<\/p>\n\n\n\n
Meedia- ja digikeskkondades v\u00f5ib info olla ebat\u00e4pne, eksitav v\u00f5i teadlikult manipuleeriv. Niisuguseid n\u00e4htusi nimetatakse sageli infoh\u00e4ireteks v\u00f5i infokorratuseks. Infoh\u00e4irete m\u00f5istmiseks eristatakse tavaliselt kolme n\u00e4htust (Wardle ja Derakhshan, 2017):<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4\u00e4rinfo (ingl k misinformation<\/em>) on v\u00e4\u00e4r informatsioon, mida jagatakse ilma selge kavatsuseta kedagi petta. Desinformatsioon (ingl k disinformation<\/em>) on v\u00e4\u00e4r informatsioon, mida luuakse v\u00f5i levitatakse teadlikult eesm\u00e4rgiga inimesi eksitada, m\u00f5jutada v\u00f5i manipuleerida. Selline info v\u00f5ib olla seotud poliitilise m\u00f5jutustegevusega, majandusliku kasu saamisega; kellegi maine kahjustamisega; \u00fchiskondlike pingete suurendamisega.<\/p>\n\n\n\n Oluline erinevus v\u00e4\u00e4rinfo ja desinformatsiooni vahel on kavatsus. V\u00e4\u00e4rinfot v\u00f5idakse jagada ekslikult, desinformatsiooni puhul on aga eksitamine v\u00f5i m\u00f5jutamine teadlik.<\/p>\n\n\n\n Kuriinfo (ingl k malinformation<\/em>) on sageli t\u00f5ene informatsioon, mida kasutatakse eksitaval v\u00f5i kahju tekitaval viisil.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks v\u00f5ib p\u00e4ris fotot v\u00f5i dokumenti jagada ilma vajaliku kontekstita, et j\u00e4tta inimesest, s\u00fcndmusest v\u00f5i organisatsioonist vale mulje.<\/p>\n\n\n\n Seega ei ole probleem alati selles, et info ise oleks vale. M\u00f5nikord on probleem selles, mida t\u00f5ese infoga tehakse v\u00f5i milline kontekst sellest eemaldatakse.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Infoh\u00e4irete puhul tuleb t\u00e4hele panna, et v\u00e4\u00e4rinfo ei levi ainult tundmatutel veebilehtedel. See v\u00f5ib levida ka sotsiaalmeedias, kommentaariumites, videoplatvormidel, blogides ja m\u00f5nikord ka traditsioonilise meedia kaudu, kui infot ei ole piisavalt kontrollitud.<\/p>\n\n\n\n Akadeemilises uurimist\u00f6\u00f6s on infoh\u00e4irete m\u00f5istmine oluline, sest uurimist\u00f6\u00f6 peab tuginema usaldusv\u00e4\u00e4rsele ja kontrollitud infole. Kui t\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse meediakajastusi, sotsiaalmeediat ja seal levivat sisu, v\u00f5i muid digikeskkondades levivaid materjale, v\u00f5ivad infoh\u00e4ired olla ka uurimisobjektiks. Sellisel juhul ei kasutata eksitavat v\u00f5i manipuleerivat sisu faktit\u00f5endina, vaid anal\u00fc\u00fcsitakse seda n\u00e4itena sellest, kuidas infot avalikus ruumis esitatakse ja levitatakse. Seejuures tuleb selliste allikate kasutamisel olla eriti hoolikas: materjali tuleb kriitiliselt hinnata, l\u00e4bi m\u00f5elda, kas ja kuidas seda t\u00f6\u00f6s kasutada, ning v\u00e4ltida v\u00e4\u00e4rinfo v\u00f5i kahjulike uskumuste tahtmatut edasi levitamist.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Meedia- ja digikeskkondades v\u00f5ib info olla ebat\u00e4pne, eksitav v\u00f5i teadlikult manipuleeriv. Niisuguseid n\u00e4htusi nimetatakse sageli infoh\u00e4ireteks v\u00f5i infokorratuseks. Infoh\u00e4irete m\u00f5istmiseks eristatakse tavaliselt kolme n\u00e4htust (Wardle ja Derakhshan, 2017): V\u00e4\u00e4rinfo V\u00e4\u00e4rinfo (ingl k misinformation) on v\u00e4\u00e4r informatsioon, mida jagatakse ilma selge …<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-117","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/info_hindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/117","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/info_hindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/info_hindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/info_hindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/info_hindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=117"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/info_hindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/117\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":166,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/info_hindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/117\/revisions\/166"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/info_hindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=117"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
N\u00e4iteks v\u00f5ib inimene jagada vana uudist, arvates, et see kirjeldab praegust s\u00fcndmust.
Samuti v\u00f5ib v\u00e4\u00e4rinfo tekkida siis, kui keerulist teadusuuringut lihtsustatakse nii palju, et selle algne t\u00e4hendus muutub.
N\u00e4iteks v\u00f5ib uuring \u00f6elda, et \u201eteatud tingimustel leiti statistiline seos\u201c, kuid sotsiaalmeedias muutub see v\u00e4iteks \u201eteadlased t\u00f5estasid, et see p\u00f5hjustab alati sellise tulemuse\u201c. Esialgne info ei pruukinud olla vale, kuid selle lihtsustamisel muutus t\u00e4hendus.<\/p>\n\n\n\nDesinformatsioon<\/strong><\/h5>\n\n\n\n
Kuriinfo<\/strong><\/h5>\n\n\n\n