{"id":6,"date":"2024-04-03T23:27:36","date_gmt":"2024-04-03T20:27:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/vastupdavuse-energeetiline-baas\/"},"modified":"2024-04-03T23:27:45","modified_gmt":"2024-04-03T20:27:45","slug":"vastupdavuse-energeetiline-baas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/vastupdavuse-energeetiline-baas\/","title":{"rendered":"Vastupidavuse energeetiline baas"},"content":{"rendered":"

S\u00f5ltuvalt jooksu intensiivsusest ja kestusest kasutatakse energeetiliseks kindlustamiseks erinevaid mehhanisme ja energiaallikaid erinevates vahekordades. Seda on oluline teada seet\u00f5ttu, et tegelikult t\u00f6\u00f6tavad jooksmisel k\u00f5ik p\u00f5hilised energiatootmise mehhanismid, kuid nende osakaal on erinev s\u00f5ltuvalt distantsi pikkusest. Energiatootmine toimub kas aeroobsel v\u00f5i anaeroobsel teel ja neis s\u00fcsteemides kasutatakse erinevaid substraate ehk toitaineid, millede energeetiline v\u00f5imsus ja mahtuvus on erinev. K\u00f5ik vastupidavuse treeningu s\u00fcsteemid baseeruvad aeroobsete ja anaeroobsete treeninguvahendite teatud tasakaalustatud kombinatsioonidel.<\/span><\/p>\n

<\/p>\n

Energiatootmine maksimaalse intensiivsusega pingutusel erineva pikkusega distantsidel. <\/span><\/h3>\n
\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

Distants (m)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n

\n

ATP-KrP (%)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n

\n

ANAEROOBNE LAKTAATNE (%)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n

\n

AEROOBNE (%)<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

100<\/p>\n<\/td>\n

\n

25<\/p>\n<\/td>\n

\n

70<\/p>\n<\/td>\n

\n

5<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

200<\/p>\n<\/td>\n

\n

15<\/p>\n<\/td>\n

\n

60<\/p>\n<\/td>\n

\n

25<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

400<\/p>\n<\/td>\n

\n

12<\/p>\n<\/td>\n

\n

43<\/p>\n<\/td>\n

\n

45<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

800<\/p>\n<\/td>\n

\n

10<\/p>\n<\/td>\n

\n

30<\/p>\n<\/td>\n

\n

60<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

1 500<\/p>\n<\/td>\n

\n

8<\/p>\n<\/td>\n

\n

20<\/p>\n<\/td>\n

\n

72<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

3 000<\/p>\n<\/td>\n

\n

5<\/p>\n<\/td>\n

\n

15<\/p>\n<\/td>\n

\n

80<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

5 000<\/p>\n<\/td>\n

\n

4<\/p>\n<\/td>\n

\n

10<\/p>\n<\/td>\n

\n

86<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

10 000<\/p>\n<\/td>\n

\n

2-3<\/p>\n<\/td>\n

\n

8-12<\/p>\n<\/td>\n

\n

85-90<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Maraton<\/p>\n<\/td>\n

\n

0<\/p>\n<\/td>\n

\n

2-5<\/p>\n<\/td>\n

\n

95-98<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/div>\n

\u00a0<\/p>\n

Organismi esimese energiavaru moodustavad ATP ja kreatiinfosfaadi varud, millel on v\u00e4ga k\u00f5rge energiatootmise v\u00f5imsus, kuid need varud on organismis v\u00e4ga v\u00e4ikesed. Teise suure ja v\u00f5imsa energiavaru moodustavad lihastesse ja mujale organismi akumuleeritud s\u00fcsivesikud. Lihasrakk saab neid l\u00f5hustada nii aeroobselt (hapniku osav\u00f5tul) kui ka anaeroobselt (hapniku osav\u00f5tuta). Seet\u00f5ttu on s\u00fcsivesikud vastupidavuse seisukohalt k\u00f5ige olulisem energiaallikas. Kuid samas tuleb silmas pidada j\u00e4rgmist: kui aeroobsel teel s\u00fcsivesikute kasutamist piiravaks teguriks on gl\u00fckogeenivarude l\u00f5ppemine lihaskoes ja maksas, siis anaeroobsel teel on piiravaks teguriks s\u00fcsivesikute l\u00f5hustamisega kaasnev piimhappe e. laktaadi kuhjumine lihastesse, mis viib organismi happelisuse t\u00f5usule. M\u00f5lemal juhul on l\u00f5pptulemuseks t\u00f6\u00f6v\u00f5ime langus.<\/p>\n

Organismi suurima energiavaru moodustavad rasvad, mille arvel energiatootmine saab toimuda ainult aeroobsetes tingimustes, st. piisava hulga hapniku osav\u00f5tul. Rasvade kasutamisel on\u00a0 piiravaks teguriks aga nende madal energeetiline v\u00f5imsus.<\/p>\n

Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevad oma intensiivsuse poolest. Kerge ja m\u00f5\u00f5duka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempo ja tugeva pingutusega jooks on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja s\u00e4ilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi.<\/p>\n

Aeroobse ja anaeroobse ainevahetuse v\u00f5rdlus (Jalak, 2006).<\/h3>\n\n\n\n\n
Aeroobne ainevahetus<\/strong><\/td>\nAnaeroobne ainevahetus<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
\n

Energiaallikad \u2013 s\u00fcsivesikud ja rasvad<\/p>\n

J\u00e4\u00e4kproduktid \u2013 vesi, s\u00fcsihappegaas<\/p>\n

J\u00e4\u00e4kained t\u00f6\u00f6v\u00f5imet ei p\u00e4rsi\u00a0<\/p>\n

Taastumisaeg l\u00fchike<\/p>\n

S\u00fcda, veresooned, hingamine, veri \u2013 kohanevad h\u00e4sti<\/p>\n

Madal stressikoormus<\/p>\n

Immuuns\u00fcsteemi tugevdamine\u00a0<\/p>\n<\/td>\n

\n

Energiaallikad \u2013 ainult s\u00fcsivesikud<\/p>\n

J\u00e4\u00e4kproduktid \u2013 laktaat jm.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4kained p\u00e4rsivad t\u00f6\u00f6v\u00f5imet<\/p>\n

Taastumisaeg pikk<\/p>\n

Oht s\u00fcdame-vereringe \u00fclekoormuseks<\/p>\n

K\u00f5rge stressikoormus<\/p>\n

V\u00f5imalik immuunsuse langus<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

<\/h3>\n

<\/h3>\n\n

Aeroobne treening<\/strong><\/h2>\n

Alustades treeningut rahuliku k\u00f5nniga ning suurendades pidevalt kiirust peate varsti \u00fcle minema s\u00f6rgile. Veelgi kiirust suurendades tunnete, kuidas hingamine kiireneb, tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavamaks. Kuni selle punktini oli tegevus sooritatud aeroobselt, seega hapniku juuresolekul. Lihast\u00f6\u00f6 sooritamiseks vajalik energia saadi rasvade ja s\u00fcsivesikute oks\u00fcdatsiooniprotsessidest ehk teiste s\u00f5nadega orgaaniliste ainete \u201cp\u00f5lemisest\u201d lihasrakkudes, mille k\u00e4igus vabanebki energia. See ongi p\u00f5hjus, miks tuleb joosta aeglases tempos ja piisava mahuga.<\/p>\n

\"nb.png\"Jututest \u2013 kui teil on jooksmise ajal kaaslasega\u00a0 mugav r\u00e4\u00e4kida, siis on treening aeroobne.<\/h4>\n\n


Anaeroobne treening<\/strong><\/h2>\n

Jooksutempo edasine suurendamine n\u00f5uab niiv\u00f5rd kiiret energiatootmist, mida aeroobsed protsessid paraku ei suuda kindlustada. Appi peab tulema anaeroobne energiatootmine. See on kiire v\u00f5imalus tagada lihastele suures koguses energiat. Samas on need v\u00f5imalused \u00fcpris piiratud, sest anaeroobselt lagunevad energiarikkad \u00fchendid kasutatakse ruttu \u00e4ra. Pealegi tekib lihastes oleva gl\u00fckogeeni anaeroobsel kasutamisel laktaat, mille kuhjumine p\u00f5hjustab lihaste lokaalse v\u00e4simuse, mis takistab sooritada kestvat lihast\u00f6\u00f6d ja s\u00e4ilitada pikka aega k\u00f5rget tempot.<\/p>\n

\"nb.png\"Intensiivsuse piir, millest alates aeroobsed protsessid ei suuda enam lihast\u00f6\u00f6d kindlustada ja j\u00e4rjest enam rakenduvad t\u00f6\u00f6sse anaeroobsed protsessid, nimetatakse anaeroobseks l\u00e4veks.<\/h4>\n

<\/h4>\n

\"nb.png\"Mida kiiremal jooksutempol l\u00fclituvad t\u00f6\u00f6sse anaeroobsed protsessid, seda parem on teie aeroobne t\u00f6\u00f6v\u00f5ime.<\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

S\u00f5ltuvalt jooksu intensiivsusest ja kestusest kasutatakse energeetiliseks kindlustamiseks erinevaid mehhanisme ja energiaallikaid erinevates vahekordades. Seda on oluline teada seet\u00f5ttu, et tegelikult t\u00f6\u00f6tavad jooksmisel k\u00f5ik p\u00f5hilised energiatootmise mehhanismid, kuid nende osakaal on erinev s\u00f5ltuvalt distantsi pikkusest. Energiatootmine toimub kas aeroobsel v\u00f5i …<\/p>\n","protected":false},"author":37,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/37"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":130,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/130"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}