{"id":11,"date":"2024-04-04T00:42:21","date_gmt":"2024-04-03T21:42:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/infootsitugi\/11-infoallikate-hindamine\/"},"modified":"2026-09-20T13:33:01","modified_gmt":"2026-09-20T10:33:01","slug":"11-infoallikate-hindamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/infootsitugi\/11-infoallikate-hindamine\/","title":{"rendered":"11. Infoallikate hindamine"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\">Video asukoht:\u00a0https:\/\/panopto.ut.ee\/Panopto\/Pages\/Viewer.aspx?id=33e1e328-80e3-4c5b-ae80-b128009c75d9<\/h5>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"304\" height=\"281\" class=\"alignnone wp-image-50\" style=\"float: left;\" title=\"kallutatus2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/133\/kallutatus2.png\" alt=\"kallutatus2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/133\/kallutatus2.png 304w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/133\/kallutatus2-300x277.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 304px) 100vw, 304px\">Iga leitud infoallika usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja uurimist\u00f6\u00f6ks sobivust tuleb kontrollida. Infoallikate hindamiseks on kindlad reeglid. Eriti t\u00e4helepanelik peab olema vabast internetist leitud allikaid hinnates.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Peat\u00fckis<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/info_hindamine\/vikipeedia-artikli-hindamine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u00a0<\/a><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/infootsitugi\/12-vikipeedia-artikli-hindamine\"><em>Vikipeedia artikli hindamine<\/em><\/a> \u00a0on n\u00e4ited veebients\u00fcklopeedia artiklite hindamisest. Seda osates v\u00f5ib <em>Vikipeediast <\/em>uurimist\u00f6\u00f6ks palju kasulikku leida.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Vasakul\u00a0<\/strong>skeemil on loetletud olulised aspektid, mida info hindamisel silmas pidada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Alumisel\u00a0<\/strong>skeemil on n\u00e4ha praktilise info hindamise etapid ning allikad, mille p\u00f5hjal infot hinnata.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"788\" height=\"364\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/133\/veebiallikate_hindamine.png\" alt=\"veebiallikate_hindamine.png\" class=\"wp-image-49\" title=\"veebiallikate_hindamine.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/133\/veebiallikate_hindamine.png 788w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/133\/veebiallikate_hindamine-300x139.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/133\/veebiallikate_hindamine-768x355.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 788px) 100vw, 788px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Infoh\u00e4ired<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Meedia- ja digikeskkondades v\u00f5ib info olla ebat\u00e4pne, eksitav v\u00f5i teadlikult manipuleeriv. Niisuguseid n\u00e4htusi nimetatakse sageli infoh\u00e4ireteks v\u00f5i infokorratuseks. Infoh\u00e4irete m\u00f5istmiseks eristatakse tavaliselt kolme n\u00e4htust (Wardle ja Derakhshan, 2017):<\/p>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\"><strong>V\u00e4\u00e4rinfo<\/strong><\/h5>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00e4\u00e4rinfo (ingl k <em>misinformation<\/em>) on v\u00e4\u00e4r informatsioon, mida jagatakse ilma selge kavatsuseta kedagi petta.<br>N\u00e4iteks v\u00f5ib inimene jagada vana uudist, arvates, et see kirjeldab praegust s\u00fcndmust.<br>Samuti v\u00f5ib v\u00e4\u00e4rinfo tekkida siis, kui keerulist teadusuuringut lihtsustatakse nii palju, et selle algne t\u00e4hendus muutub.<br>N\u00e4iteks v\u00f5ib uuring \u00f6elda, et \u201eteatud tingimustel leiti statistiline seos\u201c, kuid sotsiaalmeedias muutub see v\u00e4iteks \u201eteadlased t\u00f5estasid, et see p\u00f5hjustab alati sellise tulemuse\u201c. Esialgne info ei pruukinud olla vale, kuid selle lihtsustamisel muutus t\u00e4hendus.<\/p>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\"><strong>Desinformatsioon<\/strong><\/h5>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Desinformatsioon (ingl k <em>disinformation<\/em>) on v\u00e4\u00e4r informatsioon, mida luuakse v\u00f5i levitatakse teadlikult eesm\u00e4rgiga inimesi eksitada, m\u00f5jutada v\u00f5i manipuleerida. Selline info v\u00f5ib olla seotud poliitilise m\u00f5jutustegevusega, majandusliku kasu saamisega; kellegi maine kahjustamisega; \u00fchiskondlike pingete suurendamisega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oluline erinevus v\u00e4\u00e4rinfo ja desinformatsiooni vahel on kavatsus. V\u00e4\u00e4rinfot v\u00f5idakse jagada ekslikult, desinformatsiooni puhul on aga eksitamine v\u00f5i m\u00f5jutamine teadlik.<\/p>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kuriinfo<\/strong><\/h5>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuriinfo (ingl k <em>malinformation<\/em>) on sageli t\u00f5ene informatsioon, mida kasutatakse eksitaval v\u00f5i kahju tekitaval viisil.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N\u00e4iteks v\u00f5ib p\u00e4ris fotot v\u00f5i dokumenti jagada ilma vajaliku kontekstita, et j\u00e4tta inimesest, s\u00fcndmusest v\u00f5i organisatsioonist vale mulje.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seega ei ole probleem alati selles, et info ise oleks vale. M\u00f5nikord on probleem selles, mida t\u00f5ese infoga tehakse v\u00f5i milline kontekst sellest eemaldatakse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Infoh\u00e4irete puhul tuleb t\u00e4hele panna, et v\u00e4\u00e4rinfo ei levi ainult tundmatutel veebilehtedel. See v\u00f5ib levida ka sotsiaalmeedias, kommentaariumites, videoplatvormidel, blogides ja m\u00f5nikord ka traditsioonilise meedia kaudu, kui infot ei ole piisavalt kontrollitud.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><figure><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" style=\"vertical-align: middle; float: left;\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/133\/info3.png\" width=\"60\" height=\"51\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2213539%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><\/figure><p><\/p>\n<h6>Huvi korral lugege lisamaterjale infoallikate hindamise kohta\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/info_hindamine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/sisu.ut.ee\/info_hindamine<\/a><\/h6>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kasutatud allikad<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Mike Palmquist and Peter Connor. (1994-2019). Evaluating Sources. The WAC Clearinghouse. Colorado State University. <a title=\"\" data-url=\"https:\/\/wac.colostate.edu\/resources\/writing\/guides\/evaluating\/\" href=\"https:\/\/wac.colostate.edu\/resources\/writing\/guides\/evaluating\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/wac.colostate.edu\/resources\/writing\/guides\/evaluating\/<\/a><\/li>\n\n\n\n<li>Wardle, C., &amp; Derakhshan, H. (2017). <em>Information disorder: Toward an interdisciplinary framework for research and policy making<\/em>. Council of Europe. <a href=\"https:\/\/www.firstdraftnews.org\/wp-content\/uploads\/2017\/11\/PREMS-162317-GBR-2018-Report-de%CC%81sinformation-1.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/www.firstdraftnews.org\/wp-content\/uploads\/2017\/11\/PREMS-162317-GBR-2018-Report-desinformation-1.pdf<\/a><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Video asukoht:\u00a0https:\/\/panopto.ut.ee\/Panopto\/Pages\/Viewer.aspx?id=33e1e328-80e3-4c5b-ae80-b128009c75d9 Iga leitud infoallika usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja uurimist\u00f6\u00f6ks sobivust tuleb kontrollida. Infoallikate hindamiseks on kindlad reeglid. Eriti t\u00e4helepanelik peab olema vabast internetist leitud allikaid hinnates. Peat\u00fckis\u00a0Vikipeedia artikli hindamine \u00a0on n\u00e4ited veebients\u00fcklopeedia &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/infootsitugi\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/infootsitugi\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/infootsitugi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/infootsitugi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/infootsitugi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/infootsitugi\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":480,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/infootsitugi\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/480"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/infootsitugi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}