{"id":7,"date":"2024-04-03T23:12:44","date_gmt":"2024-04-03T20:12:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/3-toopikkuse-maaramise-meetodid\/"},"modified":"2024-04-09T08:59:19","modified_gmt":"2024-04-09T05:59:19","slug":"3-toopikkuse-maaramise-meetodid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/3-toopikkuse-maaramise-meetodid\/","title":{"rendered":"3. T\u00f6\u00f6pikkuse m\u00e4\u00e4ramise meetodid"},"content":{"rendered":"<p>Endodontilise ravi edukuse tagamiseks on oluline nekrootiliste kudede massi, mikroobide ja pulbikoe t\u00e4ielik eemaldamine juurekanalite s\u00fcsteemist. Juureravi edukus s\u00f5ltub paljuski sellest, kuidas ja mil m\u00e4\u00e4ral on puhastatud ja kujundatud juurekanali tipuosa. Korrektse tipuosa puhastuse ja kujundamise v\u00f5ib saavutada vaid siis, kui juurekanali pikkus on t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratud.<\/p>\n<p>Ajalooliselt on juurekanali t\u00f6\u00f6pikkuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutatud 4 v\u00f5imalust:<\/p>\n<p><strong style=\"line-height: 1.6em;\">1. Taktiilne tundlikkus<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"> \u2013 \u00e4\u00e4rmiselt ebat\u00e4pne meetod (t\u00e4psus 25 \u2013 64%). T\u00e4pset m\u00e4\u00e4ramist segavad kurvatuurid, kaltsifikatsioonid, kitsused, lai apeks jne. Anesteesia puudumine ei aita.<\/span><\/p>\n<p>Meetodi rakendamisel sisestatakse v\u00e4ikese diameetriga instrument (#06, 08, 10) juurekanalisse s\u00fcgavusele, kus instrument pitsub. T\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5\u00f5detakse selle meetodiga p\u00f5hiliselt juurekanali apikaalava suurust otsustamaks, kui laiaks on vajalik prepareerida juurekanali tipuosa. M\u00f5\u00f5tmine on ebat\u00e4pne, kuna instrument pitsub enamjaolt \u00fchele poole kanali seina. Apikaalava m\u00f5\u00f5tmise t\u00e4psus suureneb, kui kasutada <em>crown-down<\/em> preparatsioonimeetodit ning eemaldada koronaalsest ja keskmisest kolmandikust takistused enne tipupreparatsiooni.<\/p>\n<p><strong>2. Pabertihvtid<\/strong> \u2013 ebat\u00e4pne meetod. V\u00f5imalik kasutada vaid korraliku anesteesiaga. Kanali korduval kuivatamisel selgitatakse v\u00e4lja kanali kaugeim kuiv punkt. Kanali tipust \u00fcle viies muutub pabertihvt niiskeks v\u00f5i veriseks. Kasutatakse siis, kui teised \u00fclalloetletud meetodid tunduvad kaheldavad, n\u00e4iteks laia apeksiga hammaste, perforatsioonide v\u00f5i resorptsioonide korral. Tehnikat saab kasutada vaid korrektselt loputatud juurekanalis, kuna t\u00f6mp pabertihvt v\u00f5ib suruda nekrootilist kude ja preparatsiooniprahti \u00fcle juuretipu periapikaalsele.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"611\" height=\"458\" class=\"alignnone wp-image-27\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"dudkina_36_lai_tipp_1_1.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina_36_lai_tipp_1_1.jpg\" alt=\"dudkina_36_lai_tipp_1_1.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina_36_lai_tipp_1_1.jpg 611w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina_36_lai_tipp_1_1-300x225.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 611px) 100vw, 611px\">\n<p style=\"text-align: center;\"><strong>A<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1936\" height=\"1288\" class=\"alignnone wp-image-28\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"dudkina36.2.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.2.jpg\" alt=\"dudkina36.2.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.2.jpg 1936w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.2-300x200.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.2-1024x681.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.2-768x511.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.2-1536x1022.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.2-1920x1277.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1936px) 100vw, 1936px\">\n<p style=\"text-align: center;\"><strong>B<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1936\" height=\"1288\" class=\"alignnone wp-image-29\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"dudkina36.3.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.3.jpg\" alt=\"dudkina36.3.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.3.jpg 1936w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.3-300x200.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.3-1024x681.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.3-768x511.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.3-1536x1022.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.3-1920x1277.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1936px) 100vw, 1936px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><strong>C<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1936\" height=\"1288\" class=\"alignnone wp-image-30\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"dudkina36.4.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.4.jpg\" alt=\"dudkina36.4.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.4.jpg 1936w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.4-300x200.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.4-1024x681.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.4-768x511.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.4-1536x1022.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/dudkina36.4-1920x1277.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1936px) 100vw, 1936px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><strong>D<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"text-align: left;\"><em>Pildid on tehtud patsiendi hambast 36, millel tavap\u00e4rased juurekanali m\u00f5\u00f5tmismeetodid selget tulemust ei andnud. A) R\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttel on n\u00e4ha hamba l\u00fchikesed juured, periapikaalne radiolutsentne kolle mesiaalse juuretipu \u00fcmber ja laiad juuretipu avad. B) Juuretipu apikaalne ava on selgelt eristatav. C) Pabertihvt on viidud juurekanalisse esimese triibuni, et m\u00f5\u00f5ta juurekanali pikkust. D) Korduvatel kanali kuivatamistel ja m\u00f5\u00f5tmistel on saadud kanali pikkuseks 14mm.<\/em><\/p>\n<p><strong style=\"line-height: 1.6em;\">3. R\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tted<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"> \u2013 t\u00e4psus ca 90%. Meetodiga on v\u00f5imalik m\u00f5\u00f5ta juurekanali pikkus radiograafilise apeksini.<\/span><\/p>\n<p>Ebat\u00e4psused on tingitud sellest, et:<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">50% juhtudest l\u00f5peb kanal r\u00f6ntgenoloogilise apeksiga, mis omakorda \u00fchtib anatoomilisega. Neil juhtudel ei esine \u00fcleinstrumenteerimist ja \u00fclet\u00e4itmist;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">osad kanali kurvatuurid ei \u00fchti geomeetrilise apeksiga ja on n\u00e4htavad, kui nad on mesiodistaalsuunal (v\u00f5imalik v\u00e4ltida \u00fclepreparatsiooni ja \u00fclet\u00e4itmist);<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">kui kurvatuur asetseb bukolingvaalsuunas, siis pole apikaalosa r\u00f6ntgenoloogiliselt sedastatav. Sellest tingituna on sagedased \u00fclepreparatsioon ja \u00fclet\u00e4itmine.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: left;\">Meetodi puhul m\u00f5\u00f5detakse korrektselt preoperatiivselt r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttelt hamba pikkus, lahutatakse m\u00f5\u00f5tmistulemusest 1 mm v\u00e4ltimaks v\u00f5imalikku pildimoonutust v\u00f5i venitust ning asetatakse stopper instrumendil vastavasse pikkusesse. Instrument viiakse hambasse stopperini v\u00f5i kuni on tunda valulikkust anesteesiata patsiendil. Tehakse r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5te instrumendiga ning v\u00f5rdleva m\u00f5\u00f5tmisega korrigeeritakse t\u00f6\u00f6pikkust. Probleemid tekivad siis, kui esineb resorptsioon kas juuretipu \u00fcmbruses v\u00f5i ka juurel. Siis peab katseeksitusmeetodil l\u00fchendama t\u00f6\u00f6pikkust 1-2 mm, et ei tekiks \u00fclet\u00e4itmist.<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"623\" height=\"166\" class=\"alignnone wp-image-24 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joonis3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/joonis3.png\" alt=\"joonis3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/joonis3.png 623w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/joonis3-300x80.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 623px) 100vw, 623px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>R\u00f6ntgenoloogiline t\u00f6\u00f6pikkuse m\u00f5\u00f5tmine juurekanali tipuosas. Alates vasakust joonisest: A \u2013 Juurekanali t\u00f6\u00f6pikkuse m\u00f5\u00f5tmine periapikaalse radiolutsentsi ja resorptsiooni puudumisel l\u00f5ppeb 1 mm enne radioloogilist apeksit; B \u2013 Periapikaalse luuresorptsiooni korral, kui puuduvad juuretipu resorptsiooni tunnused, siis m\u00f5\u00f5detakse t\u00f6\u00f6pikkus 1,5 mm enne radioloogilist apeksit; C \u00a0\u2013 Periapikaalse luuresorptsiooni kombinatsioonil juuretipu resorptsiooniga l\u00fchendatakse t\u00f6\u00f6pikkust juba 2mm (Ingle, J. I., Baumgartner, J. C., Bacland, L. K.: Ingle`s Endodontics, 6th Ed., 2007).<\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"337\" height=\"258\" class=\"alignnone wp-image-25 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"foto4.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/foto4.png\" alt=\"foto4.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/foto4.png 337w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/foto4-300x230.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 337px) 100vw, 337px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>R\u00f6ntgenoloogiliselt on juure tipuosast juurekanali t\u00f6\u00f6pikkuses puudu, kuid pilt samast piirkonnast n\u00e4itab, et instrument on v\u00e4ljunud juba apikaalavast. (Ivanovic et al., ROOTS, aprill, 2009)<\/em><\/p>\n<p><strong style=\"line-height: 1.6em;\">4. Apekslokaator<\/strong><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">\u00a0 \u2013 t\u00e4pseim teadaolev meetod. Aparaat m\u00f5\u00f5dab elektrilist takistust kahe elektroodi vahel \u2013 \u00fcks instrumendi k\u00fcljes ja teine huule k\u00fcljes v\u00f5i siis takistuse v\u00e4\u00e4rtust kahe erineva sageduse vahel (400Hz ja 8 kHz) juurekanali erinevates osades. Vooluring on t\u00e4ielik, kui instrument l\u00e4heneb periapikaalkudedele.<\/span><\/p>\n<p>Eelised:<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">suhteliselt t\u00e4pne (t\u00e4psus 96,5-100%);<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">saab kasutada nii peidetud tipuavade puhul, rasedatel, mitte koost\u00f6\u00f6valmitel patsientidel, tugeva okserefleksiga patsientidel jne.;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">saab diagnoosida perforatsioone;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">v\u00e4hendab r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tete tegemise vajadust;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">v\u00e4hendab patsiendi rahalisi kulutusi.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>Aparaadi n\u00e4it pole korrektne, kui esineb:<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">kofferdami halb isolatsioon;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">formeerumata apikaalosaga hammas;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">suur periapikaalne p\u00f5letik;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">ts\u00fcst;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">instrumendi kontakt h\u00fcpokloritiga v\u00f5i metallrestauratsiooniga;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">instrumendi kontakt metalliga v\u00f5i eelneva juuret\u00e4idismaterjaliga (gutapert\u0161);<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">preparatsioon v\u00e4ga v\u00e4ikese instrumendiga v\u00f5rreldes apikaalforaameniga;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">lateraalkanal;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">v\u00e4ga pikk juurekanal (vajalik korduvkontroll)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">perforatsioon.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<h6>Pane t\u00e4hele! Aparaat on vastun\u00e4idustatud s\u00fcdamestimulaatorit kasutatavatel patsientidel!<\/h6>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Uuemat t\u00fc\u00fcpi stimulaatoritele ei m\u00f5ju apekslokaatorid tugevalt ning oluline on ka stimulaatori funktsioon. T\u00e4htis on konsulteerida patsiendi kardiloogiga enne aparaadi kasutamist!<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Endodontilise ravi edukuse tagamiseks on oluline nekrootiliste kudede massi, mikroobide ja pulbikoe t\u00e4ielik eemaldamine juurekanalite s\u00fcsteemist. Juureravi edukus s\u00f5ltub paljuski sellest, kuidas ja mil m\u00e4\u00e4ral on puhastatud ja kujundatud juurekanali tipuosa. Korrektse tipuosa puhastuse ja kujundamise v\u00f5ib saavutada vaid siis, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":85,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/85"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}