{"id":11,"date":"2024-04-03T23:13:50","date_gmt":"2024-04-03T20:13:50","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/4-nikkeltitaani-omadused\/"},"modified":"2024-04-09T09:57:51","modified_gmt":"2024-04-09T06:57:51","slug":"4-nikkeltitaani-omadused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/4-nikkeltitaani-omadused\/","title":{"rendered":"2. Nikkeltitaani omadused"},"content":{"rendered":"<p>Nikkeltitaanist instrumentide kasutuselev\u00f5tuga endodontias algas uus ajastu. Seda sulamit kutsutakse eksootiliseks metalliks (ka pseudometalliks), kuna selle omadused ei mahu metallisulamite normaalsete omaduste hulka.<\/p>\n<p>Nikkeltitaansulami omadused, mis teevad sulami eriliseks, on:<\/p>\n<h2>1.\u00a0Kujum\u00e4lu<\/h2>\n<p>Kujum\u00e4luks nimetatakse metalli omadust saavutada oma algne kuju p\u00e4rast deformatsiooni. Kujum\u00e4lu efekt on tihedalt seotud materjali t\u00f6\u00f6tlemisel termiliste n\u00e4itajatega. Materjali t\u00f6\u00f6deldakse algselt madalatel temperatuuridel martensiitsesse faasi, hiljem materjali kuumutatakse ning toimub p\u00f6\u00f6rdumine austeniitsesse faasi. Deformatsiooni j\u00e4rgselt\u00a0 avaldub valmis materjalil\u00a0 superelastsus, mis pole seotud materjali termiliste n\u00e4itajatega.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"578\" height=\"412\" class=\"alignnone wp-image-22\" title=\"oo4-1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/oo4-1.png\" alt=\"oo4-1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/oo4-1.png 578w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/oo4-1-300x214.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 578px) 100vw, 578px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Diagrammiline kujutis nikkeltitaansulami kujum\u00e4lu kohta.<\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\">T\u00e4nu nendele omadustele on nikkeltitaan ainus sobiv sulam endodontiliste juureraviinstrumentide valmistamiseks, sest see on tugev, vastupidav, painduv, k\u00e4ttesaadav ja majanduslikult rentaabel.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center;\"><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center;\"><em><a href=\"http:\/\/www.youtube.com\/watch?v=SXu8tOCwQoY\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.youtube.com\/watch?v=SXu8tOCwQoY<\/a><\/em><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center;\"><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Videos on soovitatav t\u00e4hele panna minuteid 0:38-1:42, kus n\u00e4itlikult selgitatakse erinevaid instrumendimurru p\u00f5hjuseid. Metallistruktuuri muutused on n\u00e4itlikustatud minutitel 1:42-2:55. Meelde tasub j\u00e4tta, et video on valmistatud kommertseesm\u00e4rkidel. \u00a0<a href=\"http:\/\/www.youtube.com\/watch?v=tDR1M3876DA\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.youtube.com\/watch?v=tDR1M3876DA<\/a><\/em><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h2>2.\u00a0Superelastsus<\/h2>\n<p>Superelastsuseks nimetatakse materjali mehaanilist kujum\u00e4lu efekti. Nitinol talub terasest ligi 20x suuremat deformatsioonipinget. Kommertsiaalsetel eesm\u00e4rkidel valmistatud nitinoli sulamitel on superelastne deformatsioon v\u00f5imalik kuni 8% ulatuses. Temperatuurimuutused pole superelastsuse omaduse avaldumiseks olulised.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"172\" class=\"alignnone wp-image-23\" title=\"oo4-2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/oo4-2.png\" alt=\"oo4-2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/oo4-2.png 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/oo4-2-300x86.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Diagrammiline kujutis nikkeltitaansulami superelastsuse kohta.<\/em><\/p>\n<p>T\u00e4nu superelastsusele ei esine materjalis tavalist proportsionaalset pinget nagu teistes metallides. Materjali superelastsus p\u00f5hineb tema loomup\u00e4rasel omadusel muuta metalliaatomite vahelisi sidemeid. See erinevate mehaaniliste omadustega intermetalliline sulam v\u00f5ib esineda mitmes kristallograafilises vormis. Metallisisesed muutused on kirjeldatavad faasidena:<\/p>\n<ul>\n<li><strong style=\"line-height: 1.6em;\">austeniitne faas<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\"> on turvalisim ja stabiilseim.<\/span><\/li>\n<li><strong style=\"line-height: 1.6em;\">transformatsioonifaas<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\"> on vahefaas austeniitse ja martensiitse faasi vahel, mis on omane nikkeltitaanile. Faasigraafiliselt\u00a0 kutsutakse seda ka kandeplatoo\/koormusplatoo (<\/span><em style=\"line-height: 1.6em;\">loading plateau<\/em><span style=\"line-height: 1.6em;\">). Painde v\u00f5i pinge lakkamisel on v\u00f5imalik metallisiseselt taasp\u00f6\u00f6rdumine austeniitsesse faasi. Enamik nikkeltitaanist juureravi instrumete t\u00f6\u00f6tab just selles faasis. Selles faasis ilmneb materjali superelastsus.<\/span><\/li>\n<li><strong style=\"line-height: 1.6em;\">martensiitne faas<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\"> on ebastabiilseim. Tekib pinge kasvamisel materjalis ning v\u00f5ib l\u00f5ppeda sulamist valmistatud eseme murruga.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"551\" height=\"403\" class=\"alignnone wp-image-24\" title=\"oo4-3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/oo4-3.png\" alt=\"oo4-3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/oo4-3.png 551w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/oo4-3-300x219.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 551px) 100vw, 551px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Diagrammiline kujutis nikkeltitaani martensiitse transformatsiooni ja kujum\u00e4lu efekti kohta.<\/em><\/p>\n<p>Austeniitsest faasist martensiitsesse faasi j\u00f5uab materjal kergel paindel konstantsel temperatuuril. P\u00e4rast \u00a0paindumist materjal sirgeneb kujum\u00e4lu t\u00f5ttu ning sulami struktuur muutub martensiitsest faasist tagasi austeniitsesse faasi. Viil v\u00f5tab oma originaalkuju.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"653\" height=\"443\" class=\"alignnone wp-image-25\" title=\"oo4-4b.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/oo4-4b.png\" alt=\"oo4-4b.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/oo4-4b.png 653w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/42\/oo4-4b-300x204.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 653px) 100vw, 653px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em><em>Nitinoli pinge \u2013 deformatsiooni diagramm. Sellel on kujutatud materjali superelastne transformatsioon austeniitsest faasist martensiitsesse. Pinge eemaldamisel deformatsioon kaob ja materjal p\u00f6\u00f6rdub austeniitsesse faasi tagasi. Elastsuslimiit on maksimaalne pinge, mille avaldumisel on instrumendil v\u00f5imalus veel algne kuju taastada. Pinge suurenedes j\u00f5uab materjal plastsesse deformatsiooni, mille puhul tekib j\u00e4\u00e4v metallisidemete \u00fcmberpaiknemine ning instrument ei v\u00f5ta enam oma algset kuju. Kui pinge materjalis on kasvanud kriitilise piirini, siis j\u00f5uab materjal plastsuspiirini ning materjal murdub.<\/em><br>\n<\/em><\/p>\n<h2>3.\u00a0Tugevus<\/h2>\n<h2>4.\u00a0Vastupidav ts\u00fcklilisele v\u00e4simusele<\/h2>\n<h2>5. Korrosioonikindlus<\/h2>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Korrosioonikindlus saavutatakse erinevate pinnat\u00f6\u00f6tlustehnikatega, millest on juttu \u00f5piobjektis \u00a0\u201c<a href=\"http:\/\/sisu.ut.ee\/\/juureravi5\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Hammaste juurekanalite preparatsioon nikkeltitaanist instrumente kasutades<\/a>\u201d.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Instrumentide valmistamise vigadeks on mikrom\u00f5rad ja metallikidad. V\u00e4idetakse, et pinna ebaregulaarsused aitavad tekitada metalli korrosiooni NaOCl-ga, kuid korrosioon kerkib k\u00f5neaineks vaid siis, kui nikkeltitaanist instrumente leotada soojas NaOCl lahuses kauem kui 60 minutit. Steriliseerimine \u00a0nikkeltitaanist instrumentidele kahjulikult ei m\u00f5ju. Samas, kuumus v\u00f5ib m\u00f5nele instrumendile m\u00f5juda isegi positiivselt <\/span><em style=\"line-height: 1.6em;\">(HyFlex<\/em><span style=\"line-height: 1.6em;\">).<\/span><\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e3a7cfe8280-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e3a7cfe8280-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e3a7cfe8280-collapse\">Vaata lisaks!<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e3a7cfe8280-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e3a7cfe8280-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<ul>\n<li><a href=\"http:\/\/memry.com\/sites\/default\/files\/documents\/Nitinol_Medical_Device_Considerations_SMST00.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"line-height: 1.6em;\">http:\/\/memry.com\/sites\/default\/files\/documents\/Nitinol_Medical_Device_Considerations_SMST00.pdf <\/span><\/a><\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/memry.com\/nitinol-iq\/nitinol-fundamentals\/nitinol-effects\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"line-height: 1.6em;\">http:\/\/memry.com\/nitinol-iq\/nitinol-fundamentals\/nitinol-effects<\/span><\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Nikkeltitaanist instrumentide vigadeks on madal t\u00f5mbetugevus \u00a0ja voolavustugevus, mis v\u00f5ivad viia instrumendi murdudeni madaletel koormustel.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Nikkeltitaanist instrumentide kasutuselev\u00f5tuga endodontias algas uus ajastu. Seda sulamit kutsutakse eksootiliseks metalliks (ka pseudometalliks), kuna selle omadused ei mahu metallisulamite normaalsete omaduste hulka. Nikkeltitaansulami omadused, mis teevad sulami eriliseks, on: 1.\u00a0Kujum\u00e4lu Kujum\u00e4luks nimetatakse metalli omadust saavutada oma algne kuju p\u00e4rast &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":64,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/64"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi4\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}