Interdistsiplinaarsusest r\u00e4\u00e4gitakse kui moodsast t\u00e4nap\u00e4eva n\u00e4htusest, millega l\u00f5hutakse ja \u00fcletatakse kivistunud, teaduste ja tehnika progressile takistuseks saanud distsiplinaarseid piire. Ent mis tegelikult on takistuseks? Kas teadustes ja tehnika ajaloos on selleks mingid ette antud struktuurid ja kui on, siis mis nende puhul takistab erinevatest distsipliinidest teadlaste koost\u00f6\u00f6d? Mis \u00fcldse on distsipliinid teaduses? Teadusfilosoofilisest vaatepunktist on seda k\u00fcsimuste ringi v\u00e4he k\u00e4sitletud. Oma uurimisr\u00fchmaga otsime vastuseid neile ja nendega seotud k\u00fcsimustele.<\/p>\n
Distsipliinide piirid ja uurimistoo <\/strong><\/span><\/p>\n Akadeemiliste organisatsioonide ajalugu uurides saab kiiresti selgeks, et p\u00fcsivat struktuuri pole teadustes kunagi olnud. Teadusalade piirid ja meetodid on pidevalt muutunud. Antiikteadus sisaldas t\u00e4naste teadusalade eelk\u00e4ijaid, aga need ei olnud distsipliinideks jaotatud. Eri teadusalad tekkisid ja kasvasid erinevates kohtades \u2013 kloostrites ja kirikutes, \u00fclikoolides v\u00f5i nende eelk\u00e4ijates, apteekides, k\u00e4sit\u00f6\u00f6tubades ja sepikodades. Eksperimente hakati uusajal tegema seltsides ja \u00fchingutes. \u00dclikoolides keskenduti aga klassikaliste tekstide m\u00f5testamisele ja t\u00f5lgendamisele.Kui leiutati tr\u00fckikunst ja tekstide paljundamine sai h\u00f5lpsamaks, muutus ka akadeemiliste asutuste tegevuse iseloom. \u00dcmberkirjutamise asemel hakati tekste koguma, v\u00f5rdlema ja r\u00fchmitama. Ja just selles r\u00fchmitamise \u00fclesande raames saab oluliseks nende distsiplinaarne identiteet. See ei k\u00e4i ainult tekstide kohta \u2013 ka kogutavad materjalid, proovid, eksemplarid vajavad s\u00fcstematiseerimist, nimetamist ja talletamist. Kujunevad t\u00e4naste teadusdistsipliinide esialgsed piirid, Pikka aega n\u00e4hti teadusalasid hierarhiliselt \u00fcksteisest v\u00e4lja arenevatena. Olid erinevad hierarhiad: kui \u00fche j\u00e4rgi filosoofia, mis h\u00f5lmas kogu loodusteaduslikku teadmist, oli k\u00f5ige aluseks ja nii k\u00f5ige madalamaks valdkonnaks, millest kasvasid v\u00e4lja \u00f5igus, teoloogia ja meditsiin, siis teise hierarhia j\u00e4rgi oli just filosoofia koos teoloogia, eetika ja loogikaga k\u00f5ige k\u00f5rgem integreeriv valdkond. T\u00e4nagi kasutame paralleelselt kahte paralleelset distsipliinide s\u00fcsteemi \u2013 Frascati Manual<\/i>\u2019i ja Common European Research Classification Scheme (CERCS)<\/span><\/i>\u2019i.<\/p>\n Distsipliinide muutuvad piirid on olnud ametnike kokkuleppe asi. Probleemid, mida teadlased lahendavad, ei s\u00f5ltu distsipliinide piiridest. Ehkki m\u00f5ned neist on selgelt m\u00e4\u00e4ratletud m\u00f5ne konkreetse distsipliini m\u00f5istete ja arusaamade kohaselt, siis paljude puhul see nii ei ole. Algusest peale on eri distsipliinide teadlased teinud omavahel koost\u00f6\u00f6d. See aga ei olegi nii lihtne, sest eri alade teaduspraktikates on suuri erinevusi \u2013 r\u00e4\u00e4gitakse eri keeli, kasutatakse erinevaid m\u00f5\u00f5tmis- ja arvutusviise. Nii tekibki filosoofiliselt huvitav probleem \u2013 kuidas erinevate alade teadlased interdistsiplinaarses uurimistoos \u00fcksteist ja teaduslike probleemide olemust m\u00f5istavad, kuidas neid koos lahendavad? Kas iga\u00fcks pakub oma valdkonnast l\u00e4htuva lahenduse ja need p\u00fc\u00fctakse liita? V\u00f5i luuakse \u00fchine, k\u00f5igile sobiv, kuid mitte \u00fchelegi distsipliinile omane meetod ja m\u00f5istestik? Kuidas selgitatakse t\u00f6\u00f6d inimestele v\u00e4ljaspool laborit, v\u00e4ljaspool teadusasutust?<\/p>\n Meie uurimisr\u00fchm, meie meetodid<\/strong><\/span><\/p>\n Selliseid k\u00fcsimusi uuribki meie teadusfilosoofia uurimisr\u00fchm. Me oleme ise erinevate teadusalade taustaga, kuid meid \u00fchendab huvi teaduse kui uurimistoo vastu, mida me k\u00e4sitleme kui ajaloolist ja kultuurilist fenomeni, kui praktikat, mis h\u00f5lmab nii meetodit, loogikat, keelt kui vaikivat kogemust. Oma filosoofilist vaatekohta nimetame praktiliseks realismiks, nagu selle m\u00e4\u00e4ratles meid \u00f5petajana oluliselt m\u00f5jutanud teadusfilosoof Rein Vihalemm. Meie uurimismeetodit v\u00f5ib kirjeldada kui mikro-sotsiaalset epistemoloogiat, mis on kohandatud teaduskultuuri uurimiseks. Eesm\u00e4rgiks on selgitada, kuidas interdistsiplinaarses teaduses luuakse uurimismeetodeid, millised on interdistsiplinaarsuse arendamise v\u00f5imalused ja takistused, milline on teadlaste episteemilise identiteedi roll selles, missugused j\u00e4reldused tulenevad sellest teaduse hindamisele. <\/span><\/span><\/p>\n Distsiplinaarse ja interdistsiplinaarse teaduse d\u00fcnaamikat uurime nii ajaloolises plaanis kui ka n\u00e4idete varal t\u00e4nap\u00e4eva bio- ja sotsiaalteadustest, keemiast, \u00f5igusest, inseneriteadusest, loomauuringutest, arheoloogiast, humanitaarteadustest, infotehnoloogiaga seotud valdkondadest. <\/span><\/span><\/p>\n V\u00f5tke meiega \u00fchendust!<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n Sellest kodulehestikust leiate meie r\u00fchma tutvustuse, viiteid avaldatud t\u00f6\u00f6dele ja varasematele tegemistele, \u00fclevaate seminaridest, viiteid kirjandusele ja muudele allikatele (videod jms), konverentsiinfo ja kui peaks tekkima diskussioon, siis ka selle. Kui tekib k\u00fcsimus, v\u00f5tke julgesti meiega \u00fchendust aadressil <\/span><\/span> interdisphil@ut.ee<\/strong>. Oleme t\u00e4nulikud tagasiside eest. <\/span><\/span><\/p>\n Head lugemist soovides<\/span><\/span><\/p>\n Endla L\u00f5hkivi, projekti vastutav t\u00e4itja<\/span><\/span><\/p>\n Tere tulemast teadusfilosoofia projekti \u201cInterdistsiplinaarse teadust\u00f6\u00f6 filosoofiline anal\u00fc\u00fcs\u201d (Eesti Teadusagentuuri grant PRG462) kodulehele! Miks interdistsiplinaarsus? Interdistsiplinaarsusest r\u00e4\u00e4gitakse kui moodsast t\u00e4nap\u00e4eva n\u00e4htusest, millega l\u00f5hutakse ja \u00fcletatakse kivistunud, teaduste ja tehnika progressile takistuseks saanud distsiplinaarseid piire. Ent mis tegelikult on takistuseks? Kas …<\/p>\n","protected":false},"author":252,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/interdisphil\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/interdisphil\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/interdisphil\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/interdisphil\/wp-json\/wp\/v2\/users\/252"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/interdisphil\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/interdisphil\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":124,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/interdisphil\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/124"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/interdisphil\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/489\/etag-teadusposter1024_1.jpg\" "Uurimisr\u00fchma eelmist projekti tutvustav poster. Poster ilmus kogumikus \\"Teadusrikas Eesti. Grandiprojektide tulemuste kogumik 2018\\" ja oli n\u00e4itusel teadusfoorumil TeadusEST detsembris 2019.")
<\/a>esialgu v\u00e4liste tunnuste alusel, mist\u00f5ttu tuli neid teoreetiliste vastur\u00e4\u00e4kivuste ilmnedes peatselt muuta.<\/p>\n<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"