{"id":68,"date":"2024-04-04T07:30:21","date_gmt":"2024-04-04T04:30:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/6-susivesinikud-ja-nende-derivaadid\/"},"modified":"2024-04-04T07:32:47","modified_gmt":"2024-04-04T04:32:47","slug":"6-susivesinikud-ja-nende-derivaadid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/6-susivesinikud-ja-nende-derivaadid\/","title":{"rendered":"6. S\u00fcsivesinikud ja nende derivaadid"},"content":{"rendered":"<p>\n\tOrgaaniline keemia on<b> <\/b>keemia haru, mis uurib s\u00fcsiniku\u00fchendite (orgaaniliste ainete) struktuuri ja omadusi. Veel 19. saj alguses arvati, et orgaanilised ained moodustuvad vaid elusorganismides. Peagi leiti, et orgaanilisi aineid saab valmistada ka laboris, aga ajalooline nimetus \u201eorgaaniline keemia\u201c j\u00e4i ikkagi kasutusele.\n<\/p>\n<p>\n\tS\u00fcsiniku aatom suudab moodustada mitmesuguseid sidemeid nii teiste s\u00fcsinikuaatomitega kui ka paljude erinevate elementide aatomitega. See s\u00fcsiniku omadus v\u00f5imaldab tal moodustada v\u00e4ga mitmekesise struktuuriga orgaanilisi aineid. S\u00fcsiniku\u00fchendite struktuuri ja omaduste mitmekesisusel p\u00f5hineb elu Maal. Eluslooduse osana koosneme ka meie vee k\u00f5rval peamiselt orgaanilistest ainetest ning s\u00f6\u00f6me neid igap\u00e4evaselt oma toidu koostises. Orgaanilisi aineid on k\u00f5ikjal meie \u00fcmber ning inimkond kasutab neid paljudel eesm\u00e4rkidel. Kiiret tehnoloogilist arengut on suures osas v\u00f5imaldanud fossiilset p\u00e4ritolu orgaaniliste \u00fchendite p\u00f5letamisel saadud energia. Viimase sajandi jooksul on kasvanud v\u00e4ga palju orgaaniliste pol\u00fcmeeride kasutamine. Ka enamik ravimeid on orgaanilised ained. Orgaanilise keemia seadusp\u00e4rasuste m\u00f5istmine aitab kaasa paremate otsuste tegemisele t\u00e4nap\u00e4eva maailmas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib s\u00fcsiniku\u00fchendite (orgaaniliste ainete) struktuuri ja omadusi. Veel 19. saj alguses arvati, et orgaanilised ained moodustuvad vaid elusorganismides. Peagi leiti, et orgaanilisi aineid saab valmistada ka laboris, aga ajalooline nimetus \u201eorgaaniline keemia\u201c j\u00e4i ikkagi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":269,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-68","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/68","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/269"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/68\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":423,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/68\/revisions\/423"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}