{"id":5,"date":"2024-04-03T23:12:44","date_gmt":"2024-04-03T20:12:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/1-juurekanali-tipuanatoomia-moisted-ja-ehitus\/"},"modified":"2024-04-09T08:57:32","modified_gmt":"2024-04-09T05:57:32","slug":"1-juurekanali-tipuanatoomia-moisted-ja-ehitus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/1-juurekanali-tipuanatoomia-moisted-ja-ehitus\/","title":{"rendered":"1. Juurekanali tipuanatoomia m\u00f5isted ja ehitus"},"content":{"rendered":"<p>Juurekanalite s\u00fcsteem on ruum dentiinis, mis sisaldab hambapulpi. See koosneb kahest osast:<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">pulbikamber (paikneb hamba anatoomilise krooni osas);<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">juurekanal(id) (paikneb\/paiknevad anatoomilises juures).<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>Eristatakse veel erinevaid piirkondi:<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"><strong>pulbisarved<\/strong>;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"><strong>lisakanalid<\/strong> \u2013 v\u00e4ikesed kanalid, mis ulatuvad horisontaal-, lateraal- v\u00f5i vertikaalsuunas hamba pulbist periodonti. Kanalid sisaldavad sidekude ja veresooni, kuid ei varusta pulpi kollateraalse vereringega. Neid leidub enim juurekanali tipuosas, kus lisakanalid v\u00f5ivad moodustada apikaalse delta. Hargnemine on t\u00f5en\u00e4olisem kuni 3mm tipust ja tavalisem molaaridel;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"><strong>furkatsiooniala kanalid<\/strong> \u2013 v\u00e4ikesed kanalid, mis paiknevad hamba furkatsiooniosas;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"><strong>istmus<\/strong> \u2013 kitsas lindikujuline \u00fchendus kahe juurekanali vahel, mis sisaldab pulpi v\u00f5i pulbilaadset kude. T\u00f5en\u00e4olisemalt esinevad nad \u00a0juurtes, kus paikneb korraga mitu juurekanalit;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"><strong>kanalisuudmed<\/strong>;<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"><strong>tipumulgud<\/strong>.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e1434e3dfe8-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e1434e3dfe8-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e1434e3dfe8-collapse\"> Miks on juure tipuoperatsioonil vajalik eemaldada juuretipp 2-3mm ulatuses?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e1434e3dfe8-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e1434e3dfe8-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> Operatsioonil elimineeritakse v\u00f5imalike lisakanalitega tipuosa ning v\u00e4listatakse j\u00e4\u00e4kpatogeenide reservuaar lisakanalites, mis on prepareerimata ja t\u00e4itmata.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"425\" height=\"283\" class=\"alignnone wp-image-19\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"juurekanal-piirkonnad2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/juurekanal-piirkonnad2.png\" alt=\"juurekanal-piirkonnad2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/juurekanal-piirkonnad2.png 425w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/juurekanal-piirkonnad2-300x200.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 425px) 100vw, 425px\"><em>Hamba erinevad piirkonnad.<\/em><\/td>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"196\" height=\"298\" class=\"alignnone wp-image-20 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"joonis2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/joonis2.png\" alt=\"joonis2.png\">\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Istmused erinevate juurekanalite vahel.<br>\nPilt on publitseeritud juba 1925. aastal dr. Hessi uurimustes.<br>\n(<a href=\"http:\/\/www.theendoblog.com\/2012\/07\/the-isthmus.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.theendoblog.com\/ 2012\/07\/the-isthmus.html<\/a>)<\/em><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Hamba juure apikaalosa ehitus p\u00f5hineb kolmel anatoomilisel ja histoloogilisel piirkonnal:<\/p>\n<ol>\n<li><strong>apikaalne kitsus ehk konstriktsioon (<em>foramen apicale minor\u00a0<\/em>) (AC)<\/strong> \u2013 juurekanali v\u00e4ikseima diameetriga koht;<\/li>\n<li><strong>tsemendi-dentiini kinnitusjoon (CDJ)<\/strong> \u2013\u00a0 joon, kus tsement l\u00e4heb \u00fcle dentiiniks. Joon t\u00e4histab kohta, kus l\u00f5ppeb pulbikude ja algab periodontaalkude. \u00a0Joone k\u00f5rgus varieerub hammaste l\u00f5ikes ja isegi sama juurekanali erinevatel seintel. CDJ ei \u00fchti AC-ga. Joone asukoht pole kliiniliselt ja radioloogiliselt m\u00f5\u00f5detav;<\/li>\n<li><strong style=\"line-height: 1.6em;\">apikaalne avaus (<em>foramen apicale major\u00a0<\/em>) (AF)<\/strong> \u2013 suurim apikaalosa diameeter.<\/li>\n<\/ol>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"709\" height=\"314\" class=\"alignnone wp-image-21 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"2oo_skeem-b.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/2oo_skeem-b.png\" alt=\"2oo_skeem-b.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/2oo_skeem-b.png 709w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/2oo_skeem-b-300x133.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 709px) 100vw, 709px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Hamba juuretipu erinevad piirkonnad.<\/em><\/p>\n<p>AC on umbes 0,5-1,5 mm AF-st koronaalsemal.\u00a0 Vahemaa AC=&gt;AF on enamjaolt 0,5-0,67 mm.\u00a0 Noorematel on vahemaa v\u00e4iksem, vanematel inimestel suureneb vahemaa t\u00e4nu tsemendi apositsioonile. AC alates kanal laieneb AF suunas ja meenutab lehtrit. CDJ paikneb umbes 1 mm AF-st koronaalsemal. AF ei \u00fchti tavaliselt anatoomilise ega radioloogilise apeksiga.<\/p>\n<ul>\n<li><strong style=\"line-height: 1.6em;\">Anatoomiline apeks<\/strong> ehk <strong style=\"line-height: 1.6em;\">geomeetriline apeks<\/strong> \u2013 hamba juure morfoloogiline tipp v\u00f5i l\u00f5pp-punkt;<\/li>\n<li><strong style=\"line-height: 1.6em;\">Radiograafiline <\/strong>ehk<strong style=\"line-height: 1.6em;\"> r\u00f6ntgenoloogiline apeks<\/strong> \u2013\u00a0 hamba anatoomiline juuretipp r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttel.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Anatoomiline ja radiograafiline apeks ei pruugi \u00fchtida juurekanali tipukurvatuuri t\u00f5ttu.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"404\" height=\"303\" class=\"alignnone wp-image-22 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"foto2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/foto2.png\" alt=\"foto2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/foto2.png 404w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/35\/foto2-300x225.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 404px) 100vw, 404px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\"><em>Foto n\u00e4itab apikaalavasid. N\u00e4ha on 3 p\u00f5hilist apikaalava ning lisaapikaalava. Suurendus 40X. (Journal of Endodontics, 2004, issue 5, vol 30).<\/em><\/p>\n<p>P\u00f5hilisi apikaalavasid on hamba juurel \u00fcks v\u00f5i mitu. Mida t\u00f6mbim on juure tipp, seda t\u00f5en\u00e4olisem on mitme apikaalava olemasolu. Lisaapikaalavasid on hammastel \u00fcks v\u00f5i mitu. Keerulisimad hambad on premolaarid ja molaaride palatinaalsed ja distaalsed juured.<\/p>\n<p>Juurekanali tipuosas esinevad lateraalkanalid, istmused, deltad, resorptsioonialad (paranenud ja paranemata), erinevad pulbikivid ja erineval hulgal irregulaarset sekundaarset dentiini. Sellest tulenevalt on apikaalosa preparatsioon v\u00e4ga raske. T\u00e4nu juuretipu keerukale ehitusele on probleemiks \u00f5ige preparatsiooni l\u00f5pp-punkti leidmine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Juurekanalite s\u00fcsteem on ruum dentiinis, mis sisaldab hambapulpi. See koosneb kahest osast: pulbikamber (paikneb hamba anatoomilise krooni osas); juurekanal(id) (paikneb\/paiknevad anatoomilises juures). Eristatakse veel erinevaid piirkondi: pulbisarved; lisakanalid \u2013 v\u00e4ikesed kanalid, mis ulatuvad horisontaal-, lateraal- v\u00f5i vertikaalsuunas hamba pulbist periodonti. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":83,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/83"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}