{"id":9,"date":"2024-04-03T23:12:53","date_gmt":"2024-04-03T20:12:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi3\/32-step-back-preparatsioonitehnika\/"},"modified":"2024-04-09T09:40:16","modified_gmt":"2024-04-09T06:40:16","slug":"32-step-back-preparatsioonitehnika","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi3\/32-step-back-preparatsioonitehnika\/","title":{"rendered":"3.3. Step-back preparatsioonitehnika"},"content":{"rendered":"<p><em>Step-back<\/em> preparatsioonitehnikas kasutatakse instrumente n.\u00f6. v\u00e4iksemast suuremani (klassikaline Schilderi preparatsioonitehnika).<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0099790ee5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0099790ee5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0099790ee5-collapse\">Kes oli Herbert Schilder?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0099790ee5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0099790ee5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Herbert Schilder (1929-2006), DDS, oli hambaravi kirurg, kes sai hambaravi ringkondades tuntuks t\u00e4nu endodontilise ravi uute metoodikate juurutamisele 1960ndatel Bostoni \u00dclikoolis. Ta koostas hambaarstidele spetsialiseerumisprogrammi, kus \u00f5petati s\u00fcvendatult endodontilist hambaravi. Tema on mitmete preparatsiooni-, desinfektsiooni- ja t\u00e4itmistehnikate juurutaja. Neid tehnikaid kasutatakse ka t\u00e4nap\u00e4eval ning need on enamuse endodonia \u00f5ppeprogrammide lahutamatud osad.\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"190\" height=\"278\" class=\"alignnone wp-image-27 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"fig2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/36\/fig2.png\" alt=\"fig2.png\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\">Figure 2 Dr. Herbert Schilder. (<a href=\"http:\/\/www.schilderinstitute.com\/home\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.schilderinstitute.com\/home<\/a>)<br>\nLisalugemist: <a style=\"line-height: 1.6em;\" href=\"http:\/\/www.endoexperience.com\/library_11.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.endoexperience.com\/library_11.html<\/a><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p>Oluline on <strong>instrumentide eelpainutamine<\/strong> (kasutatav k\u00f5ikidel tehnikatel v.a. <em>balanced force<\/em> tehnika)<\/p>\n<p>Oluline on juurekanali <strong>rekapitulatsioon <\/strong>s.o. juurekanali taasl\u00e4bimine instrumendiga, mis esmaselt l\u00e4bis juurekanali, kontrollimaks juurekanali takistusteta l\u00e4bitavust. Rekapitulatsioon hoiab kanali puhtana ja ei lase preparatsiooniviilmeil apikaalosa kinni blokeerida.<\/p>\n<p>Selle tehnika kasutamisel on eristatavad 3 faasi:<\/p>\n<h2><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">1. Juurekanali valendiku l\u00e4bimine ja t\u00f6\u00f6pikkuse m\u00e4\u00e4ramine<\/span><\/h2>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Loputa kanal NaOCl lahusega.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Vii eelpainutatud ISO #08 v\u00f5i #10 viil kanalisse passiivselt ja surveta (\u00e4ra keera!).<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Kui tekib takistus, t\u00f5mba v\u00e4lja, painuta suurema nurga all ja vii uuesti kanalisse.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Kui instrument j\u00f5uab juuretipuni, siis kontrolli apekslokaatoriga.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Fikseeri stopper kindla reprodutseeritava referentspunkti j\u00e4rgi.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Tee esimene intraoperatiivne r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5te ja veendu pikkuste \u00f5igsuses.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">V\u00e4ikeste liigutuste tegemisel koronaal-apikaalsuunas amplituudiga 2mm veendu, et instrument kanalis liigub vabalt ja kanal on edasiseks preparatsiooniks l\u00e4bitav.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"207\" class=\"alignnone wp-image-28\" style=\"line-height: 1.6em;\" title=\"3-3-1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/36\/3-3-1.png\" alt=\"3-3-1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/36\/3-3-1.png 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/36\/3-3-1-300x104.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><em><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Pildid hambast 37. A) Hamba mesiaalsetesse juurekanalitesse on sisestatud viilid ISO #08 ning distaalsesse kanalisse viil ISO #15. Stopperid instrumentidel on fikseeritud kindlate referentspunktide juurde. B) Periapikaalne r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5te samast hambast, kus on n\u00e4ha vajadus distaalse juurekanali pikkuse kontrolliks.<\/span><\/em><\/p>\n<h2><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">2. Apikaalava suuruse s\u00e4ilitamine<\/span><\/h2>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Loputa kanal NaOCl lahusega.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Passiivselt viia number suurem eelpainutatud instrument juurekanalisse t\u00f6\u00f6pikkusesse.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Kui instrument ei l\u00e4he t\u00f6\u00f6pikkusesse, siis loputatakse kanalit ja kasutatakse v\u00e4iksemat instrumenti.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Viilivate liigutustega amplituudiga 0,5 \u2013 2 mm tehakse tee j\u00e4rgneva suurema viili jaoks.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Iga instrumendi j\u00e4rel loputatakse ja k\u00f5ik instrumendid peavad olema eelpainutatud.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Iga instrumendi j\u00e4rel on vajalik rekapitulatsioon.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Kanalit laiendatakse kuni suuruseni ISO #20.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Kontroll apekslokaatoriga, vajadusel ka r\u00f6ntgenoloogiliselt, et korrigeerida juurekanali t\u00f6\u00f6pikkust.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<h2><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">3. Kanali laiendamine<\/span><\/h2>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Kasutatakse riimereid roteerivate liigutustega.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Esimene kasutatav riimer on sama suur kui viimane kasutatud viil (ISO #20 viil =&gt; ISO #20 riimer).<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Roteeritakse 90\u00b0 ja t\u00f5mmatakse kanalist v\u00e4lja.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Loputatakse iga instrumendi kasutamise j\u00e4rel.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">ISO #25 riimer viiakse kanalisse passiivselt kerge pitsumiseni, roteeritakse ja t\u00f5mmatakse v\u00e4lja.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Sama tehakse teiste instrumentidega kasvavalt (ISO #30, #35, #40 jne) kuni soovitud kanali laiuseni.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Rekapitulatsioon v\u00e4ikese viiliga.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Pidevalt apikaalsele kahaneva koonilisuse saamiseks prepareeritakse identses j\u00e4rjestuses samade riimeritega kanal uuesti (ISO #20=&gt; #40)ning iga instrument l\u00e4heb kanalis s\u00fcgavamale.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">V\u00f5ib kasutada GG puure p\u00fchkivate liigutustega apikaal-koronaalsuunas, et suudmeosa veidi laiendada.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Kanal prepareeritakse uuesti, kuni iga j\u00e4rgneva instrumendi pikkus juurekanalis on 0,5mm l\u00fchem eelnevast, juurekanali seinad on siledad ja kanalis pole dentiiniviilmeid.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Loputa juurekanal NaOCl lahusega.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>Esimese kahe faasi juures kasutatakse viile, kolmandas riimereid. K\u00f5ik instrumendid peavad olema eelpainutatud ja stopperitega varustatud.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0099790eec-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0099790eec-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0099790eec-collapse\">Kui laiaks peab prepareerima juurekanali tipuosa?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0099790eec-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0099790eec-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">K\u00f5ige kindlam viis juurekanali apikaalosa preparatsiooniks on eemaldada kogu kanalisisaldis ja seintele kinnitunud mikroobide mass mehaanilisel teel ehk instrumendiga kraapides\/viilides m\u00f6\u00f6da kanaliseinu. Seega, viimane instrument peaks puutuma k\u00f5iki juurekanali seinu. Kuna juurekanalid on tihti ovaalse diameetriga, siis tuleks viimane instrument valida juurekanali suurima diameetri j\u00e4rgi, kui see on v\u00f5imalik. Juurekanali algne l\u00e4bimine v\u00e4ikesediameetrilise instrumendiga n\u00e4itab vaid kanali v\u00e4ikseimat diameetrit. Tipuosa preparatsioon v\u00f5iks olla miinimum ISO #35 (erandjuhtudel ISO #30) viiliga, et tagada efektiivne loputuslahuste juurdep\u00e4\u00e4s tipukolmandikku.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div> <div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e0099790eef-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e0099790eef-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e0099790eef-collapse\">Vaata lisaks!<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e0099790eef-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e0099790eef-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><a href=\"http:\/\/www.endoexperience.com\/images\/apicalsizestheinci-dentablogl.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.endoexperience.com\/images\/apicalsizestheinci-dentablogl.jpg<\/a><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Step-back preparatsioonitehnikas kasutatakse instrumente n.\u00f6. v\u00e4iksemast suuremani (klassikaline Schilderi preparatsioonitehnika). Kes oli Herbert Schilder? Herbert Schilder (1929-2006), DDS, oli hambaravi kirurg, kes sai hambaravi ringkondades tuntuks t\u00e4nu endodontilise ravi uute metoodikate juurutamisele 1960ndatel Bostoni \u00dclikoolis. Ta koostas hambaarstidele spetsialiseerumisprogrammi, kus &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi3\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi3\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi3\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi3\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi3\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi3\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":131,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi3\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/131"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi3\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}