2. MAKSIMAALNE J\u00d5UD<\/span><\/p>\n 3. KIIRUSJ\u00d5UD<\/span><\/p>\n Sealjuures pikamajooksus on k\u00f5ige olulisemaks j\u00f5uliigiks lihasvastupidavus, mis on suunatud aeglaste lihaskiudude j\u00f5u potentsiaali arendamisele, sisuliselt aga on siin tegemist aeroobse lihasvastupidavusega.<\/span><\/p>\n Kui vastupidavustreeningu baasiks on aeroobne treening, siis lihastreeningu baasiks on aeroobne <\/span>lihasvatupidavus. Tuleb meeles pidada, et otstarbekalt l\u00e4bi viidud lihastreening parandab sarnaselt vastupidavusharjutustega verevarustust jooksmisel p\u00f5hiraskust kandavates lihastes. Aeroobse lihastreeningu all m\u00f5istetakse treeningut raskendatud tingimustes, jooks m\u00e4gisel maastikul, m\u00e4kkejooksud, jooks liivas ja lumes, jooks raskusega. Lihastreeningu m\u00f5te ongi selles, et sellega luuakse tingimused, mis n\u00f5uavad v\u00f5rreldes tavalise jooksuga suuremat pingutust p\u00f5hilistes lihasr\u00fchmades, j\u00e4\u00e4des seejuures aeroobse v\u00f5i aeroobse-anaeroobse energiatootmise piiridesse. Kuna talvel on esiplaanil \u00fcldise vastupidavuse arendamine, siis lihastreeninguga treenime tugilihaseid ja valmistame tugiliikumisaparaati ette kevadisteks distantsitreeninguteks.<\/p>\n Lihastreeningu teiseks oluliseks momendiks on skeletilihaste ja k\u00f5\u00f5luste elastsuse ning nende elastsusenergia salvestamisv\u00f5ime parandamine l\u00e4bi lihastreeningu. Elastsusenergia salvestamisv\u00f5ime parandamine ja selle kasutamine on oluline energia s\u00e4\u00e4stmise mehhanismiks. Elastsem lihas v\u00f5i k\u00f5\u00f5lus kannab s\u00e4\u00e4stlikumalt edasi energiat, mille tulemusel kasutab organism kehaliseks tegevuseks v\u00e4hem hapnikku. Selliseks lihastreeninguks sobivad h\u00e4sti pl\u00fcomeetrilised harjutused.<\/span><\/p>\n 1. Jooksja erialased harjutused<\/strong>\u00a0 ehk \u201edrillid\u201c on suunatud jooksuasendi ja tehnika parandamisele. Sooritades erialaseid harjutusi isoleerime me teadlikult \u00fcksikuid tehnikaelemente, sooritades neid kiiremini v\u00f5i ulatuslikumalt kui terviktehnikas. V\u00e4ga oluline on \u201edrillide\u201c sooritamise kvaliteet ja korrektsus. Jooksja erialased harjutused ehk \u201edrillid\u201c on p\u00f5lvet\u00f5stek\u00f5nd, p\u00f5lvet\u00f5stejooks, s\u00e4\u00e4ret\u00f5stejooks, sirgete jalgadega jooks, kiirenev p\u00f5lvet\u00f5stejooks, mis l\u00e4heb \u00fcle kiirjooksuks, mitmesugused p\u00f6iat\u00f5ukeh\u00fcplemised, t\u00f5usva kiirusega 70\u201380m pikkused kiirendused.<\/p>\n Treeningute planeerimisel tuleb silmas pidada, et jalalihaste treeningud (h\u00fcplemised, jooksuharjutused, kiirendused) vahelduksid kerelihaste treeningutega n\u00e4dalases treeningts\u00fcklis.<\/p>\n 2.\u00a0Ringtreening <\/strong>ja harjutused raskustega, kus korduste arv \u00fches harjutuses on suur\u00a0(20-30 kordust).<\/p>\n 3.\u00a0<\/span>Fitnessklubide\u00a0<\/strong>kavas olevad lihastreeningute erinevad variandid (<\/span>Body Fit, Boot Camp, Core Toning, Body Toning<\/em>, funktsionaalne treening jne), mille eesm\u00e4rgiks on samuti tugevada tugi- ja kerelihaseid, mis aitavad tagada \u00f5ige kehaasendi jooksmisel.<\/span><\/p>\n\n \n\tJooksuharjutus 40m + kiirendus 30m.<\/strong>\n<\/p>\n \n\tIga allj\u00e4rgneva jooksuharjutuse j\u00e4rel kiirendus 30m.\n<\/p>\n \n\tPaus jooksuharjutuse ja kiirenduse j\u00e4rel 70m (k\u00f5nd v\u00f5i s\u00f6rk).\n<\/p>\n \n\tTeha 1\u20132 ringi.\n<\/p>\n \n\tLisaks 3\u20135 x 80m kiirendust kergel langusel.\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Jooksmisel kordub sama liigutus tuhandeid kordi, selle tulemusel n\u00f5rgenevad n\u00f5rgad lihased veelgi ja tugevad muutuvad j\u00e4rjest tugevamaks. N\u00f5nda rikutakse lihaste omavaheline tasakaal. Pikamaajooksus on energiakulu suurem kui l\u00fchematel distantsidel, kuid seda energiakulu on v\u00f5imalik v\u00e4hendada parema stabiilse jooksutehnikaga, t\u00e4nu n\u00e4rvilihasaparaadi …<\/p>\n","protected":false},"author":37,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/37"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":165,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/165"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/jooksmine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\n
Jooksja lihastreeningu p\u00f5hilised vahendid\u00a0<\/h2>\n
\n
Jooksu ja kerelihaste harjutused<\/h3>\n\n\n\n
![\"1.](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/98\/1.jpg\")
<\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a>
26b. K\u00e4tek\u00f5verdused toengp\u00f5lvitusest k\u00e4ed vastu k\u00fclgi. Harjutus m\u00f5jub triitsepsile.<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n\tS\u00fcgisene ja kevadine lihastreening jooksuharjutustega
\n<\/h2>\n\n