{"id":145,"date":"2024-04-07T23:00:01","date_gmt":"2024-04-07T20:00:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/?page_id=145"},"modified":"2024-04-07T23:00:01","modified_gmt":"2024-04-07T20:00:01","slug":"sonastik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/sonastik\/","title":{"rendered":"S\u00f5nastik"},"content":{"rendered":"<\/a>
All<\/a> | A<\/a> H<\/a> K<\/a> L<\/a> M<\/a> P<\/a> R<\/a> S<\/a> V<\/a> <\/div>
<\/div>
<\/a>ATP<\/strong>

Energiarikas \u00fchend adenosiintrifosfaat, millest saab\u00a0energiat ja mille abil toimub energiatootmine organismis.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aeroobne l\u00e4vi<\/strong>

Jooksukiiruse tase, millega treenides arendatakse eelk\u00f5ige rasvade ainevahetust, selle intnesiivsuse taseme \u00fcletamisel hakatakse kasutama suuremas mahus ka gl\u00fckogeeni ning vere laktaaditase \u00fcletab m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral puhkeoleku taseme. See on eelk\u00f5ige baasvastupidavusele suunatud kestev treening, mille kestus on 1 \u2013 3 tundi v\u00f5i enam.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aeroobne treening<\/strong>

<\/span><\/em><\/span><\/span><\/span>Treening, mille k\u00e4igus kulutatav ja saadav hapnik on tasakaalus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Anaeroobne laktaatne<\/strong>

ATP taastootmine toimub gl\u00fckogeeni ja gl\u00fckoosi anaeroobse lagundamise teel, millega kaasneb piimhappe ehk laktaadi kuhjumine lihasrakus ja mille tulemuseks on t\u00f6\u00f6v\u00f5ime langus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Anaeroobne l\u00e4vi<\/strong>

Suurim jooksukiiruse tase, millega treenides, saab k\u00f5ige paremini m\u00f5jutada aeroobseid protsesse. \u00dcletades seda taset, hakkab lihastesse kuhjuma laktaat, mis p\u00f5hjustab sellega lihasv\u00e4simust. Anaeroobne l\u00e4vi n\u00e4itab eelk\u00f5ige laktaasi eemaldamise mehhanismide v\u00f5imsust.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Anaeroobne treening<\/strong>

Treening, mille k\u00e4igus vajamineva hapniku hulk \u00fcletab saadaoleva hapniku hulga.
<\/em><\/span><\/span><\/p><\/div><\/div>

<\/a>Hingamiskoefitsent<\/strong>

Hingamise ahelas osaleva hapniku (O2<\/sub>) ja s\u00fcsihappegaasi (CO2<\/sub>) omavaheline mahuline suhe.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kiiruslik vastupidavus<\/strong>

Kiiruse s\u00e4ilitamisele suunatud treening, mis eelk\u00f5ige toimub anaeoobses tsoonis. Jookusl\u00f5ikude ketus on 10 sekundit kuni 2 minutit. Treeningu toime on suunatud laktaadi maksimaalsele tootmisele ja organismi kohanemisele k\u00f5rge laktaadi tasemega.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>KrP<\/strong>

Energiarikas \u00fchend kreatiinfosfaat, mille abil toimub ATP taastootmine anaeroobsel teel, l\u00fchiajalistel (kuni 10 sek) maksimaalse pingutusega lihast\u00f6\u00f6l.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Laktaat<\/strong>

S\u00fcsivesikute ainevahetuse produkt, mis moodustub gl\u00fckoosi anaeroobsel lagunemisel eelk\u00f5ige lihastes.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>MHT<\/strong>

Maksimaalne hapnikutarbimine - suurim hapniku hulk, mida organism suudab intensiivsel lihast\u00f6\u00f6l tarbida ning sellele intensiivsusele vastavat jooksukiirust nimetatakse kriitiliseks kiiruseks.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Pl\u00fcomeetrilised harjutused<\/strong>

Harjutused, mille sooritamisel teeb lihas l\u00e4bi ekstsentrilise faasi (lihas pikeneb), millele j\u00e4rgneb v\u00f5imas kontsentriline faas (lihas l\u00fcheneb), n\u00e4iteks s\u00fcgavush\u00fcpped, h\u00fcplemised jne.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>RQ<\/strong>

Hingamise ahelas osaleva hapniku (O2<\/sub>) ja s\u00fcsihappegaasi (CO2<\/sub>) omavaheline mahuline suhe.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>SLS<\/strong>

Erutuse tekkimise r\u00fctmi siinuss\u00f5lmes nimetatakse s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisageduseks e. pulsiks. S\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus n\u00e4itab meie organismi reaktsioon kehalisele koormusele S\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus on objektiivne orientiir koormuste doseerimisel ja taastumisprotsesside hindamisel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Sega<\/strong>

Treeningute intensiivsuse tase, mille juures aeroobsed ja anaeroobsed protsessid on tasakaalus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Superkompensatsioon<\/strong>

Treeningj\u00e4rgse t\u00f6\u00f6v\u00f5ime \u00fcletaastumise faas, mille v\u00e4ltel organismi saavutusv\u00f5ime ja energiavarud on suuremad, kui enne treeningtegevuse algust. Taastumisperioodil organismis tekkinud muutused on aluseks treenituse t\u00f5usule.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>S\u00fcdame l\u00f6\u00f6gimaht<\/strong>

\u00dche s\u00fcdamel\u00f6\u00f6giga s\u00fcdame \u00fchest vatsakesest v\u00e4ljapaisatud vere hulk.
<\/span><\/p><\/div><\/div>

<\/a>S\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus<\/strong>

Erutuse tekkimise r\u00fctmi siinuss\u00f5lmes nimetatakse s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisageduseks e. pulsiks. S\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus n\u00e4itab meie organismi reaktsioon kehalisele koormusele S\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus on objektiivne orientiir koormuste doseerimisel ja taastumisprotsesside hindamisel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>VE<\/strong>

Ventilatsioon.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>VO2 max<\/strong>

Maksimaalne hapnikutarbimine - suurim hapniku hulk, mida organism suudab intensiivsel lihast\u00f6\u00f6l tarbida ning sellele intensiivsusele vastavat jooksukiirust nimetatakse kriitiliseks kiiruseks.<\/p><\/div><\/div><\/div><\/div>