{"id":6,"date":"2024-04-03T23:12:44","date_gmt":"2024-04-03T20:12:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/2-kus-lopetada-juuretipu-preparatsioon\/"},"modified":"2024-04-09T08:58:20","modified_gmt":"2024-04-09T05:58:20","slug":"2-kus-lopetada-juuretipu-preparatsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/2-kus-lopetada-juuretipu-preparatsioon\/","title":{"rendered":"2. Kus l\u00f5petada juuretipu preparatsioon?"},"content":{"rendered":"<p>Juure tipuosa preparatsioon on olulise t\u00e4htsusega, kuna mikroobide j\u00e4\u00e4gid puhastamata piirkonnas tekitavad infektsiooni, ei lase p\u00f5letikul paraneda v\u00f5i tekitavad \u00fcmberravil uue infektsiooni. Pikka aega on olnud hambaarstide ringkonnas arutlusteemaks, kus l\u00f5petada juurekanali tipuosa preparatsioon. Selles suhtes valitsevad vastakad arusaamad. Pakutud on erinevaid variante, kuid igal variandil on omad head ja vead.<\/p>\n<p>On pakutud, et preparatsioon tuleks l\u00f5petada\u00a0<strong>tsemendi-dentiini\u00a0kinnitusjoone kohal<\/strong>. Tsemendi-dentiini\u00a0kinnitusjoont on kliiniliselt ja radiograafiliselt raske m\u00e4\u00e4ratleda. Tsementi v\u00f5ib olla juurepinnal rohkem v\u00f5i v\u00f5ib see \u00fcldse puududa. Tsemendi apositsiooni m\u00f5jutavad patsiendi iga, traumad, ortodontiline hammaste liigutamine, periradikulaarne patoloogia ja periodontaalhaigused.\u00a0 Lisaks varieerub tsemendi-dentiini\u00a0kinnitusjoon apikaalava l\u00f5ikes erinevates kanaliseinte punktides (juuretipuava on harva \u00fcmar, enamasti on ta ovaalne v\u00f5i lindikujuline) ning joon pole tihti kitsaim koht juurekanali tipuosas.<\/p>\n<p>Levinuim viis on l\u00f5petada preparatsioon <strong>apikaalse kitsuse juures<\/strong>. Miks? Koht on v\u00e4ikseima diameetriga punkt juurekanalis, mida l\u00e4bivad hamba ainevahetuseks vajalikud veresooned. Puhastamisel tekkinud haav on v\u00e4ikseim ning paranemine optimaalseim. Tipuava s\u00e4ilitatakse v\u00f5imalikult v\u00e4iksena ning juuret\u00e4idise sattumine periapikaalkudedesse on viidud miinimumini. Apkaalset konstriktsiooni on suhteliselt raske m\u00e4\u00e4ratleda, eriti kui hamba juuretipu \u00fcmber on periapikaalne p\u00f5letik ning resorptsioon. Konstriktsiooni m\u00e4\u00e4ramisel on abiks erinevad metoodikad ja aparaadid, mida on k\u00e4sitletud j\u00e4rgneval lehel ja mis on aluseks juurekanalite t\u00f6\u00f6pikkuse m\u00e4\u00e4ramisel.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"401\" height=\"409\" class=\"alignnone wp-image-23 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"lk2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/lk2.png\" alt=\"lk2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/lk2.png 401w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/lk2-294x300.png 294w\" sizes=\"auto, (max-width: 401px) 100vw, 401px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Juuretipu erinevad anatoomilised vormid. A \u2013 \u00fcksik konstriktsioon, B \u2013 kooniline, C \u2013 lehtrikujuline, D \u2013 paralleelne, E \u2013 apikaalne delta. Punased jooned on hammaste juuretippude piirkondadesse joonistatud apikaalse konstriktsiooni hindamiseks vahemikes 1-3 mm. (Journal of Endodontics, vol 37, nr 8, august 2011).<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Juure tipuosa preparatsioon on olulise t\u00e4htsusega, kuna mikroobide j\u00e4\u00e4gid puhastamata piirkonnas tekitavad infektsiooni, ei lase p\u00f5letikul paraneda v\u00f5i tekitavad \u00fcmberravil uue infektsiooni. Pikka aega on olnud hambaarstide ringkonnas arutlusteemaks, kus l\u00f5petada juurekanali tipuosa preparatsioon. Selles suhtes valitsevad vastakad arusaamad. Pakutud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":84,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/84"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}