{"id":5,"date":"2024-04-03T23:13:49","date_gmt":"2024-04-03T20:13:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/2-ajalugu\/"},"modified":"2024-04-03T23:13:53","modified_gmt":"2024-04-03T20:13:53","slug":"2-ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/2-ajalugu\/","title":{"rendered":"1. Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Kaasaegse hambaravi asutaja Pierre Fauchard (1678-1761) kirjeldas juba aastal 1728 oma teoses \u201eLe chirurgien dentiste<\/em>\u201d hammaste trepanatsiooni, juurekanalite preparatsiooni ja pulbik\u00f6ndi kauterisatsiooni, siiski pole teosest leida s\u00fcsteemset juurekanalite preparatsiooni kirjeldust.<\/p>\n

\"fig2.png\"<\/p>\n

Pierre Fauchard (http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Pierre_Fauchard<\/a>) ning tema teos (http:\/\/www.abebooks.com\/servlet\/BookDetailsPL?bi=2566323656&searchurl=an%3Dpierre%2Bfauchard%26amp%3Bsortby%3D1%26amp%3Btn%3Dle%2Bchirurgien%2Bdentiste<\/a>)<\/em><\/p>\n

Esimesed endodontilised instrumendid disainis Edward Maynard (1813-1891), kes s\u00e4lgutas ja keerutas metalltraadi (algul kellavedru, hiljem klaverikeele) ning valmistas v\u00e4ikesed n\u00f5elad pulbi ekstirpatsiooniks. 1885. aastal v\u00f5eti kasutusele Gates-Glidden puurid ja 1915. aastal K-viilid. Kuigi instrumentide standardiseerimist soovitas Trebitsch juba aastal 1929 ning uuesti Ingle aastal 1958, j\u00f5uti ISO spesifikatsioonini alles aastal 1974.<\/p>\n

Esimesed viilid valmistati s\u00fcsinikterasest, kuid kemikaalid ( jood, kloriidid) ning sterilisatsioon tekitasid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse korrosiooni. Seet\u00f5ttu v\u00f5eti kasutusele roostevabast terasest valmistatud instrumendid.<\/p>\n

Esimene roteeruvate instrumentide kasutamise kirjeldus p\u00e4rineb Oltramare`lt, kes kirjeldas nelinurkse l\u00e4bil\u00f5ikega viilide kasutamist, kinnitades need puurmasina otsa. Need viilid viidi passiivselt juurekanalisse kuni tipuavani ning seej\u00e4rel algas rotatsioon. Ta v\u00e4itis, et pulbik\u00f6nt eemaldus tavaliselt sel meetodil \u00fches t\u00fckis ning soovitas kasutada vaid peenikesi viile k\u00f5verates juurekanalites, et v\u00e4ltida instrumentide fraktuure. 1889 leiutas William H. Rollins esimese endodontilise masina automatiseeritud juurekanalite preparatsiooniks. Ta kasutas spetsiaalselt disainitud n\u00f5elu, mis kinnitati masina otsa. N\u00f5elad t\u00f6\u00f6tasid 360\u2070 p\u00f6\u00f6retega. Selleks, et v\u00e4ltida instrumentide fraktureerumist, alandati rotatsioonikiirust 100 p\u00f6\u00f6rdeni minutis. Avastusele j\u00e4rgnenud aastatel intensiivistus sarnase p\u00f5him\u00f5ttega roteeruvate aparaatide tootmine.<\/p>\n

Nitinol`i avastamislugu v\u00f5ib alustada Mark Twain`i s\u00f5nadega: \u201eName the greatest of inventors. Accident<\/em>.\u201d (t\u00f5lkes \u201eNimeta suurim avastaja. Juhus.\u201d)<\/p>\n

1959. aastal avastati uus sulam \u2013 nitinol. Nitinoli nimetus t\u00e4nap\u00e4eval t\u00e4histab tervet sulamite perekonda, mille liiikmed koosnevad p\u00f5hiliselt niklist ja titaanist (harva on lisatud sulamile kuni 2% koobaltit). Sulam avastati USAs Marylandi Silver Springs`i s\u00f5jav\u00e4e laboratooriumis juhuslikult uuringute k\u00e4igus ning on sellest saanud ka oma nime (\u201eni\u201d ni<\/strong>kkel, \u201eti\u201d ti<\/strong>taan ja \u201enol\u201d N<\/em><\/strong>aval O<\/strong>rdnance L<\/strong>aboratory<\/em> \u2013 \u00a0koht, kus sulam avastati). Algselt otsiti sulamit, mis oleks mittemagneetiline, veekindel ja soolaresistentne. Avastati aga materjal, mis oli superelastne ning vastupidav. S\u00f5jav\u00e4es hakati seda kasutama erinevate masinate mootorites ja \u00fchendusl\u00fclides (eriti lennunduses). Laialdasemalt v\u00f5eti sulam kasutusele alles 1990ndatel, kui lahenesid probleemid metallide sulamise ja t\u00f6\u00f6tlemisega ning seet\u00f5ttu muutus tootmine odavamaks. T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse matejali \u00fchendusl\u00fclides, meditsiinis ja biomeditsiinis (stendid, implantaadid, diagnostikavahendid), m\u00e4nguasjat\u00f6\u00f6stuses, k\u00e4ivitajates, mootorites, sensorites, t\u00f5stemehhanismides, r\u00f5ivat\u00f6\u00f6stuses (rinnahoidjakaared) jne.<\/p>\n

\"fig3.png\"<\/p>\n

Meditsiiniline stent, mis paigutatakse veresoonte valendikku, et hoida seda avatuna (http:\/\/www.psmag.com\/health\/is-american-medicine-too-stent-happy-12861\/<\/a>)<\/em><\/p>\n

Nitinol p\u00e4lvis t\u00e4helepanu hambaravis t\u00e4nu tema kujum\u00e4lu efektile. Algselt v\u00f5eti materjal kasutusele ortodontilistes aparaatides, kus nikkeltitaanist \u00fchendustraadid hakkasid kujundama hambakaare kuju. Aastal 1988 v\u00f5eti materjal kasutusele ka endodontias. Metalli parendamisega v\u00f5eti esmaselt katsetusse 55-nitinol n\u00e4puinstrumendid. Instrumendid olid \u00fclipainduvad ja fraktureerusid alles peale 900\u2070 p\u00f6\u00f6ret (roostevabast terasest instrumentidel on vastav n\u00e4itaja 540\u2070). 90\u2070 nurga alla painutades polnud instrumendil n\u00e4ha ainsatki plastse deformatsiooni j\u00e4lge. 1990-ndatel v\u00f5eti kasutusele roteeruvad endodontilised instrumendid, mis levisid laialdaselt nii tavahambaarstide kui spetsialistide seas.<\/p>\n

\"fig4.png\"<\/p>\n

Nikkeltitaanist spiraalvedru hammaste brekets\u00fcsteemis (http:\/\/dynaflex.com\/store\/index.php\/auxiliary\/niti-open-coil-spring.html<\/a>)<\/em><\/p>\n

Hetkel on nikkeltitaaninstrumentidest saanud hambaravi lahutamatu osa. Selleks, et nende instrumentidega efektiivselt ja ohutult t\u00f6\u00f6tada, peab teadma metallisulami omadusi ja ohutustehnikat instrumentide kasutamisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaasaegse hambaravi asutaja Pierre Fauchard (1678-1761) kirjeldas juba aastal 1728 oma teoses \u201eLe chirurgien dentiste\u201d hammaste trepanatsiooni, juurekanalite preparatsiooni ja pulbik\u00f6ndi kauterisatsiooni, siiski pole teosest leida s\u00fcsteemset juurekanalite preparatsiooni kirjeldust. Pierre Fauchard (http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Pierre_Fauchard) ning tema teos (http:\/\/www.abebooks.com\/servlet\/BookDetailsPL?bi=2566323656&searchurl=an%3Dpierre%2Bfauchard%26amp%3Bsortby%3D1%26amp%3Btn%3Dle%2Bchirurgien%2Bdentiste) Esimesed endodontilised instrumendid …<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":50,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/50"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}