{"id":614,"date":"2024-04-04T23:30:57","date_gmt":"2024-04-04T20:30:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/?page_id=614"},"modified":"2024-04-11T14:53:58","modified_gmt":"2024-04-11T11:53:58","slug":"sisukord","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/sisukord\/","title":{"rendered":"Sisukord"},"content":{"rendered":"

1. Aineklasside ABC<\/a><\/h2>\n\n\n\n

\u00dcsna t\u00f5en\u00e4oliselt oskad juba vastata k\u00fcsimustele, mis on\u00a0happed<\/a>,\u00a0alused<\/a>,\u00a0oksiidid<\/a>\u00a0ja\u00a0soolad<\/a>. Aga aineklasse \u00f5ppisid juba p\u00f5hikoolis ning nii m\u00f5ndagi v\u00f5ib olla meelest l\u00e4inud. Aineklasside ABC aitab p\u00f5hilise uuesti \u00fcle korrata. Selles peat\u00fckis tuletame meelde oksiidide, hapete, aluste ja soolade nimetamise ja valemite koostamise reeglid, aineklasside liigid, keemilised omadused ja saamise v\u00f5imalused ning vaatame seoseid anorgaaniliste ainete p\u00f5hiklasside vahel.<\/p>\n\n\n\n

Loe l\u00e4hemalt<\/a><\/p>\n\n\n\n

2. Moolarvutus, lahuse kontsentratsioon<\/a><\/h2>\n\n\n\n

Puhtaid aineid esineb meie igap\u00e4evaelus \u00fcsna harva. Ka joogivesi sisaldab erinevaid aineosakesi. Toiduainete ja kodukeemia pakenditelt saame lugeda, milliseid aineid ja kui palju need sisaldavad. Lahuse koostise arvutuste peat\u00fckis vaatamegi l\u00e4hemalt lahuse kontsentratsiooni v\u00e4ljendumise viise, kuidas arvutada ainehulka, kuidas teha arvutusi reaktsiooniv\u00f5rrandite p\u00f5hjal ning mis on saagis ja kadu.<\/p>\n\n\n\n

Loe l\u00e4hemalt<\/a><\/p>\n\n\n\n

3. Keemiliste protsesside seadusp\u00e4rasused<\/a><\/h2>\n\n\n\n

Keemiline kineetika on teadus keemiliste reaktsioonide kiirusest, kuid selleks, et ennustada, millise reaktsioonisegu l\u00f5puks saame, peame teadma ka seda, milline on reaktsiooni tasakaal \u2013 kas l\u00e4hteained reageerivad l\u00f5puni ja annavad saadused v\u00f5i j\u00e4\u00e4b osa l\u00e4hteainetest reageerimata.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik teavad vast vaidlust, kumb oli enne, kas muna v\u00f5i kana. Sarnast vaidlust v\u00f5iks arendada ka teemal: \u201cKummast \u00f5ppimist alustada, kas reaktsiooni kineetikast v\u00f5i hoopis tasakaalust?\u201d. <\/p>\n\n\n\n

Loe l\u00e4hemalt<\/a><\/p>\n\n\n\n

4. Metallid<\/a><\/h2>\n\n\n\n

Metallid \u00fcmbritsevad meid k\u00f5ikjal. Nendest valmistatakse nii konstruktsioonidetaile, ehteid kui ka tarbeesemeid. Selles peat\u00fckis tutvud metallide oluliste f\u00fc\u00fcsikaliste ja keemiliste omaduste ning kasutusvaldkondadega. Saad teada, miks h\u00e4vivad metallid keskkonna toimel ja kuidas toimub\u00a0redoksreaktsioon. Samuti saad teada, kuidas metalle toodetakse.<\/p>\n\n\n\n

Loe l\u00e4hemalt<\/a><\/p>\n\n\n\n

5. Mittemetallid<\/a><\/h2>\n\n\n\n

Mittemetallid moodustavad umbes 1\/3 k\u00f5igist elementidest. Selles peat\u00fckis vaatlemegi mittemetallide f\u00fc\u00fcsikalisi ja keemilisi omadusi.<\/p>\n\n\n\n

Loe l\u00e4hemalt<\/a><\/p>\n\n\n\n

6. S\u00fcsivesinikud ja nende derivaadid<\/a><\/h2>\n\n\n\n

Orgaaniline keemia onkeemia haru, mis uurib s\u00fcsiniku\u00fchendite (orgaaniliste ainete) struktuuri ja omadusi. Veel 19. saj alguses arvati, et orgaanilised ained moodustuvad vaid elusorganismides. Peagi leiti, et orgaanilisi aineid saab valmistada ka laboris, aga ajalooline nimetus \u201eorgaaniline keemia\u201c j\u00e4i ikkagi kasutusele.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcsiniku\u00a0aatom\u00a0suudab moodustada mitmesuguseid sidemeid nii teiste s\u00fcsinikuaatomitega kui ka paljude erinevate elementide aatomitega. <\/p>\n\n\n\n

Loe l\u00e4hemalt<\/a><\/p>\n\n\n\n

7. Orgaanilised hapniku- ja l\u00e4mmastiku\u00fchendid<\/a><\/h2>\n\n\n\n

Paljud orgaanilised ained sisaldavad hapnikku v\u00f5i l\u00e4mmastikku. J\u00e4rgnevalt vaatlemegi aineklasse, kus leidub hapnikku v\u00f5i l\u00e4mmastikku sisaldav\u00a0funktsionaalr\u00fchm.<\/p>\n\n\n\n

\u00a0Loe l\u00e4hemalt<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1. Aineklasside ABC \u00dcsna t\u00f5en\u00e4oliselt oskad juba vastata k\u00fcsimustele, mis on\u00a0happed,\u00a0alused,\u00a0oksiidid\u00a0ja\u00a0soolad. Aga aineklasse \u00f5ppisid juba p\u00f5hikoolis ning nii m\u00f5ndagi v\u00f5ib olla meelest l\u00e4inud. Aineklasside ABC aitab p\u00f5hilise uuesti \u00fcle korrata. Selles peat\u00fckis tuletame meelde oksiidide, hapete, aluste ja soolade nimetamise …<\/p>\n","protected":false},"author":280,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-614","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/614","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/280"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=614"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/614\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":747,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/614\/revisions\/747"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=614"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}