Sõnastik

  • ATP

    Energiarikas ühend adenosiintrifosfaat, millest saab energiat ja mille abil toimub energiatootmine organismis.

  • Aeroobne lävi

    Jooksukiiruse tase, millega treenides arendatakse eelkõige rasvade ainevahetust, selle intnesiivsuse taseme ületamisel hakatakse kasutama suuremas mahus ka glükogeeni ning vere laktaaditase ületab mõningal määral puhkeoleku taseme. See on eelkõige baasvastupidavusele suunatud kestev treening, mille kestus on 1 – 3 tundi või enam.

  • Aeroobne treening

    Treening, mille käigus kulutatav ja saadav hapnik on tasakaalus.

  • Anaeroobne laktaatne

    ATP taastootmine toimub glükogeeni ja glükoosi anaeroobse lagundamise teel, millega kaasneb piimhappe ehk laktaadi kuhjumine lihasrakus ja mille tulemuseks on töövõime langus.

  • Anaeroobne lävi

    Suurim jooksukiiruse tase, millega treenides, saab kõige paremini mõjutada aeroobseid protsesse. Ületades seda taset, hakkab lihastesse kuhjuma laktaat, mis põhjustab sellega lihasväsimust. Anaeroobne lävi näitab eelkõige laktaasi eemaldamise mehhanismide võimsust.

  • Anaeroobne treening

    Treening, mille käigus vajamineva hapniku hulk ületab saadaoleva hapniku hulga.

  • Hingamiskoefitsent

    Hingamise ahelas osaleva hapniku (O2) ja süsihappegaasi (CO2) omavaheline mahuline suhe.

  • Kiiruslik vastupidavus

    Kiiruse säilitamisele suunatud treening, mis eelkõige toimub anaeoobses tsoonis. Jookuslõikude ketus on 10 sekundit kuni 2 minutit. Treeningu toime on suunatud laktaadi maksimaalsele tootmisele ja organismi kohanemisele kõrge laktaadi tasemega. 

  • KrP

    Energiarikas ühend kreatiinfosfaat, mille abil toimub ATP taastootmine anaeroobsel teel, lühiajalistel (kuni 10 sek) maksimaalse pingutusega lihastööl.

  • Laktaat

    Süsivesikute ainevahetuse produkt, mis moodustub glükoosi anaeroobsel lagunemisel eelkõige lihastes.

  • MHT

    Maksimaalne hapnikutarbimine - suurim hapniku hulk, mida organism suudab intensiivsel lihastööl tarbida ning sellele intensiivsusele vastavat jooksukiirust nimetatakse kriitiliseks kiiruseks.

  • Plüomeetrilised harjutused

    Harjutused, mille sooritamisel teeb lihas läbi ekstsentrilise faasi (lihas pikeneb), millele järgneb võimas kontsentriline faas (lihas lüheneb), näiteks sügavushüpped, hüplemised jne.

  • RQ

    Hingamise ahelas osaleva hapniku (O2) ja süsihappegaasi (CO2) omavaheline mahuline suhe.

  • SLS

    Erutuse tekkimise rütmi siinussõlmes nimetatakse südame löögisageduseks e. pulsiks. Südame löögisagedus näitab meie organismi reaktsioon kehalisele koormusele Südame löögisagedus on objektiivne orientiir koormuste doseerimisel ja taastumisprotsesside hindamisel.

  • Sega

    Treeningute intensiivsuse tase, mille juures aeroobsed ja anaeroobsed protsessid on tasakaalus.

  • Superkompensatsioon

    Treeningjärgse töövõime ületaastumise faas, mille vältel organismi saavutusvõime ja energiavarud on suuremad, kui enne treeningtegevuse algust. Taastumisperioodil organismis tekkinud muutused on aluseks treenituse tõusule.

  • Südame löögimaht

    Ühe südamelöögiga südame ühest vatsakesest väljapaisatud vere hulk.

  • Südame löögisagedus

    Erutuse tekkimise rütmi siinussõlmes nimetatakse südame löögisageduseks e. pulsiks. Südame löögisagedus näitab meie organismi reaktsioon kehalisele koormusele Südame löögisagedus on objektiivne orientiir koormuste doseerimisel ja taastumisprotsesside hindamisel.

  • VE

    Ventilatsioon.

  • VO2 max

    Maksimaalne hapnikutarbimine - suurim hapniku hulk, mida organism suudab intensiivsel lihastööl tarbida ning sellele intensiivsusele vastavat jooksukiirust nimetatakse kriitiliseks kiiruseks.

back forward