{"id":5,"date":"2024-04-03T23:13:54","date_gmt":"2024-04-03T20:13:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/2-elektrilised-mootorid-roteeruvatele-instrumentidele\/"},"modified":"2024-04-09T10:03:32","modified_gmt":"2024-04-09T07:03:32","slug":"2-elektrilised-mootorid-roteeruvatele-instrumentidele","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/2-elektrilised-mootorid-roteeruvatele-instrumentidele\/","title":{"rendered":"2. Elektrilised mootorid roteeruvatele instrumentidele"},"content":{"rendered":"

Algselt eelistati roteeruvate endoinstrumentidega preparatsioonil mikromootoreid, kuna nendega oli dentiini l\u00f5ikamine efektiivsem ega tekkinud kergesti instrumendi pitsumist. Tekkis aga tavatult palju instrumendimurde. Selle tagaj\u00e4rjel hakati valmistama spetsiaalseid elektrilisi mootoreid endodontilistele masininstrumentidele.<\/p>\n

1928. aastal toodi turule masin nimega Cursor filing contra-angle<\/em> \u00a0firmalt W&H (B\u00fcrmoos, Austria). Seadeldis v\u00f5imaldas viili kombineeritud roteeruvat ja vertikaalsuunalist liikumist. J\u00e4rgnevatel aastatel toodi turule ka Racer<\/em> aparaat firmalt W&H, mis v\u00f5imaldas viili vertikaalsuunalist liikumist, Giromatic<\/em> firmalt MicroMega (Besancon, Prantsusmaa), miks v\u00f5imaldas viili retsiprookset 90\u2070 liikumist, jt. K\u00f5ik aparaadid t\u00f6\u00f6tasid piiratud rotatsioonil ja\/v\u00f5i roostevabast terasest viili rigiidse \u00fcles-alla liikumisel. Hambaarst v\u00f5is viili liikumist m\u00f5jutada vaid aparaati liigutades. Paindlikumad aparaadid leiutati hiljem.<\/p>\n

\"4-1.png\"<\/p>\n

Elektriline juurekanaliinstrumenteerimismasin Cursor firmalt W&H aastast 1928. Pildi omanik on Quintessenz Publishing ning seda on kasutatud omaniku loal. (Endodontic Topics 2005, 10, 30-76).<\/em><\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on elektrilised mootorid kasutusel \u00fcsna laialdaselt. Nad on sobivaimad nikkeltitaanist instrumentidele t\u00e4nu v\u00f5imalusele varieerida v\u00e4\u00e4ndemomenti ning reguleerida rotatsioonikiirust. Aparaadiga paraneb ka manuaalne tundlikkus. Samas tuleb tunnistada, et antud parameetrite reguleerimine ja tootja juhistest kinnipidamine ei hoia alati \u00e4ra instrumendi fraktureerumist intraoperatiivselt.<\/p>\n

Olulisimad reguleeritavad parameetrid oleksid j\u00e4rgmised:<\/p>\n

A.\u00a0Rotatsioonikiirus<\/h2>\n

Rotatsioonikiirus on oluline nikkeltitaanist instrumentidel, kuna see v\u00f5ib m\u00f5jutada instrumendi deformatsiooni ja murdumist. Tavalistel puurmasinatel on kiirust v\u00e4ga raske kui mitte v\u00f5imatu kontrollida pedaali t\u00f5ttu. Aparaadi rotatsioonikiirust m\u00f5\u00f5detakse p\u00f6\u00f6rete arvuga minutis (rotations per minute<\/em> ehk rpm) ning enamikul roteeruvate viilide s\u00fcsteemidel j\u00e4\u00e4b see vahemikku 250-350 rpm.<\/p>\n

J\u00e4ta meelde! Igal instrumendis\u00fcsteemil on preparatsiooniks kindel lubatud kiirusvahemik. Madalaim lubatud kiirus on turvalisim!<\/h6>\n

B.\u00a0V\u00e4\u00e4ndemoment<\/h2>\n

Igal viilil on oma kindel v\u00e4\u00e4ndelimiit (torque limit<\/em>), et instrument saaks t\u00f6\u00f6tada alla oma elastsuslimiidi ning ei tekiks instrumendi murdu. Selle n\u00e4itaja v\u00e4\u00e4rtused j\u00e4\u00e4vad martensiitse faasi alg- ja l\u00f5pp-punktide vahele ning olenevad iga instrumendi disainist ja koonilisusest. Tavaliselt on v\u00e4\u00e4ne madalam v\u00e4iksematel ja v\u00e4hem koonilisematel instrumentidel, k\u00f5rgem aga suurematel ja koonilisematel instrumentidel. M\u00f5\u00f5te\u00fchikuks on N\/cm ehk njuutonit sentimeetri kohta.<\/p>\n

C.\u00a0Rotatsiooniliigutus<\/h2>\n

Kaasaegsemate elektrimootorite puhul on v\u00f5imalik valida ka viili rotatsiooniliigutust \u2013 kas pidevrotatsioon v\u00f5i retsiprookne liigutus.<\/p>\n

Pidevrotatsiooni puhul p\u00f6\u00f6rleb viil pidevalt 360\u2070 kellaosuti liikumise suunas (A). Liigutuse eeliseks on preparatsiooniprahi pidev eemaldumine juurekanalist, viilide hea l\u00f5ikamisefektiivsus ning apikaalse surve v\u00e4ltimine. V\u00e4heneb instrumendi tipuosa pitsumise t\u00f5en\u00e4osus ning preparatsioonivigade tekke t\u00f5en\u00e4osus. Probleemiks on instrumentide ts\u00fckliline v\u00e4simus, kuna pidevrotatsioonil kuhjuvad viili metallimassis pinged, mis v\u00f5ivad viia viili murdumiseni. Neid riske maandatakse, tagades instrumendile l\u00e4bitav kanalivalendik, ning tootjad on aastatega parendanud metallisulameid, instrumentide disainielemente ja v\u00f5tnud kasutusele instrumentide kuumt\u00f6\u00f6tlemise.<\/p>\n

Retsiprookse liikumise puhul keerleb viil p\u00e4rip\u00e4eva ning vastup\u00e4eva. Siis kordub ts\u00fckkel \u00fcha uuesti ja uuesti. Eristatakse v\u00f5rdse amplituudiga liikumist (n\u00e4iteks 90\u2070 p\u00e4rip\u00e4eva ja 90\u2070 vastup\u00e4eva), mida nimetatakse ostsillatsiooniks. See liikumine on osutunud juurekanalites v\u00e4heefektiivseks, kuna preparatsioonipraht kuhjub viiliterade vahele ega eemaldu juurekanalist efektiivselt. T\u00e4nu sellele on p\u00e4rsitud ka instrumendi l\u00f5ikamisefektiivsus. Olemas on ka retsiprokeerumine p\u00e4rip\u00e4eva (B ja C) ehk p\u00e4rip\u00e4eva liikumine on suurema amplituudiga (n\u00e4iteks\u00a0Reciproc<\/em>\u00a0 v\u00f5i\u00a0WaveOne<\/em>) ning retsiprokeeruminevastup\u00e4eva ehk vastup\u00e4eva liikumine on suurema amplituudiga (n\u00e4iteks TwistedFileAdaptive<\/em>). On leitud, et retsiprookne liikumine v\u00f5rreldes pideva rotatsiooniga v\u00e4hendab instrumendi tipuosa pitsumise t\u00f5en\u00e4osust ning v\u00e4\u00e4ndepingemurru tekke v\u00f5imalust. Pikeneb instrumendi eluiga. Samas tekitab liikumine rohkem defekte juure tipuosas kui pidevrotatsiooniga t\u00f6\u00f6tamine. Suureneb ka v\u00f5imalus, et preparatsioonipraht surutakse apikaalossa ning \u00fcle juuretipu, kuna preparatsiooniprahi eemaldumine juurekanalist on raskendatud.<\/p>\n

\"rotatsioonid3.png\"<\/p>\n

<\/p>

\n\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t
Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t