{"id":10,"date":"2024-04-04T01:46:15","date_gmt":"2024-04-03T22:46:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/info_hindamine\/vikipeedia-artikli-hindamine\/"},"modified":"2026-04-02T15:54:24","modified_gmt":"2026-04-02T12:54:24","slug":"vikipeedia-artikli-hindamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/info_hindamine\/vikipeedia-artikli-hindamine\/","title":{"rendered":"Vikipeedia artikli hindamine"},"content":{"rendered":"

Vikipeedia<\/a>\u00a0erip\u00e4ra on, et tegu on inimeste \u00fchisloominguga, mist\u00f5ttu paljud artiklid on koost\u00f6\u00f6s saanud p\u00f5hjaliku sisu ja viimistletud vormi. Eriti k\u00e4ib see ingliskeelse Wikipedia kohta, millel on tohutu hulk kaast\u00f6\u00f6lisi. Sealt\u00a0v\u00f5ib leida infot, mida muude allikate kaudu on raske k\u00e4tte saada.\u00a0\u00a0Seet\u00f5ttu leiab Vikipeedia kasutamist nii uurimist\u00f6\u00f6s kui ka igap\u00e4evaelus. Artiklite kirjutamine ja muutmine on k\u00f5ikidele lubatud, mist\u00f5ttu esineb Vikipeedias ka pealiskaudseid, puuduliku v\u00f5i kallutatud infoga artikleid, plagiaati ning tahtlikku info moonutamist. \u00a0<\/p>\n

Vikipeediast on abi\u00a0uurimist\u00f6\u00f6 alustamisel ja taustainfo kogumisel ning usaldusv\u00e4\u00e4rsete algallikate tuvastamisel, kuid enne info kasutamist tuleb iga artikli v\u00e4\u00e4rtust \u00a0eraldi hinnata.<\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

Artikkel peab vastama kolmele p\u00f5hilisele n\u00f5udele:<\/p>\n

    \n
  1. Neutraalsus<\/strong>\u00a0(ingl k\u00a0neutral point of view,<\/em>\u00a0l\u00fchend NPOV) \u2013 artikkel peab tasakaalustatult kajastama\u00a0erinevaid vaatepunkte ja ei tohi l\u00e4htuda\u00a0autori isiklikust arvamusest.<\/li>\n
  2. Kontrollitavus<\/strong>\u00a0<\/strong>(ingl k verifiability \u2013<\/em>\u00a0k\u00f5iki v\u00e4iteid peab saama kontrollida (allikatele peab olema viidatud).<\/li>\n
  3. Allikate usaldusvaarsus<\/strong>\u00a0<\/strong>(ingl k\u00a0n<\/em>o original research,\u00a0<\/em>l\u00fchend\u00a0NOR) \u2013\u00a0<\/strong>artiklid ei ole originaalsed uurimist\u00f6\u00f6d, need peavad toetuma juba avaldatud usaldusv\u00e4\u00e4rsetele allikatele.<\/li>\n<\/ol>\n

    Artikli kasutamine uurimist\u00f6\u00f6s<\/strong><\/p>\n

    Usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja ammendavuse kontrollimiseks on soovitav kasutada paralleelselt mitut Vikipeedia versiooni (nt lisaks eestikeelsele kindlasti ka ingliskeelset). Kvaliteetsel artiklil on lihtne ja arusaadav keel, kindel struktuur ning sisukord. Sisukord annab hea \u00fclevaate teemast, aitab m\u00f5isteid defineerida ning on abiks uurimisk\u00fcsimuse p\u00fcstitamisel. \u00a0Artikli l\u00f5pus on kasutatud kirjanduse loetelu ja lingid muudele allikatele. Kindlust annab see, kui on viidatud teadusartiklitele (viites on DOI number), raamatutele ja rahvusvaheliste organisatsioonide materjalidele.<\/p>\n

    \"vikipeedia_hindamine1.png\"<\/p>\n

    Artikkel Vikipeediast. V\u00e4lja on toodud faktid, millele Vikipeedia artikli hindamisel t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Skeemi aluseks on artikli versioon 08.03.2016. Artikli viimased uuendused ja parandused tehti 4. novembril 2019.<\/p>\n

    Artikli usaldusvaarsuse kontrollimine<\/strong><\/p>\n

    Vikipeedia artikli pealkirja kohal on sakk Arutelu\/Talk<\/em>. Seal on juhitud t\u00e4helepanu artiklis esinevatele probleemidele. N\u00e4iteks inglisekeelse artikli Humanistic psychology<\/i>\u00a0arutelu lehel n\u00e4eb nimekirja\u00a0t\u00f5statatud probleemidest, kaasaarvatud artikli neutraalsusest.\u00a0<\/p>\n

    Vikipeedia kasutamisel saab juhinduda artiklist Reliability of Wikipedia<\/em> http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Reliability_of_Wikipedia<\/a>.\u00a0<\/em>Seal on v\u00e4lja toodud Vikipeedia tugevad ja n\u00f5rgad k\u00fcljed ning juhised artiklite kasutamiseks.<\/p>\n

    Soovitus on suhtuda ettevaatusega artiklitesse,<\/strong><\/p>\n