{"id":4,"date":"2024-04-03T23:13:54","date_gmt":"2024-04-03T20:13:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/nikkeltitaanist-instrumentide-disainielemendid\/"},"modified":"2024-04-09T10:02:40","modified_gmt":"2024-04-09T07:02:40","slug":"nikkeltitaanist-instrumentide-disainielemendid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/nikkeltitaanist-instrumentide-disainielemendid\/","title":{"rendered":"1. Nikkeltitaanist instrumentide disainielemendid"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-size: 13px; line-height: 1.6em;\">Hammaste anatoomia seab palju piiranguid erinevate juureravi instrumentidega t\u00f6\u00f6tamisel. Juurekanalid v\u00f5ivad olla kitsastest laiadeni, sirgematest k\u00f5veramateni jne. Selge on see, et erinevatele juurekanalitele sobivad preparatsioonil erinevad instrumendid ja tehnikad.<\/span><\/p>\n<p>Aasta-aastalt on nikkeltitaanist instrumente pidevalt t\u00e4iustatud ning muudetud nende disainielemente. Disainil on oluline osa instrumentide paindumisel, efektiivsel l\u00f5ikamisel ning vigade ja fraktuuride tekke v\u00f5imalikkusel preparatsiooni k\u00e4igus. J\u00e4rgnev \u00f5piobjekti osa annab \u00fclevaate t\u00e4htsamatest instrumendi disainielementidest.<\/p>\n<h2>1.\u00a0T\u00f6\u00f6tava osa pikkus<\/h2>\n<p>T\u00f6\u00f6tavaks osaks nimetatakse osa instrumendist, mis\u00a0 efektiivselt laiendab ja prepareerib juurekanalit. T\u00f6\u00f6taval osal paiknevad instrumendil keermed. Ajalooliselt on ISO standardina loetud t\u00f6\u00f6tava osa pikkuseks 16mm, kuid kaasajal pole see enam nii selgepiiriline instrumentide erinevate koonilisuste t\u00f5ttu.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"500\" height=\"114\" class=\"alignnone wp-image-21 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"tootav-osa.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/tootav-osa.png\" alt=\"tootav-osa.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/tootav-osa.png 500w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/tootav-osa-300x68.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\"><\/p>\n<h2>2.\u00a0Tipudisain<\/h2>\n<p>Instrumendi tipuosal on 2 olulist funktsiooni: laiendada juurekanalit ning juhtida instrumenti l\u00e4bi juurekanali. Tipudisainid \u00a0jaotuvad: l\u00f5ikav, mittel\u00f5ikav ja osaliselt l\u00f5ikav. Piirid erinevate variantide vahel on \u00fcsna h\u00e4gused. Tipudisain v\u00f5ib m\u00f5jutada kontrolli viili \u00fcle, efektiivsust ja juurekanali kujundamise l\u00f5pptulemust.<\/p>\n<p>T\u00e4nu tipudisaini erip\u00e4radele on v\u00f5imalus mitme preparatsioonivea tekkeks. Juurekanali transportatsioon v\u00f5ib tekkida siis, kui l\u00f5ikava tipuosaga roteeruv instrument j\u00e4\u00e4b pikaks ajaks samale juurekanali s\u00fcgavusele prepareerima (viga v\u00f5ib tekkida kurvatuuriga juurekanalites). Instrument v\u00f5ib preparatsioonil ka kergesti murduda, kui suurema tipudiameetriga instrumenti suruda kitsamasse juurekanalisse (instrumendi tipul tekib suur v\u00e4\u00e4ndemoment). Enamik instrumentatsiooni toimub siis, kui instrumendi tipp paikneb juurekanalis vabalt, kuid \u00a0sellest johtuvalt on instrumendil kalduvus juurekanali transportatsiooniks.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"500\" height=\"269\" class=\"alignnone wp-image-15 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"tipudisain.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/tipudisain.png\" alt=\"tipudisain.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/tipudisain.png 500w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/tipudisain-300x161.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\"><\/p>\n<h2>3.\u00a0Ristl\u00e4bil\u00f5ige<\/h2>\n<p>Instrumentide ristl\u00e4bil\u00f5iked on v\u00e4ga erinevad. Ristl\u00e4bil\u00f5ike kujuga on v\u00f5imalik muuta kontaktala dentiiniseinaga ning instrumendi metallimassi. Ristl\u00e4bil\u00f5iked v\u00f5ivad varieeruda ka instrumendi t\u00f6\u00f6tavat osa m\u00f6\u00f6da. Suurema ristl\u00e4bil\u00f5ikega instrumendid on j\u00e4igemad, kuna neil on diameetris rohkem metallimassi. V\u00e4iksema ristl\u00e4bil\u00f5ikega painduvad paremini, kuid murduvad kergemini. U-kujulise keermestatusega instrumentidel on v\u00e4hem metallimassi diameetris ning on painduvamad kui kolmnurgakujulise ristl\u00e4bil\u00f5ikega instrumendid, kuid need on v\u00e4hem vastupidavad v\u00e4\u00e4ndepingemurrule. On soovitatud kasutada as\u00fcmmeetrilise ristl\u00e4bil\u00f5ikega viile, sest v\u00e4idetavalt aitab see hoida viili juurekanalis tsentraalsemalt. Instrumendi ristl\u00e4bil\u00f5ige m\u00e4\u00e4rab, kui efektiivselt on v\u00f5imalik juurekanalist preparstioonij\u00e4\u00e4ke eemaldada.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"377\" height=\"252\" class=\"alignnone wp-image-16 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"ristloiked.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/ristloiked.png\" alt=\"ristloiked.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/ristloiked.png 377w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/ristloiked-300x201.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 377px) 100vw, 377px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Erinevate instrumentide ristl\u00e4bil\u00f5iked. A \u2013 K-viil, RaCe; B \u2013 ProFile, GT, LightSpeed; C \u2013 Hero 642; D K3; E ProTaper, FlexMaster; F \u2013 ProTaper F3. (Dent Clin North Am 48 (2004) 183-202)<\/em><\/p>\n<h2>4.\u00a0Koonilisus<\/h2>\n<p>Koonilisuseks nimetatakse viili diameetri suurenemist tipuosast viili k\u00e4epideme suunas instrumendi v\u00e4lispinnal iga millimeetri kohta. Koonilisus m\u00e4rgitakse instrumendi numbri taha kas p\u00e4rast punkti v\u00f5i protsentuaalselt.<\/p>\n<p><strong>N\u00e4ide: <\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">Roostevabast terasest viil ISO 25 on tipu suurusega \u00a00.25 mm (D\u2080 0.25). Instrument on tavaliselt koonilisusega 2% ehk tema diameeter suureneb instrumendi tipust 0.02 mm iga millimeetri kohta. Sellest johtuvalt on viili diameeter 1 mm kaugusel tipust 0,27 mm (D\u2081 0.27), 2 mm kaugusel 0.29 mm (D\u2082 0.29), 3 mm kaugusel 0.30 mm (D\u2083 0.31) jne.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">T\u00e4nu nikkeltitaanist instrumentide metalliomadustele (kujum\u00e4lu ja superelastsus) sai v\u00f5imalikuks instrumentide suurem koonilisus kui .02.<\/span><\/p>\n<h6>J\u00e4ta meelde! Instrumendi koonilisusega kasvab instrumendi j\u00e4ikus ning oht fraktuurideks. Progressiivse koonilisuse puhul tekib suurem fraktuurioht kui konstantse koonilisusega instrumendil.<\/h6>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"500\" height=\"210\" class=\"alignnone wp-image-17 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"koonilisus.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/koonilisus.png\" alt=\"koonilisus.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/koonilisus.png 500w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/koonilisus-300x126.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\"><\/p>\n<h2>5.\u00a0T\u00f6\u00f6tava osa keermed<\/h2>\n<p><strong>Keermesammuks (<em>pitch<\/em>)<\/strong> nimetatakse keermete arvu viili pikkus\u00fchiku kohta. Keermed instrumendil on selleks, et koguda pehmet kude ja dentiiniviilmeid juurekanalist, eemaldada need kanaliseintelt ning juurekanalist tervikuna. Keerme efektiivsus s\u00f5ltub selle s\u00fcgavusest, laiusest, konfiguratsioonist ja pinnaviimistlusest.<\/p>\n<p><strong>Keermestik <\/strong>moodustub laia diameetriga aladest ja vagudest nende vahel. Keermetel on l\u00f5ikav <strong>ala v\u00f5i tera<\/strong>, mis juhib dentiiniviilmeid juurekanali seinast eemale ja hakib katki pehme koe. Selle efektiivsus oleneb l\u00f5ikenurgast ja -teravusest. Terade vahele j\u00e4\u00e4vad <strong>vaod<\/strong>, mis koguvad prparatsiooniprahti dentiiniseintelt ning need eemaldatakse instrumendi rotatsiooniga koronaalses suunas. Enamik vagusid kirjeldatakse U-kujulistena.<\/p>\n<p><strong>Radiaalalaks<\/strong> <strong>(<em>land, marginal width<\/em>) <\/strong>nimetatakse l\u00f5iketeradevahelist tasapinda, mille \u00e4\u00e4rmised punktid asuvad\u00a0 \u00fchekaugusel instrumendi tsentraalosast. Radiaalala \u00fclesandeks on v\u00e4hendada viili sissekruvimist juurekanalisse, transportatsiooniv\u00f5imalust, pidurdada v\u00f5imalikku mikrom\u00f5rade levikut instrumendis, toetada l\u00f5iketera ning piirata l\u00f5ike s\u00fcgavust. Radiaalala efektiivsuse m\u00e4\u00e4ravad tema asukoht vastaspoolel oleva l\u00f5iketera suhtes ning selle laius. Samas suurendavad radiaalalad instrumendi h\u00f5\u00f5rdumist juurekanalis, v\u00e4hendavad instrumendi painduvust ning seet\u00f5ttu kasvavad sisepinged instrumendis.<\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\"><strong>N\u00e4ide:<\/strong> <\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">ProTaper instrument, mille ristl\u00e4bil\u00f5ige on kolmnurk ning radiaalaladega K3. ProTaper on painduvam kui K3.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Radiaalaladest tingituna jaotatakse instrumente <\/span><strong style=\"line-height: 1.6em;\">aktiivseteks<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\"> (aktiivsete teravate keermetega) ja <\/span><strong style=\"line-height: 1.6em;\">passiivseteks<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\"> (l\u00f5ikava tera ja keerme vahel on radiaalala).<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"248\" height=\"128\" class=\"alignnone wp-image-18 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"keermesamm2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/keermesamm2.png\" alt=\"keermesamm2.png\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Aktiivne instrument \u00a0(A) versus passiivne instrument \u00a0(B) (Dent Clin North Am 48 (2004) 183-202).<\/em><\/p>\n<p>Aktiivsed instrumendid on agressiivsemad, l\u00f5ikavad dentiini ulatuslikumalt ja kipuvad kanali kurvatuuri sirgendama. Passiivsed instrumendid on rohkem kraapivad v\u00f5i dentiiniseinu lihvivad. Need eemaldavad dentiini aeglasemalt ja seega ei sirgenda kanali kurvatuure oluliselt.<\/p>\n<p><strong>N\u00e4ited passiivsetest:\u00a0<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">ProFile (Dentsply Tulsa Dental, Tulsa, Oklahoma)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">GT (Dentsply Tulsa Dental, Tulsa, Oklahoma)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">\u00a0LightSpeed (LightSpeed Technology Inc., San Antonio, Texas)<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>N\u00e4ited aktiivsetest:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">FlexMaster (VDW, M\u00fcnhen, Saksamaa)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">RaCe (Brassler USA Savannah, Georgia<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">ProTaper (Dentsply Tulsa Dental, Tulsa, Oklahoma)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">Hero (Micromega SA, Besancon, Prantsusmaa)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">K3 (SybronEndo, West Collins Orange, California)<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<h2>6.\u00a0\u00a0Helikaalnurk (<em>helix angle<\/em>)<\/h2>\n<p>Helikaalnurgaks nimetatakse l\u00f5iketera nurka \u00a0instrumendi pikitelje suhtes. Mida tihedam on keermete samm, seda rohkem spiraale on viilil ning seda suurem helikaalnurk. Helikaalnurk m\u00e4\u00e4rab viili kasutamise tehnika. Sarnase helikaalnurgaga keermeid peaks olema instrumendil v\u00f5imalikult v\u00e4he \u2013 see v\u00e4hendab sissekruvimise efekti. Kui viilil helikaalnurgad puuduvad, siis sissekruvimisefekt on elimineeritud.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><span style=\"color: #000000;\"><span style=\"line-height: 1.6em;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"541\" height=\"375\" class=\"alignnone wp-image-20\" title=\"helikaalnurk.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/helikaalnurk.png\" alt=\"helikaalnurk.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/helikaalnurk.png 541w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/helikaalnurk-300x208.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 541px) 100vw, 541px\"><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em><span style=\"color: #000000;\"><span style=\"line-height: 1.6em;\">Illustratsioon n\u00e4itab, kus paiknevad l\u00f5iketera, radiaalala, keermevahe ning helikaalnurk.<\/span><\/span><\/em><\/p>\n<h2>7. L\u00e4ngnurk (<em>rake angle<\/em>)<\/h2>\n<p>L\u00e4ngnurk moodustub instrumendi juhttera (<em>leading edge<\/em>) ja instrumendi ristl\u00e4bil\u00f5ike raadiuse vahel. Kui juhtetera ja l\u00f5igatava pinna vaheline nurk on t\u00f6mp, siis l\u00e4ngnurk on positiivne ehk l\u00f5ikav. Kui juhtetera ja l\u00f5igatava pinna vaheline nurk on j\u00e4rsk, siis on l\u00e4ngnurk negatiivne ehk instrumendi teral on kraapiv efekt.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"417\" height=\"238\" class=\"alignnone wp-image-22\" title=\"langnurk2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/langnurk2.png\" alt=\"langnurk2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/langnurk2.png 417w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/43\/langnurk2-300x171.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 417px) 100vw, 417px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><span style=\"color: #000000;\"><em><span style=\"line-height: 1.6em;\">Skemaatiline joonis positiivse l\u00e4ngnurga kohta\u00a0\u00a0<\/span><\/em><\/span><em>(<a href=\"http:\/\/www.sybronendo.com\/index\/sybronendo-shape-k3-02\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.sybronendo.com\/index\/sybronendo-shape-k3-02<\/a>\u00a0alusel).<\/em><\/p>\n<h2>8.\u00a0Viilide pinnat\u00f6\u00f6tlus<\/h2>\n<p>Viilide valmistamisel v\u00f5ib sulamisse sattuda erinevaid osakesi, n\u00e4iteks hapniku, l\u00e4mmastiku, s\u00fcsiniku ja vesiniku \u00fchendeid. Nendest osistest v\u00f5ivad alguse saada erinevad metallidefektid. Lisaks v\u00f5ib sulami t\u00f6\u00f6tlemisel tekkida ebaregulaarne pind t\u00e4nu freesimisvagudele, m\u00f5radele, m\u00f5lkidele ning metalliliiale.\u00a0 Nendest valmistusvigadest v\u00f5ivad saada pingekolded, millest v\u00f5ib edasi areneda metallimurd.<\/p>\n<p>Nikkeltitaanist viile ei valmistata metalli keerutamise teel sarnaselt roostevabast terasest viilidele. Enamik viile on valmistatud nikkeltitaani lihvimisel, lasert\u00f6\u00f6tlusel v\u00f5i plastsel deformatsioonil suurel kuumusel. Viili pinda t\u00f6\u00f6deldakse mitmel erineval moel, kuid levinumad neist on elektropoleerimine ja instrumendi katmine titaannitriidiga. Elektropoleerimine kaotab viili pinnal ebaregulaarsused, parandab korrosiooniresistentsust ja v\u00e4hendab v\u00e4simuse teket metallis. Titaannitriidiga katmine parandab lisaks eelnevalt loetletule ka instrumendi l\u00f5ikavaid omadusi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hammaste anatoomia seab palju piiranguid erinevate juureravi instrumentidega t\u00f6\u00f6tamisel. Juurekanalid v\u00f5ivad olla kitsastest laiadeni, sirgematest k\u00f5veramateni jne. Selge on see, et erinevatele juurekanalitele sobivad preparatsioonil erinevad instrumendid ja tehnikad. Aasta-aastalt on nikkeltitaanist instrumente pidevalt t\u00e4iustatud ning muudetud nende disainielemente. Disainil &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":87,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/87"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}