne tipupreparatsiooni viile (n\u00e4iteks <em>ProTaper<\/em>). Sel juhul on oluline antikurvatuuri viilimistehnika, kui furkatsioonipoolset juurekanaliseina instrumenteeritakse minimaalselt. T\u00e4psemalt saab tehnika kohta lugeda \u00f5piobjektist \u201e<a href=\"http:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi3\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Hammaste juurekanalite erinevad preparatsioonitehnikad roostevabast terasest instrumente kasutades<\/a>\u201d.<\/p>\n<h2><em>Crown-down<\/em> instrumenteerimistehnika<\/h2>\n<p>Selle instrumenteerimistehnika rakendamisel kasutatakse esmalt suuremaid instrumente hamba juurekanali koronaalosas, v\u00e4iksemaid instrumente juurekanali keskmises kolmandikus ning v\u00e4ikseima diameetriga instrumente juurekanali apikaalosas. Tehnika vooruseks on see, et infitseerunud koronaalne dentiin ja koronaalsed obstruktsioonid eemaldatakse enne apikaalosa preparatsiooni ning tehnika suurendab kanalit j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Tehnika kasutamine aitab \u00e4ra hoida roteeruvate instrumentide liigset h\u00f5\u00f5rdumist juurekanali seinte vastu, v\u00f5imalikke tekkivaid fraktuure ning on esmane valiktehnika nikkeltitaanist instrumentide kasutamisel. Tehnikat kasutatakse ka roostevabast terasest instrumentidega preparatsioonil.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"165\" height=\"247\" class=\"alignnone wp-image-26\" style=\"float: right;\" title=\"lk8.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/lk8.png\" alt=\"lk8.png\"><\/p>\n<p><em>Pildil on skemaatiliselt kujutatud crown-down preparatsioonimeetodi p\u00f5him\u00f5te. Koronaalne kolmandik kujundatakse esmaselt instrumendiga, millel on suur koonilisus. Keskmise kolmandiku kujundamisel kasutatakse v\u00e4hem koonilisemat instrumenti ning tipukolmandik viimistletakse viimasena. Preparatsiooni k\u00e4igus ei suruta infitseerunud kude \u00fcle juuretipu, prepareerivast instrumendist t\u00f6\u00f6tab vaid v\u00e4ike osa ning juurekanali kujundamine on ohutum.<\/em><\/p>\n<h2>Tasakaalustatud j\u00f5udude tehnika<\/h2>\n<p>Tehnikat kasutatakse n\u00e4puinstrumentide puhul ning selle eeliseks teiste k\u00e4sitehnikate ees on originaalkanali tsentriline paiknemine. Tehnika eeldab eelnevat koronaalset laiendamist, milleks kasutatakse suurema koonilisusega nikkeltitaanist n\u00e4pu- v\u00f5i roteeruvaid instrumente.<\/p>\n<p>Tehnikal on 3(-4) faasi:<\/p>\n<ol>\n<li>Instrument sisestatakse juurekanalisse ja keeratakse\u00a0<strong>kellaosuti liikumise suunas ca 90\u00b0kerge apikaalse survega<\/strong>.<\/li>\n<li>Instrumenti\u00a0<strong>hoitakse<\/strong>\u00a0juurekanalis\u00a0<strong>samal s\u00fcgavusel<\/strong>\u00a0kerge vastupanuj\u00f5uga ning\u00a0<strong>roteeritakse vastup\u00e4eva ca 180-270\u00b0<\/strong>, et kraapida juurekanali seinalt dentiiniviilmeid.<\/li>\n<li>Viil\u00a0<strong>eemaldatakse kanalist \u00a0p\u00e4rip\u00e4eva p\u00f6\u00f6rates<\/strong>, et eemaldada preparatsiooni praht juurekanalist<\/li>\n<li>Viimane faas on kasutusel, kui viiakse l\u00e4bi mitu eelnevat ts\u00fcklikolmikut j\u00e4rjest. Peale 2-3 ts\u00fcklit eemaldatakse viil kanalist viili p\u00e4rip\u00e4eva p\u00f6\u00f6rates koos dentiiniviilmetega.<\/li>\n<\/ol>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"661\" height=\"198\" class=\"alignnone wp-image-27 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"3-2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/3-2.png\" alt=\"3-2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/3-2.png 661w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/3-2-300x90.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 661px) 100vw, 661px\"><\/p>\n<h2><span style=\"font-size: 1em; line-height: 1.6em;\">Kogu pikkuse preparatsioonitehnika<\/span><\/h2>\n<p>Selle tehnika puhul prepareeritakse iga viiliga juurekanali kogupikkus. Preparatsioonivarianti kasutatakse 3. p\u00f5lvkonna instrumendis\u00fcsteemide puhul, kus instrumentidel on modifitseeritud disainielemendid, parendatud metallisulam ning kasutusel retsiprokeeruv preparatsioon.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Instrumenteerimisliigutus roteeruvate nikkeltitaanist instrumentidega Enamik tootjaid soovitab kasutada instrumente kas \u201enokkiva\u201d v\u00f5i \u201ep\u00fchkiva\u201d liigutusega. \u201eNokkiva\u201d liigutuse puhul sooritatakse kergeid \u00fcles-alla liigutusi apikaal-koronaalsuunas ilma liigse surveta. See v\u00f5imaldab v\u00e4ltida viili sissekruvimist ning juhib instrumendi sisepinged eemale maksimaalsest paindepunktist. \u201eP\u00fchkiva\u201d liigutuse puhul &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":89,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/89"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}