{"id":6,"date":"2024-04-03T23:13:49","date_gmt":"2024-04-03T20:13:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/4-roteeruvate-nikkeltitaanist-instrumentide-murrud\/"},"modified":"2024-04-09T09:59:16","modified_gmt":"2024-04-09T06:59:16","slug":"4-roteeruvate-nikkeltitaanist-instrumentide-murrud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/4-roteeruvate-nikkeltitaanist-instrumentide-murrud\/","title":{"rendered":"3. Roteeruvate nikkeltitaanist instrumentide murrud"},"content":{"rendered":"<p>Roteeruvad nikkeltitaanist juureravi instrumendid on kujunenud suhteliselt asendamatuteks vahenditeks juurekanalite puhastamisel ja kujundamisel. Suurimaks puuduseks sellel protseduuril on aga t\u00f5en\u00e4oline oht nende instrumentide murru tekkeks (keskmiselt 1% ravijuhtudest). V\u00f5rreldes roteeruvaid instrumente n\u00e4puinstrumentidega, on murru tekke t\u00f5en\u00e4osus kuni 7 korda k\u00f5rgem. Instrumentide murdumisel on olulisimad anatoomilised faktorid (juure kurvatuur ja raadius), instrumentide kasutamise arv, v\u00e4\u00e4ndej\u00f5u v\u00e4\u00e4rtused ja instrumenteerija kogemus. V\u00e4iksemat rolli m\u00e4ngivad instrumendis\u00fcsteemi valik, steriliseerimine ja rotatsioonikiirus m\u00f5istlikes piirides.<\/p>\n<p>Erinevalt roostevabast terasest instrumentidest, kus instrument annab murdumise v\u00f5imalusest m\u00e4rku keermesammu l\u00fchenemise v\u00f5i pikenemisega, esineb nikkeltitaanist instrumentidel selline omadus \u00fcliharva.<strong> Murd v\u00f5ib tekkida ettearvamatult ja n.\u00f6. ette hoiatamata.<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"596\" height=\"222\" class=\"alignnone wp-image-18\" title=\"fig9.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/fig9.png\" alt=\"fig9.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/fig9.png 596w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/fig9-300x112.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 596px) 100vw, 596px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Hammas 37. A \u2013 Juureravi algfaasis tehtud juureravi n\u00f5eltega pilt, kus juurekanalid on l\u00e4bitavad kogu ulatuses. B \u2013 esiobukaalses juurekanalis on murdunud \u00fcle juuretipu ProTaper s\u00fcsteemi kujundav viil S1.<\/em><\/p>\n<p>Roteeruvad NiTi instrumendid murduvad kahte moodi:<\/p>\n<ul>\n<li><strong style=\"line-height: 1.6em;\">V\u00e4\u00e4ndepingemurd (<em>torsional stress<\/em> ehk v\u00e4\u00e4ndepinge) <\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\">tekib siis, kui instrumendi tipp pitsub ja keha roteerib edasi (kui lai instrumendi pind h\u00f5\u00f5rdub m\u00f6\u00f6da kanaliseina ehk <\/span><em style=\"line-height: 1.6em;\">taper lock<\/em><span style=\"line-height: 1.6em;\">; kui instrumendi tipp on suurem kui prepareeritava kanali laius; liigne surve prepareerija poolt; preparatsiooniprahi kuhjumine instrumendi keermete vahele; liiga v\u00e4ike p\u00f6\u00f6rete arv suure diameetriga instrumendil). Selle puhul on tegu suure h\u00f5\u00f5rdeteguriga. See viga on enamasti v\u00e4lditav.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>Vea v\u00e4ltimiseks on v\u00f5imalik v\u00e4hendada instrumendi kontaktala kanali seinaga (t\u00f6\u00f6tav osa l\u00fchema pikkusega, <em>crown-down<\/em> preparatsioonitehnika), liigse surve v\u00e4ltimine, eelnevalt prepareeritud libetee, prepareeritava juurekanali pidev loputamine NaOCl-lahusega ning vajadusel kelaatorite ehk lubrikantide kasutamine (EDTA-geelid). Kelaatorite kasutamisel tuleb aga meeles pidada, et NaOCl neutraliseerub kontaktis EDTA-ga ning kaotab oma orgaanilist kude lahustava efekti.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"619\" height=\"226\" class=\"alignnone wp-image-16 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"fig10.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/fig10.png\" alt=\"fig10.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/fig10.png 619w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/fig10-300x110.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 619px) 100vw, 619px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>V\u00e4\u00e4ndepingest tingitud instrumendimurru pind, mis perifeerselt on sile, kuid keskosas on n\u00e4ha lohukesi. Suurendusel on n\u00e4ha ka metallisisesed mikropoorid. (Journal of Endodontics, vol 32, 11, november 2006).<\/em><\/p>\n<ul>\n<li><strong style=\"line-height: 1.6em;\">Paindemurd (<em>flexural fracture<\/em>, <em>bending stress<\/em>)<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\"> tekib, kui ts\u00fckliline koormamine v\u00e4sitab metalli \u00a0ning viib metallisiseselt p\u00f6\u00f6rdumatute muutusteni. See v\u00f5ib olla p\u00f5hjustatud t\u00f5mbe-, kompressiooni- v\u00f5i h\u00f5\u00f5rdej\u00f5ududest, samuti korrosioonist, kulumisest ning termilisest paisumisest tingitud paisumis- ja kokkut\u00f5mbej\u00f5ududest. Murd tekib tavaliselt suurima kurvatuuri keskpunktis, kus instrumendile avalduvad suurimad paindej\u00f5ud. Fraktuuri teke oleneb kanali kurvatuurist, paindenurgast ja instrumendi suurusest. Murru v\u00f5ivad tekitada ka defektid instrumendi pinnal. Prepareerivas instrumendis tekivad kompressiooni- ja venitusalad, mis muutuvad instrumendi liikumisel ja rotatsioonil.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"618\" height=\"228\" class=\"alignnone wp-image-17 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"fig11.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/fig11.png\" alt=\"fig11.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/fig11.png 618w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/fig11-300x111.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 618px) 100vw, 618px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Nikkeltitaanist juureravi instrumendi murdumispinnal on n\u00e4ha metalli v\u00e4simusest tekkinud lohukesed, mis on n\u00e4htavad kogu instrumendi pinnal. Suurendusel on n\u00e4ha ka metallisisesed mikropoorid (mustad t\u00e4pid). (Journal of Endodontics, vol 32, 11, november 2006).<\/em><\/p>\n<p>Nikkeltitaanist instrumentide murrud v\u00f5ivad esineda puhtal kujul v\u00f5i kombinatsioonina kahest murrut\u00fc\u00fcbist kokku.<\/p>\n<p>Nikkeltitaanist instrumendid on kordi kallimad roostevabast terasest instrumentidest. See on p\u00f5hjuseks, miks instrumente korduvkasutatakse. Nikkeltitaanist roteerivad instrumendid on m\u00f5eldud \u00fchekordseks kasutamiseks, kuna korduvkasutamisel tekivad k\u00fcsimused turvalisuse ja materjali v\u00e4simuse hindamisel ning puhastamisel. Instrumentide puhastamisel on kohese kasutamise j\u00e4rgselt soovitatud harjamist, \u00a0NaOCl lahuses leotamist koos ultrahelipuhastusega, mis lahustab orgaanilise biofilmi instrumendi pinnal ning autoklaavimist. K\u00f5ik need meetmed aga ei pruugi eemalda orgaanilisi j\u00e4\u00e4ke 100% ning korduvkasutamisel on v\u00f5imalus priooninfektsiooni (n\u00e4iteks nn. hullu lehma t\u00f5bi ehk Creutzfeldt-Jakobi t\u00f5bi ehk CJD) edasikandumiseks infitseerunud patsientidelt tervetele. Seega, patsientidel, kes kuuluvad riskigruppi (kellel esineb prioonhaigus), tuleb roteeruvaid endoviile kasutada \u00fchekordselt. Lisaks eelmainitule esineb ka instrumentide korrodeerumist NaOCl lahuses leotamise j\u00e4rgselt.<\/p>\n<p>Paindemurru tekke v\u00f5imalus kahaneb ja v\u00e4\u00e4ndepingemurru tekke t\u00f5en\u00e4osus suureneb instrumendi diameetri suurenemisega. Murdude tekke t\u00f5en\u00e4osus kasvab juurekanali kurvatuuri raadiuse v\u00e4henemisega. Enamik murde tekib juurekanali apikaalses kolmandikus, kuna seal on suurem osa j\u00e4rsemaid kurvatuure ning juurekanalitel on v\u00e4ikesed diameetrid.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\">\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Roteeruvad nikkeltitaanist juureravi instrumendid on kujunenud suhteliselt asendamatuteks vahenditeks juurekanalite puhastamisel ja kujundamisel. Suurimaks puuduseks sellel protseduuril on aga t\u00f5en\u00e4oline oht nende instrumentide murru tekkeks (keskmiselt 1% ravijuhtudest). V\u00f5rreldes roteeruvaid instrumente n\u00e4puinstrumentidega, on murru tekke t\u00f5en\u00e4osus kuni 7 korda k\u00f5rgem. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":65,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/65"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}