{"id":63,"date":"2024-04-04T07:30:20","date_gmt":"2024-04-04T04:30:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/710-biouhendid\/"},"modified":"2024-04-04T23:35:46","modified_gmt":"2024-04-04T20:35:46","slug":"710-biouhendid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/710-biouhendid\/","title":{"rendered":"7.10. Bio\u00fchendid"},"content":{"rendered":"

\r\n\tBio\u00fchendid ehk biomolekulid on orgaanilised ained elusorganismides, mis osalevad elutegevusega seotud protsessides. Need ained on olulised nii organismi struktuuride ehituses kui ka elutegevuseks vajalikes ainevahetuse reaktsioonides. Elu on keemia seisukohalt v\u00e4ga keeruline n\u00e4htus ja organismide koostises on v\u00e4ga palju erinevaid orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Selles peat\u00fckis k\u00e4sitleme p\u00f5gusalt kolme olulisemat biomolekulide klassi: rasvad, sahhariidid ja valgud.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tRasvad\r\n<\/h2>\r\n\r\n

\r\n\tRasvad on gl\u00fctserooli (propaan-1,2,3-triooli) ja rasvhapete triestrid. Rasva teket v\u00f5ib ette kujutada kui gl\u00fctserooli molekuli ja kolme rasvhappe molekuli reaktsiooni, mille k\u00e4igus moodustub kolm estersidet.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\"pilt\"\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tJoonis 1. Rasva teke\r\n<\/h6>\r\n\r\n

\r\n\tKuna rasvamolekulides on pikad alk\u00fc\u00fclahelad ning puuduvad tugevalt polaarsed r\u00fchmad, siis on rasvad v\u00e4ga h\u00fcdrofoobsed ning ei lahustu vees. Tavaliselt jaotatakse rasvu nende koostises leiduvate rasvhappej\u00e4\u00e4kide j\u00e4rgi. Kui rasvhapetest p\u00e4rinevates ahelates on k\u00f5ik s\u00fcsinikuaatomite vahelised sidemed \u00fcksiksidemed, siis on tegemist k\u00fcllastunud rasvaga. Kui ahelates on aga \u00fcks v\u00f5i mitu kaksiksidet, on tegemist k\u00fcllastumata rasvaga. \u00dcldreeglina on k\u00fcllastunud rasvhappeid rohkem tahketes loomsetes rasvades ja k\u00fcllastumata rasvhappeid rohkem vedelates taimsetes \u00f5lides. Kuna rasvade energiasisaldus on suur, on nende peamine \u00fclesanne olla energiarikkad varuained. Rasvad annavad v\u00f5rreldes teiste toitainetega palju rohkem energiat (massi\u00fchiku kohta \u00fcle kahe korra rohkem kui sahhariidid v\u00f5i valgud).\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tRasvu kasutatakse ka naturaalse seebi valmistamiseks. Selleks h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsitakse rasvades olevad estersidemed leelisega ning saadakse rasvhapete naatriumisoolad ja gl\u00fctserool. K\u00f5nekeeles nimetataksegi estrite aluselist h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsi seebistamiseks ja naatriumh\u00fcdroksiidi seebikiviks. Kuigi seebina on l\u00e4bi aegade tuntud rasvhapete soolade segu, on poes m\u00fc\u00fcdava \u201eseebi\u201c koostises k\u00fcll sageli hoopis\u00a0s\u00fcnteetilised pesemisvahendeid.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\"pilt\"\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tJoonis 2. Seebi saamisreaktsioon\r\n<\/h6>\r\n\r\n

\r\n\tSahhariidid\r\n<\/h2>\r\n\r\n

\r\n\tSahhariidid ehk s\u00fcsivesikud sisaldavad mitut h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchma ning lisaks veel karbon\u00fc\u00fclset s\u00fcsinikku, st kuuluvad samaaegselt alkoholide ja ka ketoonide v\u00f5i aldeh\u00fc\u00fcdide aineklassidesse. Monosahhariidi molekulis on \u00fcks karbon\u00fc\u00fclr\u00fchm ja mitu h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchma (monosahhariid on nt gl\u00fckoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur). Suuremad monosahhariidimolekulid esinevad peamiselt ts\u00fcklilisena, sest h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchm reageerib molekulisiseselt karbon\u00fc\u00fclr\u00fchmaga. Monosahhariidimolekulid v\u00f5ivad reageerida ka \u00fcksteisega ja moodustada suuremaid sahhariidimolekule. Lihtsamaid sahhariide, mis koosnevad \u00fchest v\u00f5i kahest monosahhariidist, kutsutakse suhkruteks. N\u00e4iteks sahharoos on saadud fruktoosi- ja gl\u00fckoosimolekulist. Oligosahhariidid sisaldavad 3 kuni m\u00f5nik\u00fcmmend monosahhariidi\u00fchikut. Kui monosahhariide on molekuli struktuuri \u00fchendatud veelgi enam, siis on aine pol\u00fcsahhariidid.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\"pilt\"\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tJoonis 3. N\u00e4ited s\u00fcsivesikute erinevatest vormidest. Monosahhariid lineaarses ja ts\u00fcklilises vormis. Paremal on n\u00e4idatud, kuidas kaks monosahhariidi on \u00fchinenud dimeeriks (disahhariidiks). Oligosahhariidides ja pol\u00fcsahhariidides on palju selliseid \u00fchendusi\r\n<\/h6>\r\n\r\n

\r\n\tSahhariidid on esmased energiaallikad ja ka olulised energiarikkad varuained. Sahhariidide energiasisaldus on k\u00fcll enam kui kaks korda v\u00e4iksem kui rasvade oma (massi\u00fchiku kohta), aga nende kasutamine on m\u00f5nedel juhtudel organismide jaoks eelistatud. Taimede varuaineks on pol\u00fcsahhariid t\u00e4rklis, mis on inimestele toidu koostises t\u00e4htis energiaallikas. Inimkehas olev t\u00e4rklisesarnane varuaine on gl\u00fckogeen. Pol\u00fcsahhariidid on ka mitmed looduses levinud struktuursed ained nagu tselluloos ja kitiin. Tselluloosist koosneb taimerakke \u00fcmbritsev kest ning ka paljud taimsed kiud (nt puuvill) on moodustunud tselluloosist. Kitiinist kest \u00fcmbritseb l\u00fclijalgseid organisme.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tValgud\r\n<\/h2>\r\n\r\n

\r\n\tValgud on looduslikud pol\u00fcamiidid ehk pol\u00fcmeerid, mille ehituskivid on omavahel seotud amiidsidemetega. Valkude amiidsidemeid nimetatakse biokeemias tihti ka peptiidsidemeteks ning l\u00fchemaid valgujuppe peptiidideks. Kui s\u00fcnteetilised pol\u00fcamiidid on \u00fcldiselt tekkinud identsetest \u00fchikutest, siis valgud on tavaliselt kokku pandud 20 erinevast aminohappest. Tavalise pol\u00fcmeermaterjali koostises on segu erineva molekulmassiga molekulidest, kuid iga kindla valgu molekulis on identse pikkuse ja sama aminohapete j\u00e4rjestusega pol\u00fcpeptiidahelad. Valkude s\u00fcntees toimub t\u00e4pselt geenij\u00e4rjestusse kodeeritud info alusel. Selline struktuuri ja valgumolekulide omaduste korratavus v\u00f5imaldab organismil valmistada valke, mis t\u00e4idavad v\u00e4ga spetsiifilisi funktsioone.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\"pilt\"\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tJoonis 4.Tripeptiidi moodustumine aminohapetest. Valkudes sisalduvad peptiidiahelad on pikemad ja \u00fchtekokku v\u00f5ib valgus sisaldub sadu ja isegi tuhandeid aminohappej\u00e4\u00e4ke\r\n<\/h6>\r\n\r\n

\r\n\tValkude s\u00fcnteesil kasutatavad aminohapped on mitmek\u00fclgsete omadustega, mist\u00f5ttu moodustub eluslooduses palju erinevate omadustega valke. Elusorganismides toimuvad keemilised reaktsioonid on enamasti katal\u00fc\u00fcsitud ens\u00fc\u00fcmide poolt ja pea k\u00f5ik ens\u00fc\u00fcmid on struktuurilt valgud. V\u00e4ga paljud valgud omavad ka struktuurset rolli. N\u00e4iteks nahk, k\u00fc\u00fcned, k\u00f5\u00f5lused, k\u00f5hred ja juuksed on peamiselt valgulise ehitusega. Lisaks on organismides palju valgulisi struktuure, mis asuvad rakkude sees. Valgud on ka raku pinnal olevad retseptorid (bioloogilist signaalide \u00fclekannet vahendavad valgud) ja toitainete transporterid (lasevad kindlaid aineid rakku). Immuunsuse juures on oluline roll kindlatel valkudel \u2013 antikehadel. Mitmed hormoonid on valgulise ehitusega. Seega v\u00f5ib valke lugeda elu seisukohast k\u00f5ige olulisemaks biomolekulide aineklassiks. Meie DNA-s olev geneetiline info realiseerub suures osas keha poolt toodetavates valkudes. Valgud m\u00e4\u00e4ravad seega, millised me olema ja kuidas toimime.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tIgap\u00e4evaelus tuttavatest materjalidest koosnevad valkudest loomset p\u00e4ritolu kiud nagu vill, siid ja \u00e4mblikuv\u00f5rk.\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t<\/p>

\n
\n

\n