{"id":9,"date":"2024-04-03T23:08:35","date_gmt":"2024-04-03T20:08:35","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/tehnikad-vertikaalne-kuumkondensatsioon\/"},"modified":"2024-04-08T10:59:54","modified_gmt":"2024-04-08T07:59:54","slug":"tehnikad-vertikaalne-kuumkondensatsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/tehnikad-vertikaalne-kuumkondensatsioon\/","title":{"rendered":"Tehnikad: vertikaalne kuumkondensatsioon"},"content":{"rendered":"<p><strong>Meetodi eeliseks<\/strong> on plastse juuret\u00e4idismaterjali mugandumine juurekanali ebaregulaarsustega. Materjal \u00a0t\u00e4idab paremini lateraalkanalid, lisakanalid ja ebaregulaarsused kui lateraalse k\u00fclmkondensatsiooni puhul.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-primary-color has-text-color has-link-color has-extra-large-font-size wp-elements-05da6e5c204c8b3e4f05e4f64ce38b53\">Tehnika miinused:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>apikaalne t\u00e4idismaterjali kontroll pole nii hea (v\u00f5imalik materjali sattumine \u00fcle juure tipu);<\/li>\n\n\n\n<li>suurem materjalikulu kui lateraalse k\u00fclmkondensatsiooni puhul;<\/li>\n\n\n\n<li>oht vertikaalse fraktuuri tekkeks;<\/li>\n\n\n\n<li>raske kasutada kurvatuuriga kanalites.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"has-primary-color has-text-color has-link-color has-extra-large-font-size wp-elements-d0cecc45d5b57037a753c60ca96ad7a0\">Tehnikat kasutatakse, kui:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>peatihvti t\u00e4pne istuvus juurekanali tipuossa on v\u00f5imatu;<\/li>\n\n\n\n<li>juurekanalisse on tekkinud aste v\u00f5i perforatsioon;<\/li>\n\n\n\n<li>juurekanalis on ebatavaline kurvatuur;<\/li>\n\n\n\n<li>hamba juures on sisemine resorptsioon;<\/li>\n\n\n\n<li>on laiad lateraalkanalid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"has-primary-color has-text-color has-link-color has-extra-large-font-size wp-elements-baa96b421c4ce3ea78292a4e41d9cdce\">Tehnika jaoks l\u00e4heb vaja:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>pooltahke juuret\u00e4idismaterjali tihvte (gutapert\u0161, Resilon);<\/li>\n\n\n\n<li>siilerit;<\/li>\n\n\n\n<li>vertikaalkondensaatoreid;<\/li>\n\n\n\n<li>kuumakandlit.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"has-primary-color has-text-color has-link-color has-extra-large-font-size wp-elements-788cd0f001a204f034e21fd0f7d657ac\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"141\" height=\"264\" title=\"2-1.png\" class=\"alignnone wp-image-31\" style=\"float: right;\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/14\/2-1.png\" alt=\"2-1.png\">T\u00f6\u00f6 k\u00e4ik:<\/p>\n\n\n\n<p>A. Juurekanal peab olema puhastatud, kujundatud, infektsioonivaba ja kuiv.<\/p>\n\n\n\n<p>B. Peatihvti proov s.t. tihvt peaks juure tipuosas kergelt pitsuma.<\/p>\n\n\n\n<p>C. Tihvt l\u00f5igatakse apikaalselt veidi l\u00fchemaks \u2013 sirgetes kanalites 1-2 mm, k\u00f5verates kuni 0,5 mm<\/p>\n\n\n\n<p>D. R\u00f6ntgenoloogiline kontroll.<\/p>\n\n\n\n<p>E. Toppelite kontroll: stopper tuleb paigutada sinna, kus toppel on oma s\u00fcgavaimas punktis kanaliseinu puutumata. Toppeleid peaks olema mitu, v\u00e4ikseim toppel peaks ulatuma ca 5 mm apikaalavast koronaalsemale (<strong>pilt 2.1<\/strong>).<\/p>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">Oluline!\u00a0\nKunagi ei tohi kuumakandlit viia juurekanalis kaugemale kui 2- 3mm apikaalavast. See v\u00f5ib kaasa tuua t\u00e4idismaterjali sattumise \u00fcle apikaalmulgu periodontaalpilusse! Piisav on kuuma instrumendi viimine vaid 5-6 mm kauguseni apikaalavast.<\/h6>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">F. Siileri segamine.<\/span><\/p>\n\n\n\n<p>G. Siiler viiakse kanalisse pabertihvti v\u00f5i lentuloga, \u00fclem\u00e4\u00e4r kuivatatakse pabertihvtidega.<\/p>\n\n\n\n<p>H.\u00a0Peatihvt viiakse aeglaselt kanalisse, elliptilise kanali puhul kasutatakse lisaks ka m\u00f5nda lateraaltihvti (<strong>pilt 2.2<\/strong>).<\/p>\n\n\n\n<p>I.\u00a0Kuuma ekskavaatoriga eemaldatakse liigne t\u00e4itematerjal juurekanali suudmelt (<strong>pilt 2.3<\/strong>).<\/p>\n\n\n\n<p>J.\u00a0K\u00f5ige suurem eelm\u00f5\u00f5detud toppel viiakse juurekanalisse, topeldatakse juuret\u00e4idist ja eemaldatakse instrument juurekanalist \u00a0(<strong>pilt 2.4<\/strong>).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"454\" height=\"264\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/14\/2-2-3-4.png\" alt=\"2-2-3-4.png\" class=\"wp-image-32\" title=\"2-2-3-4.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/14\/2-2-3-4.png 454w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/14\/2-2-3-4-300x174.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 454px) 100vw, 454px\"><\/figure>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">Oluline!\u00a0\nLiigse j\u00f5u kasutamisel on suur vertikaalse fraktuuri oht!<\/h6>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">K. Kuumakandel viiakse juurekanalis t\u00e4itematerjali sisse 3-4 mm, hoitakse 2 sekundit ja eemaldatakse (<strong>pilt 2.5<\/strong>).<\/span><\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">L. Juuret\u00e4idis kondenseeritakse kohe homogeenseks massiks j\u00e4rgmise ning peenema toppeliga (<strong>pildid 2.6-2.7<\/strong>). Protseduure korratakse, kuni juuretipu osas on 3-5 mm tihedat topeldatud juuret\u00e4idist.<\/span><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"621\" height=\"282\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/14\/2-5-6-7-8.png\" alt=\"2-5-6-7-8.png\" class=\"wp-image-33\" title=\"2-5-6-7-8.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/14\/2-5-6-7-8.png 621w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/14\/2-5-6-7-8-300x136.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 621px) 100vw, 621px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"><br><\/span><\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">M. Kontroll r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttelt.<\/span><\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">N. Sooja toppeliga puudutatakse korraks juuret\u00e4idist ja viiakse juurekanalisse t\u00fckk gutapert\u0161i (<strong>pilt 2.8<\/strong>).<\/span><\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">O. T\u00e4idismaterjal topeldatakse \u00fchtlaseks massiks (<strong>pilt 2.9<\/strong>).<\/span><\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">P. Sooja instrumendiga viiakse juurekanalisse veel kord t\u00fckk t\u00e4idist ja topeldatakse. Nii toimitakse, kuni juurekanal on t\u00e4idetud tsemendi \u2013 emaili\u00a0 piirist 1-2 mm apikaalsemal (<strong>pilt 2.10<\/strong>).<\/span><\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">S. Kaviteet puhastatakse, soovi korral asetatakse juuret\u00e4idisele alust\u00e4idis (<strong>pilt 2.11<\/strong>) ja sellele ajutine v\u00f5i j\u00e4\u00e4vt\u00e4idis (<strong>pilt 2.12<\/strong>).<\/span><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"604\" height=\"260\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/14\/2-9-10-11-12.png\" alt=\"2-9-10-11-12.png\" class=\"wp-image-34\" title=\"2-9-10-11-12.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/14\/2-9-10-11-12.png 604w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/14\/2-9-10-11-12-300x129.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 604px) 100vw, 604px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\"><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Meetodi eeliseks on plastse juuret\u00e4idismaterjali mugandumine juurekanali ebaregulaarsustega. Materjal \u00a0t\u00e4idab paremini lateraalkanalid, lisakanalid ja ebaregulaarsused kui lateraalse k\u00fclmkondensatsiooni puhul. Tehnika miinused: Tehnikat kasutatakse, kui: Tehnika jaoks l\u00e4heb vaja: T\u00f6\u00f6 k\u00e4ik: A. Juurekanal peab olema puhastatud, kujundatud, infektsioonivaba ja kuiv. B. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":112,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/112"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}