3. Roteeruvate nikkeltitaanist instrumentide murrud

Roteeruvad nikkeltitaanist juureravi instrumendid on kujunenud suhteliselt asendamatuteks vahenditeks juurekanalite puhastamisel ja kujundamisel. Suurimaks puuduseks sellel protseduuril on aga tõenäoline oht nende instrumentide murru tekkeks (keskmiselt 1% ravijuhtudest). Võrreldes roteeruvaid instrumente näpuinstrumentidega, on murru tekke tõenäosus kuni 7 korda kõrgem. Instrumentide murdumisel on olulisimad anatoomilised faktorid (juure kurvatuur ja raadius), instrumentide kasutamise arv, väändejõu väärtused ja instrumenteerija kogemus. Väiksemat rolli mängivad instrumendisüsteemi valik, steriliseerimine ja rotatsioonikiirus mõistlikes piirides.

Erinevalt roostevabast terasest instrumentidest, kus instrument annab murdumise võimalusest märku keermesammu lühenemise või pikenemisega, esineb nikkeltitaanist instrumentidel selline omadus üliharva. Murd võib tekkida ettearvamatult ja n.ö. ette hoiatamata.

Hammas 37. A – Juureravi algfaasis tehtud juureravi nõeltega pilt, kus juurekanalid on läbitavad kogu ulatuses. B – esiobukaalses juurekanalis on murdunud üle juuretipu ProTaper süsteemi kujundav viil S1.

Roteeruvad NiTi instrumendid murduvad kahte moodi:

• Väändepingemurd (torsional stress ehk väändepinge) tekib siis, kui instrumendi tipp pitsub ja keha roteerib edasi (kui lai instrumendi pind hõõrdub mööda kanaliseina ehk taper lock; kui instrumendi tipp on suurem kui prepareeritava kanali laius; liigne surve prepareerija poolt; preparatsiooniprahi kuhjumine instrumendi keermete vahele; liiga väike pöörete arv suure diameetriga instrumendil). Selle puhul on tegu suure hõõrdeteguriga. See viga on enamasti välditav.

Vea vältimiseks on võimalik vähendada instrumendi kontaktala kanali seinaga (töötav osa lühema pikkusega, crown-down preparatsioonitehnika), liigse surve vältimine, eelnevalt prepareeritud libetee, prepareeritava juurekanali pidev loputamine NaOCl-lahusega ning vajadusel kelaatorite ehk lubrikantide kasutamine (EDTA-geelid). Kelaatorite kasutamisel tuleb aga meeles pidada, et NaOCl neutraliseerub kontaktis EDTA-ga ning kaotab oma orgaanilist kude lahustava efekti.

Väändepingest tingitud instrumendimurru pind, mis perifeerselt on sile, kuid keskosas on näha lohukesi. Suurendusel on näha ka metallisisesed mikropoorid. (Journal of Endodontics, vol 32, 11, november 2006).

• Paindemurd (flexural fracture, bending stress) tekib, kui tsükliline koormamine väsitab metalli  ning viib metallisiseselt pöördumatute muutusteni. See võib olla põhjustatud tõmbe-, kompressiooni- või hõõrdejõududest, samuti korrosioonist, kulumisest ning termilisest paisumisest tingitud paisumis- ja kokkutõmbejõududest. Murd tekib tavaliselt suurima kurvatuuri keskpunktis, kus instrumendile avalduvad suurimad paindejõud. Fraktuuri teke oleneb kanali kurvatuurist, paindenurgast ja instrumendi suurusest. Murru võivad tekitada ka defektid instrumendi pinnal. Prepareerivas instrumendis tekivad kompressiooni- ja venitusalad, mis muutuvad instrumendi liikumisel ja rotatsioonil.

Nikkeltitaanist juureravi instrumendi murdumispinnal on näha metalli väsimusest tekkinud lohukesed, mis on nähtavad kogu instrumendi pinnal. Suurendusel on näha ka metallisisesed mikropoorid (mustad täpid). (Journal of Endodontics, vol 32, 11, november 2006).

Nikkeltitaanist instrumentide murrud võivad esineda puhtal kujul või kombinatsioonina kahest murrutüübist kokku.

Nikkeltitaanist instrumendid on kordi kallimad roostevabast terasest instrumentidest. See on põhjuseks, miks instrumente korduvkasutatakse. Nikkeltitaanist roteerivad instrumendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, kuna korduvkasutamisel tekivad küsimused turvalisuse ja materjali väsimuse hindamisel ning puhastamisel. Instrumentide puhastamisel on kohese kasutamise järgselt soovitatud harjamist,  NaOCl lahuses leotamist koos ultrahelipuhastusega, mis lahustab orgaanilise biofilmi instrumendi pinnal ning autoklaavimist. Kõik need meetmed aga ei pruugi eemalda orgaanilisi jääke 100% ning korduvkasutamisel on võimalus priooninfektsiooni (näiteks nn. hullu lehma tõbi ehk Creutzfeldt-Jakobi tõbi ehk CJD) edasikandumiseks infitseerunud patsientidelt tervetele. Seega, patsientidel, kes kuuluvad riskigruppi (kellel esineb prioonhaigus), tuleb roteeruvaid endoviile kasutada ühekordselt. Lisaks eelmainitule esineb ka instrumentide korrodeerumist NaOCl lahuses leotamise järgselt.

Paindemurru tekke võimalus kahaneb ja väändepingemurru tekke tõenäosus suureneb instrumendi diameetri suurenemisega. Murdude tekke tõenäosus kasvab juurekanali kurvatuuri raadiuse vähenemisega. Enamik murde tekib juurekanali apikaalses kolmandikus, kuna seal on suurem osa järsemaid kurvatuure ning juurekanalitel on väikesed diameetrid.