T\u00e4psemate tulemuste saamiseks peaks olema juurekanalist eemaldatud enamus pulbikude ja obstruktsioone. Uuemad apekslokaatorid on v\u00e4ga t\u00e4psed ja n\u00e4itavad t\u00e4pselt ka siis, kui kanalis asetseb mingi elektrol\u00fc\u00fct (vedelik, pulbikude, veri vms.). Juurekanalid v\u00f5ivad olla niisked, kuid pulbikamber peab olema kuiv \u2013 erinevate m\u00f5\u00f5detavate juurekanalite vahel ei tohi olla \u00fchist vedelikukogumit. \u00a0M\u00f5\u00f5tmisel kasutatav instrument ei tohi olla kontaktis metalliga (amalgaamt\u00e4idised, metallkroonid vms.).<\/p>\n
J\u00e4rgnev kirjeldus varieerub aparaaditi, kuna aparaadit\u00fc\u00fcpe on erinevaid ja kanali pikkuste t\u00e4hised muutuvad vastavalt aparaadi tootja soovile. Uuematel aparaatidel on ka lisafunktsioone (h\u00e4\u00e4le maha keeramine, kombineerimine roteeruva instrumenteerimisega jne.), millel siin eraldi ei peatuta.<\/p>\n
Kui aparaat on sisse l\u00fclitatud, huuleklemm kinnitatud, siis viiakse elektrood koos kanalin\u00f5elaga juurekanalisse. Kui instrument on j\u00f5udnud ca 2 mm kaugusele apikaalforaamenist, siis hakkab kostuma katkendlik signaal (juhul, kui heli pole v\u00e4lja l\u00fclitatud). Kui indikaator skaalal j\u00f5uab ca 0,5 \u2013 1 mm kaugusele juure tipust (rohelisse alasse), siis on j\u00f5utud apikaalse konstriktsioonini. Kui instrument j\u00f5uab apikaalavani, siis muutub signaal pidevaks ja skaalal j\u00f5uab indikaator punase v\u00f5i vastavalt m\u00e4rgistatud alani.<\/p>\n
Kanali t\u00f6\u00f6pikkus arvestatakse 0,5 \u2013 1 mm apeksist. Alati tuleb korraks j\u00f5uda m\u00f5\u00f5tmisega m\u00e4rgini \u201eAPEX\u201c ja siis tagasi t\u00f5mmata, kuna tipuosas v\u00f5ib olla pulbikive ning muid kanali kitsenemisi, mis v\u00f5ivad viia vale m\u00f5\u00f5tmistulemuseni. Oluline on apekslokaatori n\u00e4ite kombineerida teiste m\u00f5\u00f5tmismeetoditega (esmaj\u00e4rjekorras r\u00f6ntgenoloogilise meetodiga), et saada t\u00e4psem tulemus.<\/p>\n
<\/p>