Sõnastik

Jooksukiiruse tase, millega treenides arendatakse eelkõige rasvade ainevahetust, selle intnesiivsuse taseme ületamisel hakatakse kasutama suuremas mahus ka glükogeeni ning vere laktaaditase ületab mõningal määral puhkeoleku taseme. See on eelkõige baasvastupidavusele suunatud kestev treening, mille kestus on 1 – 3 tundi või enam.

Treening, mille käigus kulutatav ja saadav hapnik on tasakaalus.

ATP taastootmine toimub glükogeeni ja glükoosi anaeroobse lagundamise teel, millega kaasneb piimhappe ehk laktaadi kuhjumine lihasrakus ja mille tulemuseks on töövõime langus.

Suurim jooksukiiruse tase, millega treenides, saab kõige paremini mõjutada aeroobseid protsesse. Ületades seda taset, hakkab lihastesse kuhjuma laktaat, mis põhjustab sellega lihasväsimust. Anaeroobne lävi näitab eelkõige laktaasi eemaldamise mehhanismide võimsust.

Treening, mille käigus vajamineva hapniku hulk ületab saadaoleva hapniku hulga.

Energiarikas ühend adenosiintrifosfaat, millest saab energiat ja mille abil toimub energiatootmine organismis.

Hingamise ahelas osaleva hapniku (O₂) ja süsihappegaasi (CO₂) omavaheline mahuline suhe.

Kiiruse säilitamisele suunatud treening, mis eelkõige toimub anaeoobses tsoonis. Jookuslõikude ketus on 10 sekundit kuni 2 minutit. Treeningu toime on suunatud laktaadi maksimaalsele tootmisele ja organismi kohanemisele kõrge laktaadi tasemega. 

Energiarikas ühend kreatiinfosfaat, mille abil toimub ATP taastootmine anaeroobsel teel, lühiajalistel (kuni 10 sek) maksimaalse pingutusega lihastööl.

Süsivesikute ainevahetuse produkt, mis moodustub glükoosi anaeroobsel lagunemisel eelkõige lihastes.

Maksimaalne hapnikutarbimine - suurim hapniku hulk, mida organism suudab intensiivsel lihastööl tarbida ning sellele intensiivsusele vastavat jooksukiirust nimetatakse kriitiliseks kiiruseks.

Harjutused, mille sooritamisel teeb lihas läbi ekstsentrilise faasi (lihas pikeneb), millele järgneb võimas kontsentriline faas (lihas lüheneb), näiteks sügavushüpped, hüplemised jne.

Hingamise ahelas osaleva hapniku (O₂) ja süsihappegaasi (CO₂) omavaheline mahuline suhe.

Treeningute intensiivsuse tase, mille juures aeroobsed ja anaeroobsed protsessid on tasakaalus.

Erutuse tekkimise rütmi siinussõlmes nimetatakse südame löögisageduseks e. pulsiks. Südame löögisagedus näitab meie organismi reaktsioon kehalisele koormusele Südame löögisagedus on objektiivne orientiir koormuste doseerimisel ja taastumisprotsesside hindamisel.

Treeningjärgse töövõime ületaastumise faas, mille vältel organismi saavutusvõime ja energiavarud on suuremad, kui enne treeningtegevuse algust. Taastumisperioodil organismis tekkinud muutused on aluseks treenituse tõusule.

Ühe südamelöögiga südame ühest vatsakesest väljapaisatud vere hulk.

Erutuse tekkimise rütmi siinussõlmes nimetatakse südame löögisageduseks e. pulsiks. Südame löögisagedus näitab meie organismi reaktsioon kehalisele koormusele Südame löögisagedus on objektiivne orientiir koormuste doseerimisel ja taastumisprotsesside hindamisel.

Ventilatsioon.

Maksimaalne hapnikutarbimine - suurim hapniku hulk, mida organism suudab intensiivsel lihastööl tarbida ning sellele intensiivsusele vastavat jooksukiirust nimetatakse kriitiliseks kiiruseks.