{"id":7,"date":"2024-04-03T23:08:35","date_gmt":"2024-04-03T20:08:35","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/taitmisel-kasutatavad-materjalid-taitematerjalid\/"},"modified":"2024-04-08T13:55:08","modified_gmt":"2024-04-08T10:55:08","slug":"taitmisel-kasutatavad-materjalid-taitematerjalid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/taitmisel-kasutatavad-materjalid-taitematerjalid\/","title":{"rendered":"Endodontilised t\u00e4itematerjalid"},"content":{"rendered":"<p>T\u00e4idismaterjalidest on olnud kasutusel tahked (h\u00f5betihvtid) v\u00f5i \u00a0pooltahked t\u00e4idismaterjalid ja pastad, kuid eelistatakse ikkagi pooltahkeid materjale<strong>. Hoolimata juuret\u00e4idisest, lekivad nad k\u00f5ik mingil m\u00e4\u00e4ral ega sule juurekanalit vedelikukindlalt.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">Ajalooliselt t\u00e4htis! \nTahketest materjalidest olid kasutusel h\u00f5betihvtid. Materjal oli v\u00f5imalik k\u00fcll asetada \u00f5igesse pikkusesse, kuid see ei t\u00e4itnud juurekanali ebaregulaarsusi.Tihvtid korrodeerusid kontaktis vedelikuga ning tekitasid teisese periapikaalse p\u00f5letiku. H\u00f5betihvte on v\u00f5imalik juurekanalitest avastada veel \u00a0t\u00e4nap\u00e4evalgi. Nende eemaldamiseks on enamasti vaja spetsialisti abi.<\/h6>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"541\" height=\"441\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/14\/sp1-3.png\" alt=\"sp1-3.png\" class=\"wp-image-22\" title=\"sp1-3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/14\/sp1-3.png 541w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/14\/sp1-3-300x245.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 541px) 100vw, 541px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><em><strong>Foto 4-6<\/strong>: Pildil n\u00e4ha h\u00f5betihvtide eemldamise k\u00e4igus tehtud r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tted hambast 36. Foto 4 \u2013 periapikaalsel \u00fclesv\u00f5ttel on n\u00e4ha hammas 36, millel on sekundaarne karioosne kolle distaalselt, juurekanalites r\u00f6ntgenkontrastsed h\u00f5betihvtid (kokku 5) ning suur periapikaalne radiolutsentne kolle; foto 5 \u2013 pilt samast hambast instrumentidega, kui distaalses juures on sees veel \u00fcks h\u00f5betihvt. T\u00e4helepanu peaks p\u00f6\u00f6rama h\u00f5betihvti kujule ja r\u00f6ntgenkontrastsusele, v\u00f5rreldes sisestatud juureravi instrumentidega. R\u00f6ntgenkontrastsuse erinevuse j\u00e4rgi on v\u00f5imalik piltidelt tihvte tuvastada hilisemas ravit\u00f6\u00f6s, v\u00e4ltida ebameeldivaid \u00fcllatusi ravi k\u00e4igus ning v\u00f5tta kasutusele vastavad meetmed tihvti eemldamiseks. Foto 6 \u2013 h\u00f5betihvtid on eemaldatud, juurekanalid kogu pikkuses l\u00e4bitud.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Ideaalse juuret\u00e4itematerjali omadused:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>kergesti t\u00f6\u00f6deldav;<\/li>\n\n\n\n<li>piisava t\u00f6\u00f6ajaga;<\/li>\n\n\n\n<li>dimensionaalselt stabiilne;<\/li>\n\n\n\n<li>suleb juurekanali apikaalosa ja lateraalkanalid;<\/li>\n\n\n\n<li>periapikaalsete kudede poolt h\u00e4sti talutav;<\/li>\n\n\n\n<li>talub h\u00e4sti niiskust ja pole poorne;<\/li>\n\n\n\n<li>ei lahustu, oks\u00fcdeeru ega korrodeeru koevedelikus;<\/li>\n\n\n\n<li>bakteriostaatiline;<\/li>\n\n\n\n<li>radiopaakne;<\/li>\n\n\n\n<li>ei v\u00e4rvi hambakudesid;<\/li>\n\n\n\n<li>steriilne;<\/li>\n\n\n\n<li>vajadusel kanalist kergesti eemaldatav.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong style=\"line-height: 1.6em;\">Juuret\u00e4itematerjalide t\u00fc\u00fcbid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p><strong style=\"line-height: 1.6em;\">Gutapert\u0161\u00a0<\/strong>on pooltahke juuret\u00e4itematerjal, mis on t\u00e4nap\u00e4eval enim rakendatud. Seda kasutatakse kahe vormina: \u03b1-vormina (plastses faasis surve all voolav materjal)\u00a0 ja \u03b2-vormina (tahkes faasis tihendatav materjal). Enim ideaalse juuret\u00e4itematerjali omadustega: plastiline, kergelt k\u00e4sitletav, v\u00e4hetoksiline, radioopaakne ning juurekanalist suhteliselt kergesti eemaldatav. Materjali puudusteks on:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>kootumine, kui puutub kokku keemiliste lahustega;<\/li>\n\n\n\n<li>termilisel t\u00f6\u00f6tlemisel paisumine ning hilisem kootumine;<\/li>\n\n\n\n<li>ei moodusta hermeetilist sulgu juurekanali seinaga, ainult adapteerub;<\/li>\n\n\n\n<li>koronaalse mikrolekke esinemine;<\/li>\n\n\n\n<li>ei saa suruda \u00fcle astmete juurekanalis, et tasandada preparatsioonivigu.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Materjali v\u00f5ib kasutada k\u00f5ikide juuret\u00e4itmistehnikatega.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Resilon\u00a0<\/strong>on s\u00fcnteetiline pooltahke juuret\u00e4idismaterjal, mis koosneb metakr\u00fclaatvaigust, bioaktiivsest klaasist ja radiopaaksetest filleritest. See materjal oli kasutusel\u00a0 gutapert\u0161i alternatiivina. Hetkel seda enam ei toodeta. Materjalil on gutapert\u0161iga sarnased omadused ning \u00fcmberravi puhul saab seda eemaldada kas kuuma instrumendi v\u00f5i kloroformiga. Materjali jaoks on kasutusel kindel praimer ja siiler. Mittetoksiline, mittemutageenne, biosobiv.<\/p>\n\n\n\n<p>Materjali eelised:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>v\u00e4idetavalt moodustab monobloki juuret\u00e4idise ja juurekanali seina vahel;<\/li>\n\n\n\n<li>koronaalne leke on v\u00e4iksem kui gutapert\u0161il;<\/li>\n\n\n\n<li>tugevdab ja toestab juurt seestpoolt.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Materjaliga v\u00f5ib kasutada lateraalse k\u00fclmkondensatsiooni meetodit, vertikaalset kuumobturatsiooni v\u00f5i termoplastilist s\u00fcstetehnikat.<\/p>\n\n\n\n<p>Materjali puudused:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">materjali t\u00f6\u00f6tlemine on raske, kuna tugevneb kiiresti<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">materjali eemaldamine juurekanalitest \u00fcmberravi eesm\u00e4rgil on t\u00fclikas ja aegan\u00f5udev<\/span><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Kaltsiumsilikaadi p\u00f5hised tsemendid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Materjale kasutatakse j\u00e4\u00e4vhammastel hammaste perforatsioonide ning avatud juuretippude sulgemisel (kohene apeksifikatsioon). Samuti on materjalid laialdaselt kasutuses periapikaalkirurgias ja karioloogias. Materjali positiivsetest omadustest l\u00e4htuvalt on olemas ka kaltsiumsilikaadi p\u00f5hised biokeraamilised siilerid.<\/p>\n\n\n\n<p>Esmase kaltsiumsilikaadi p\u00f5hise tsemendina v\u00f5eti endodontias kasutusele mineraaltrioksiidagregaat ehk MTA 1993. aastal professor Torabinejad jt poolt (Loma Linda \u00dclikool, USA). Materjal on siiani edukalt kasutatav. Selle koostises on kaltsiumsilikaat, kaltsiumaluminaat, kaltsiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat ning vismutoksiid. Matrejal on saadaval peene pulbrina (osakeste suurus 0.1 \u2013 100 \u00b5m) ning selle reageerimiseks on vajalik vedeliku olemasolu. Pulber moodustab vedelikuga kolloidgeeli (pH 12,5) ning moodustab reageerides tugeva struktuuri. Suureks probleemks sai materjali raske k\u00e4sitlemine ning v\u00e4rvimuutuste teke hambakoes. Nende puuduste elimineerimiseks on aastate v\u00e4ltel tehtud palju t\u00f6\u00f6d erinevate uurimisgruppide poolt. Turule on toodud palju samalaadseid tooteid, mille koostist on muudetud, et k\u00f5rvaldada materjali erinevaid puudusi. Kaltsiumsilikaadi p\u00f5hiseid tsemente on hetkel m\u00fc\u00fcgil ka segudena valmis koheseks kasutamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Kaltsiumsilikaadip\u00f5hiseid tsemente kasutatakse:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">perforatsioonide sulgemisel j\u00e4\u00e4vhammastel<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">avatud juuretippude t\u00e4itematerjalina j\u00e4\u00e4vhammastel (apeksifikatsioon)<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">regeneratiivsete protseduuride juures j\u00e4\u00e4vhammastel (apeksogenees)<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">periapikaalkirurgias retrograadse juuret\u00e4idisena j\u00e4\u00e4vhammastel<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">pulbiperforatsioonide puhul hamba vitaalsuse s\u00e4ilitamisel j\u00e4\u00e4v- ja piimahammastel<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">pulpotoomias j\u00e4\u00e4v- ja piimahammastel<\/span><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Eelised:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">h\u00fcdrofiilne (materjal vajab tugevnemiseks vesikeskkonda)<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">bioaktiivne (regeneratiivseid protsesse soodustav)<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">biosobiv<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">inertne<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">ei resorbeeru<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">ei kootu<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">tihe \u00e4\u00e4resulg dentiiniga<\/span><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Puudused:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">raske k\u00e4sitleda (olenevalt materjalist)<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">pikk tugevnemisaeg (12 min kuni 4h olenevalt materjalist)<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">p\u00f5hjustab hamba v\u00e4rvimuutusi<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">suur maksumus<\/span><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4idismaterjalidest on olnud kasutusel tahked (h\u00f5betihvtid) v\u00f5i \u00a0pooltahked t\u00e4idismaterjalid ja pastad, kuid eelistatakse ikkagi pooltahkeid materjale. Hoolimata juuret\u00e4idisest, lekivad nad k\u00f5ik mingil m\u00e4\u00e4ral ega sule juurekanalit vedelikukindlalt. Ajalooliselt t\u00e4htis! Tahketest materjalidest olid kasutusel h\u00f5betihvtid. Materjal oli v\u00f5imalik k\u00fcll asetada \u00f5igesse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":126,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/126"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/juureravi1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}