{"id":550,"date":"2024-04-04T23:13:37","date_gmt":"2024-04-04T20:13:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/?page_id=550"},"modified":"2024-04-04T23:13:37","modified_gmt":"2024-04-04T20:13:37","slug":"sonastik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/sonastik\/","title":{"rendered":"S\u00f5nastik"},"content":{"rendered":"<\/a>
All<\/a> | A<\/a> B<\/a> E<\/a> F<\/a> G<\/a> H<\/a> I<\/a> K<\/a> L<\/a> M<\/a> N<\/a> O<\/a> P<\/a> R<\/a> S<\/a> T<\/a> V<\/a> \u00dc<\/a> <\/div>
<\/div>
<\/a>Aatom<\/strong>

on aineosake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronidest. Aatomid on molekuli koostisosa.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aatommass<\/strong>

on aatomi mass, mis on v\u00e4ljendatud aatommassi\u00fchikutes. Elemendi keskmise aastommassi saad leida perioodilisuse tabelist elemendi alt. (https:\/\/opik.fyysika.ee\/index.php\/exp\/display\/230455<\/a>)<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aatomorbitaal<\/strong>

on aatomi osa, milles elektroni leidumise t\u00f5en\u00e4osus on v\u00e4ga suur.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aatomv\u00f5re<\/strong>

on kristallv\u00f5re t\u00fc\u00fcp, milles aatomid on omavahel seotud tugevate kovalentsete sidemetega.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Ainehulk<\/strong>

on aine kogus moolides, t\u00e4histatakse n.<\/em>\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aktiivsed p\u00f5rked<\/strong>

on reaktsiooni k\u00e4igus osakeste vahel toimuvad p\u00f5rked, mille tulemusena tekivad \u00a0saadused.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aktiveerimisenergia<\/strong>

on reaktsiooni toimumiseks vajalik energia.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aldeh\u00fc\u00fcdid<\/strong>

on orgaanilised ained, mis sisaldavad aldeh\u00fc\u00fcdr\u00fchma \u2013CHO.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aldeh\u00fc\u00fcdr\u00fchm<\/strong>

on asendusr\u00fchm valemiga -CHO.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Alkaanid<\/strong>

on s\u00fcsivesinikud, mille struktuuris esinevad ainult \u00fcksiksidemed (st puuduvad kordsed sidemed).\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Alkeenid<\/strong>

on \u00fchendid, milles s\u00fcsiniku aatomite vahel on v\u00e4hemalt \u00fcks kaksikside.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Alkoholid<\/strong>

on orgaanilised ained, milles h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchm (\u2013OH) on seotud alk\u00fc\u00fclr\u00fchmaga.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Alk\u00fc\u00fclr\u00fchm<\/strong>

on alkaanist tulenev asendusr\u00fchm (nt met\u00fc\u00fclr\u00fchm\u00a0\u2013CH3<\/sub>, et\u00fc\u00fclr\u00fchm\u00a0\u2013CH2<\/sub>CH3<\/sub>)<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Alk\u00fc\u00fcnid<\/strong>

on \u00fchendid, milles s\u00fcsiniku aatomite vahel on v\u00e4hemalt \u00fcks kolmikside.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Allotroobid<\/strong>

on sama keemilise elemendi aatomitest koosnevad, kuid erineva struktuuriga ja erinevate omadustega lihtained.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Allotroop<\/strong>

on \u00fcks mitmest v\u00f5imalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aluminotermia<\/strong>

on metallide saamine \u00fchenditest alumiiniumiga redutseerimise teel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Alused<\/strong>

on ained, mis annavad lahusesse h\u00fcdroksiidioone, NaOH, KOH (\u00fcldisemas t\u00e4henduses ained, mis seovad vesinikioone ehk prootoneid).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aluselised oksiidid<\/strong>

on h\u00fcdroksiidile vastavad oksiidid, reageerivad hapetega (h\u00fcdroksiid NaOH-le vastav oksiid Na2<\/sub>O).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Amfoteerne metall<\/strong>

on metall, mis reageerib nii aluste- kui hapetelahustega.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Amfoteersed oksiidid<\/strong>

oksiidid, millel on korraga nii aluselised kui ka happelised omadused ehk need oksiidid reageerivad nii aluste kui ka hapetega.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Amiidid<\/strong>

on karboks\u00fc\u00fclhappe derivaadid, kus karbon\u00fc\u00fclr\u00fchmaga on seotud asendatud aminor\u00fchm.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Amiinid<\/strong>

on l\u00e4mmastikku sisaldavad orgaanilised ained, kus ammoniaagi \u00fcks v\u00f5i mitu vesinikku on asendunud alk\u00fc\u00fclr\u00fchma(de)ga.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aminor\u00fchm<\/strong>

on asendusr\u00fchm -NH2<\/sub>.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Anioon<\/strong>

on negatiivse laenguga aatom v\u00f5i aatomite r\u00fchmitus (n\u00e4iteks happej\u00e4\u00e4kioonid Cl-<\/sup>, NO3<\/sub>-<\/sup>, SO4<\/sub>2-<\/sup> jne.).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Anood<\/strong>

on elektrood, millel toimub oks\u00fcdeerumisreaktsioon.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aromaatsed \u00fchendid<\/strong>

on kordseid s\u00fcsinik-s\u00fcsiniksidemeid sisaldavad ts\u00fcklilised \u00fchendid, mida iseloomustab suur keemiline stabiilsus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Asendatud alkaanid<\/strong>

on alkaanid, milles vesinik on asendatud m\u00f5ne muu asendusr\u00fchmaga (n\u00e4iteks klorometaan CH3<\/sub>Cl).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Asendusreaktsioonid<\/strong>

on reaktsioonid, mille k\u00e4igus molekulis asendatakse mingi aatom (v\u00f5i aatomite r\u00fchm) teise aatomi (v\u00f5i aatomite r\u00fchmaga).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Avogadro arv<\/strong>

on 6,02 x10 astmel 23 (6,02 x1023<\/sup>) osakest\/mol.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Bio\u00fchendid<\/strong>

on elusorganismides sisalduvad orgaanilised ained, mis on vajalikud elutegevuseks.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Eetrid<\/strong>

on orgaanilised ained, kus hapniku aatomiga on seotud kaks alk\u00fc\u00fclr\u00fchma R\u2013O\u2013R.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Eksotemiline reaktsioon<\/strong>

on\u00a0soojuse (energia) eraldumisega kulgev reaktsioon (t\u00e4histatakse \u0394H<0, \u00fchik J\/mol).<\/span><\/span><\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elektrofiil<\/strong>

on positiivse laengu v\u00f5i osalaenguga osake, millel on n-\u00f6 elektronide puuduj\u00e4\u00e4k.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elektrofiilne tsenter<\/strong>

on positiivse laengu v\u00f5i osalaenguga aatom elektrofiilis.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elektrokeemiline korrosioon<\/strong>

on elektrol\u00fc\u00fcdi lahuses metalli h\u00e4vinemine.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elektrol\u00fc\u00fcs<\/strong>

on redoksreaktsioon, mis toimub elektrivoolu toimel.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elektrol\u00fc\u00fct<\/strong>

on aine, mis jaguneb lahustumisel ioonideks.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elektrol\u00fc\u00fctiline dissotsiatsioon<\/strong>

on ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elektronegatiivsus<\/strong>

on suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi v\u00f5imet keemilise sideme moodustamisel t\u00f5mmata enda poole \u00fchist elektronpaari.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elektrongaas<\/strong>

on kiiresti ja korrap\u00e4ratult liikuv v\u00e4liskihielektronide kogum, mis seob metalli aatomeid metalli kristallv\u00f5res.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elektronipaar<\/strong>

kaks vastassuunalise magnetv\u00e4ljaga elektroni, mis asuvad \u00fchel orbitaalil, moodustades \u00fchise elektronpilve.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elektronorbitaal<\/strong>

on ruumiosa aatomis, kus vastava elektroni leidumise t\u00f5en\u00e4osus on suur.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elektronskeem<\/strong>

on aatomi elektronkatte kirjeldav skeem, mis n\u00e4itab elektronide arvu elektronkihis.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elektronvalem<\/strong>

on aatomi elektronstruktuuri t\u00e4psem kirjeldav \u00fcleskirjutus, mis n\u00e4itab elektronide jaotmist kihtidesse ja alamkihtidesse.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elektrood<\/strong>

on elektrijuht mis moodustab kontakti mittemetallilise vooluringi osaga (elektrol\u00fc\u00fcdi v\u00f5i pooljuhiga vms).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Endotermiline reaktsioon<\/strong>

on soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon\/protsess (t\u00e4histatakse \u0394H>0, \u00fchik J\/mol).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Energiadiagramm<\/strong>

ehk reaktsiooni energiaskeem on energia muutus kogu reaktsiooni v\u00e4ltel. Energiadiagrammi kujutatakse graafiliselt, kus y-teljel on potantsiaalne energia ja x-teljel on rekatsiooni kulgemise suund.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Erijuhtivus<\/strong>

on f\u00fc\u00fcsikaline suurus, mis iseloomustab aine v\u00f5i materjali v\u00f5imet elektrit juhtida.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Estrid<\/strong>

on karboks\u00fc\u00fclhappe derivaadid, mille \u00fcldvalem on R1\u2013 COO\u2013R2.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Fullereenid<\/strong>

on s\u00fcsiniku allotroobid, koosnevad seostunud viie- ja kuueaatomilistest ts\u00fcklitest, esinevad sf\u00e4\u00e4ride v\u00f5i torukestena.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Funktsionaalr\u00fchm<\/strong>

on aatomite r\u00fchm molekulis, mis m\u00e4\u00e4rab selle keemilised omadused.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Graafiline struktuurivalem<\/strong>

n\u00e4itab \u00e4ra s\u00fcsinikahela paiknemise tasandil.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Grafiit<\/strong>

on \u00a0s\u00fcsiniku kihilise ehitusega allotroop, hea elektrijuht.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Halogeenimine<\/strong>

on keemiline reaktsioon, mille k\u00e4igus aine molekuli viiakse halogeeni aatom(id).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Halogeeni\u00fchendid<\/strong>

on ained, kus orgaanilise molekuli \u00fcks v\u00f5i mitu C\u2013H vesinikku on asendatud halogeeni aatomiga.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Happej\u00e4\u00e4kioon<\/strong>

ehk happeanioon on happe jagunemisel tekkinud anioon (Cl-, NO3-<\/sup>, SO4<\/sub>2-<\/sup> jne). Hapete jagunemisel ioonideks tekib prooton, H+<\/sup>, ja happej\u00e4\u00e4kioon.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Happeline oksiid<\/strong>

on happele vastav oksiid, mis tuleneb sellest, et enamik happelisi oksiide reageerib veega ja moodustub hape.\u00a0Tuntuimad happelised oksiidid on mittemetallioksiidid, nt. SO2<\/sub>, CO2<\/sub>.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Happelised oksiidid<\/strong>

on happele vastavad oksiidid, mis tuleneb sellest, et enamik happelisi oksiide reageerib veega ja moodustub hape.\u00a0Tuntuimad happelised oksiidid on mittemetallioksiidid, nt. SO2<\/sub>, CO2<\/sub>.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>H\u00fcdraatimine<\/strong>

on liitumisreaktsioon veega.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>H\u00fcdraatumine<\/strong>

on ioonide v\u00f5i polaarsete molekulide seostumine lahuses vee molekulidega.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>H\u00fcdrogeenimine<\/strong>

on liitumisreaktsioon vesinikuga.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>H\u00fcdroksiidid<\/strong>

on vees h\u00e4stilahutuvad alused (leelised; NaOH, KOH).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>H\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchm<\/strong>

on asendusr\u00fchm -OH.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>H\u00fcgroskoopne aine<\/strong>

on aine, mis seob vett.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Indikaator<\/strong>

on aine, mille v\u00e4rvus oleneb lahuse happelisusest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Inhibiitor<\/strong>

on aine, mis v\u00e4hendab korrosiooni reaktsiooni kiirust.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Ioon<\/strong>

on laenguga aatom\u00a0 v\u00f5i aatomite r\u00fchmitus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Iooni laeng<\/strong>

on iooni positiivsete v\u00f5i negatiivsete elementaarlaengute arv.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Iooniline aine<\/strong>

on ioonilise kristallv\u00f5rega aine, mille osakesed on seotud ioonilise sidemega.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Iooniline kristallv\u00f5re<\/strong>

ehk ioonv\u00f5re on kristallv\u00f5re, kus v\u00f5re s\u00f5lmpunktides asuvad ioonid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Iooniline side<\/strong>

on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasm\u00e4rgiliste laengutega ioonide t\u00f5mbumise t\u00f5ttu.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Ioonv\u00f5re<\/strong>

ehk iooniline kristallv\u00f5re on kristallv\u00f5re, kus v\u00f5re s\u00f5lmpunktides asuvad ioonid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Isomeerid<\/strong>

on ained, millel on sama molekulivalem, kuid erinev molekuli struktuur.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kaksikside<\/strong>

on kahe \u00fchise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel (t\u00e4histatakse =).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Karboks\u00fc\u00fclhapped<\/strong>

on orgaanilised ained, mis sisaldavad karboks\u00fc\u00fclr\u00fchma \u2013COOH.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Karboks\u00fc\u00fclr\u00fchm<\/strong>

on asendusr\u00fchm -COOH.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Karbon\u00fc\u00fclr\u00fchm<\/strong>

on r\u00fchm -CO-, mis esineb ketoonide, aldeh\u00fc\u00fcdide ja karboks\u00fc\u00fclhapete ning nende derivaatide molekulides.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Katal\u00fcsaator<\/strong>

on aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni l\u00f5puks esialgses koostises ja koguses.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Katal\u00fc\u00fcs<\/strong>

on keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (tavaliselt suurendamine) katal\u00fcsaatori abil.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Katal\u00fc\u00fctiline mehhanism<\/strong>

on reaktsioon, mis toimub katal\u00fcsaatori juuresolekul.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Katioon<\/strong>

on positiivse languga ioon (vesinikioon ehk prooton H+<\/sup>).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Katood<\/strong>

on elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Keemiline korrosioon<\/strong>

on\u00a0metalli h\u00e4vinemine gaasi v\u00f5i orgaanilise vedeliku keskkonnas.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Keemiline side<\/strong>

on aatomite- v\u00f5i ioonidevaheline vastastikm\u00f5ju, mis seob nad molekulideks v\u00f5i kristalliks (vt. videot<\/a>).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Keemiline tasakaal<\/strong>

on s\u00fcsteemi p\u00fcsiv olek, mis\u00a0saabub p\u00f6\u00f6rduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Ketoonid<\/strong>

on orgaanilised ained, mis sisaldavad ketor\u00fchma \u2013CO\u2013.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kolmikside<\/strong>

on kolme \u00fchise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Korrosioon<\/strong>

on metalli h\u00e4vinemine \u00fcmbritseva keskkonna m\u00f5jul.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kovalentne side<\/strong>

on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib \u00fchiste elektronpaaride moodustumisel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kristallv\u00f5re<\/strong>

on ruumiline struktuur, mis vastab ioonide, aatomite v\u00f5i molekulide korrap\u00e4rasele asetusele kristallis.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>K\u00fcllastumata s\u00fcsivesinikud<\/strong>

on \u00fchendid, milles s\u00fcsiniku aatomite vahel on kordseid sidemeid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>K\u00fcllastumata \u00fchendid<\/strong>

on orgaanilised \u00fchendid, mille molekulis on kordseid C-C sidemeid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>K\u00fcllastunud lahus<\/strong>

on antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole v\u00f5imalik ainet lahustada.<\/span><\/span><\/p><\/div><\/div>

<\/a>K\u00fcllastunud s\u00fcsivesinikud<\/strong>

on s\u00fcsivesinik, mille molekulis on ainult \u00fcksiksidemed.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lahus<\/strong>

on lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev \u00fchtlane segu, milles lahustunud aine(d) on molekulidena, ioonidena v\u00f5i aatomitena.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lahusti<\/strong>

on aine (tavaliselt vedelik), milles on lahustunud aine \u00fchtlaselt jaotunud. Lahusti on lahuse osa, mis on tavaliselt suures \u00fcleliias v\u00f5rreldes lahustunud ainega.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lahustunud aine<\/strong>

on aine, mis on \u00fchtlaselt jaotunud teises aines (lahustis).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lahustuvus<\/strong>

on maksimaalne aine kogus, mida saab lahustada kindlas lahusti koguses tavaliselt 100 g vees (\u00fchikuna kasutatakse aine mass grammides\/100 g lahusti kohta).<\/span><\/span><\/p><\/div><\/div>

<\/a>Leelised<\/strong>

on vees h\u00e4stilahutuvad alused (h\u00fcdroksiidid; NaOH, KOH).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Leelismetallid<\/strong>

on IA r\u00fchma metallilised \u00a0elemendid, v\u00e4ga aktiivsed metallid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Leelismuldmetallid<\/strong>

on IIA-r\u00fchma aktiivsed metallilised elemendid (Ca, Sr, Ba).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lihtained<\/strong>

on ained, mis koosnevad ainult \u00fche keemilise elemendi aatomitest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lihtsoolad<\/strong>

on soolad, mis koosnevad metalliioonist ja \u201etavalisest\u201c happej\u00e4\u00e4kioonist (K2<\/sub>CO3<\/sub>, Fe(NO3<\/sub>)2<\/sub>, soolad, mis ei sisalda vesinikioone).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lihtsustatud struktuurivalem<\/strong>

n\u00e4itab vaid, millised aatomite r\u00fchmad on omavahel seotud.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Liitained<\/strong>

ehk keemilised \u00fchendid on ained, mis koosnevad mitme keemilise elemendi aatomitest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Liitumispol\u00fcmerisatsioon<\/strong>

on pol\u00fcmeerimolekuli teke monomeerimolekulide j\u00e4rjestikuse liitumise teel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Liitumisreaktsioonid<\/strong>

on reaktsioonid, milles kaks v\u00f5i enam molekuli \u00fchinevad.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Maak<\/strong>

on mineraal v\u00f5i kivim, mis on mingi lihtaine v\u00f5i liitaine saamisel tooraineks.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Massiprotsent<\/strong>

on 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Metall<\/strong>

on lihtaine, milles esineb metalliline side ja millel on seet\u00f5ttu nn metallilised omadused (hea elektri- ja soojusjuhtivus, iseloomulik l\u00e4ige jne.).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Metallide pingerida<\/strong>

on metallide ja vesiniku j\u00e4rjestus redutseerivate omaduste j\u00e4rgi vesilahuses.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Metalliline element<\/strong>

on keemiline element, mis lihtainena on metall ja millel avalduvad metallilised omadused.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Metalliline side<\/strong>

on keemiline side metallides, mis tekib metalli aatomite vahel \u00fchiseks muutunud v\u00e4liskihi elektronide abil.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Metallilised elemendid<\/strong>

on lihtainena metallid ja millel avalduvad metallilised omadused.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Metallioksiidid<\/strong>

on oksiidid, mis koosnevad metallilisest elemendist ja hapnikust (nt. CaO, Na2<\/sub>O).\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Metalliv\u00f5re<\/strong>

on metallides esinev kristallv\u00f5re t\u00fc\u00fcp, kus v\u00f5re s\u00f5lmpunktides asuvad metalli aatomid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Mitteelektrol\u00fc\u00fct<\/strong>

on aine, mis lahustumise k\u00e4igus ioonideks ei jagune ja esineb seega lahuses molekulidena.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Mittemetall<\/strong>

on lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Mittemetallioksiidid<\/strong>

on oksiidid, mis koosnevad mittemetallilisest elemendist ja hapnikust (nt. H2<\/sub>O, CO2<\/sub>).\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Mittemolekulaarsed ained<\/strong>

on ained, mis koosnevad aatomitest v\u00f5i ioonidest (vaata t\u00e4psemalt videost<\/a>).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Mittepolaarne aine<\/strong>

on mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Mittepolaarne kovalentne side<\/strong>

on\u00a0kovalentne side, milles \u00fchine elektronpaar kuulub v\u00f5rdselt m\u00f5lemale sidet moodustavale aatomile; esineb v\u00f5rdse (v\u00f5i v\u00e4ga l\u00e4hedase) elektronegtiivsusega aatomite vahel.<\/span><\/span><\/p><\/div><\/div>

<\/a>Molaarmass<\/strong>

on \u00fche mooli aineosakese mass grammides, arvuliselt v\u00f5rdne molekulmassiga. T\u00e4his M<\/em> (M kaldu) ja \u00fchik g\/mol.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Molaarne kontsentratsioon<\/strong>

ehk molaarsus n\u00e4itab lahustunud aine hulka moolides \u00fches liitris lahuses ja seda t\u00e4histatakse t\u00e4hega\u00a0c<\/em>.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Molaarruumala<\/strong>

on \u00fche mooli aine ruumala, t\u00e4his Vm. Normaaltingimustes on \u00fche mooli gaasilise aine ruumala 22,4 dm3<\/sup>. Normaaltingimused on temperatuur 0\u00a0o<\/sup>C ja r\u00f5hk 1 atm (101,3 kPa).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Molaarsus<\/strong>

ehk molaarne kontsentratsioon n\u00e4itab lahustunud aine hulka moolides \u00fches liitris lahuses ja seda t\u00e4histatakse t\u00e4hega c<\/em>.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Molekul<\/strong>

on molekulaarse aine v\u00e4ikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomite r\u00fchmitusest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Molekulaarsed ained<\/strong>

on ained, mis koosnevad molekulidest (vaata t\u00e4psemalt videost<\/a>).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Molekulaarsed mittemetallid<\/strong>

on mittemetallid, millel on tahkes olekus molekulv\u00f5re.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Molekulv\u00f5re<\/strong>

on kristallv\u00f5re t\u00fc\u00fcp, kus kristallv\u00f5res on molekulid omavahel seotud molekulidevahelsite j\u00f5ududega. Selliste ainete sulamistemperatuurid on madalad, kuna molekulidevahelised j\u00f5ud ei ole tugevad.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Mool<\/strong>

on ainehulga \u00fchik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02 x1023<\/sup>) aineosaksi (molekule, aatomeid, ioone). Mooli l\u00fchendina kasutatakse mol.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Neutraalsed oksiidid<\/strong>

on oksiidid, millel puuduvad happelised ja aluselised omadused ning ei reageeri alustega ega hapetega (N2<\/sub>O, CO, NO).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Neutralisatsioonireaktsioon<\/strong>

on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusel moodustuvad sool ja vesi. Vt.\u00a0https:\/\/youtu.be\/LTnw48BpkwM<\/a><\/p><\/div><\/div>

<\/a>Normaaltingimused<\/strong>

on temperatuur 0\u00a0o<\/sup>C ja r\u00f5hk 1 atm (101,3 kPa).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Nukleofiil<\/strong>

on negatiivse laengu (v\u00f5i osalaengu) ja k\u00f5rge energiaga elektronipaariga osake.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Nukleofiilne tsenter<\/strong>

on \u00fcldiselt negatiivse laengu (v\u00f5i osalaenguga) aatom nukleofiilis.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>N\u00f5rgad alused<\/strong>

on alused, mis dissotsieeruvad vesilahustes osaliselt.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>N\u00f5rgad happed<\/strong>
on happed, mis dissotsieeruvad vesilahustes osaliselt.<\/div><\/div>
<\/a>Oksiidid<\/strong>

on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest \u00fcks on hapnik.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Oks\u00fcdatsiooniaste<\/strong>

(o.a) n\u00e4itab elemendi aatomi laengut \u00fchendis, eeldusel, et aatomite vahel\u00a0 on aines ioonilised sidemed. Vt\u00a0https:\/\/youtu.be\/H8ktQvCOcyw<\/a><\/p><\/div><\/div>

<\/a>Oks\u00fcdeerija<\/strong>

on aine, mille osakesed liidavad elektrone.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Oks\u00fcdeerumine<\/strong>

on elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oks\u00fcdatsiooniastme suurenemine.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Polaarne aine<\/strong>

on polaarsetest molekulidest koosnev aine.<\/span><\/span><\/p><\/div><\/div>

<\/a>Polaarne kovalentne side<\/strong>

on side, mille korral jaotub \u00fchine elektronpilv ebav\u00f5rdselt, mist\u00f5ttu aatomitel tekivad osalaengud.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Polaarne molekul<\/strong>

on molekul, milles positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku, mist\u00f5ttu molekullis \u00fcks osa on positiivse, teine negatiivse laenguga.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Pol\u00fckondensatsioon<\/strong>

on pol\u00fcmeerimolekuli teke monomeerimolekulide liitumise teel, mille k\u00e4igus eralduvad ka v\u00e4ikese molekulmassiga ained (nt vesi).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Pol\u00fcmeerid<\/strong>

on suure molekulmassiga molekulidest koosnevad ained, mille molekul on moodustunud korduvatest l\u00f5ikudest (elementaarl\u00fclidest).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Puhverlahus<\/strong>

on lahus, millel on v\u00f5ime s\u00e4ilitada oma pH v\u00e4\u00e4rtust nii lahjendamisel kui ka v\u00e4ikese koguse happe v\u00f5i leelise lisamisel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>P\u00f5lemine<\/strong>

on suure hulga soojuse- ja valguseneergia eraldumisega kulgev kiire oks\u00fcdatsioonireaktsioon.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>P\u00f6\u00f6rdumatu reaktsioon<\/strong>

on reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult \u00fches suunas.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>P\u00f6\u00f6rduv reaktsioon<\/strong>

on kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv reaktsioon.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Rasklahustuvad h\u00fcdroksiidid<\/strong>

on h\u00fcdroksiidid, mis lahustuvad v\u00e4ga v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Rasvad<\/strong>

on gl\u00fctserooli (propaan-1,2,3-triooli) ja rasvhapete triestrid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Reaktsiooni kiirus<\/strong>

on l\u00e4hteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloomustatakse reaktsioonist osav\u00f5tvate ainete kontsentratsiooni muutusega aja\u00fchikus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Reaktsiooni mehhanism<\/strong>

on reaktsiooni kulgemise viis.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Reaktsiooni saagis<\/strong>

n\u00e4itab, mitu protsenti moodustab tegelikult saadud reaktsioonisaaduse hulk (v\u00f5i mass) reaktsiooniv\u00f5rrandi j\u00e4rgi teoreetiliselt arvutatud reaktsioonisaaduse hulgast (v\u00f5i massist).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Reaktsiooni soojusefekt<\/strong>

on reaktsioonis eralduv v\u00f5i neelduv soojushulk (reaktsiooni saaduste ja l\u00e4hteainete energiate vahe).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Redoksreaktsioon<\/strong>

on keemilise reaktsioon, \u00a0milles esineb elektronide \u00fcleminek ja elementidel muutuvad oks\u00fcdatsiooniastmed.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Redutseerija<\/strong>

on aine, mille osakesed loovutavad elektrone.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Redutseerumine<\/strong>

on elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oks\u00fcdatsiooniastme v\u00e4henemine.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Rikastamine<\/strong>

on maagist k\u00f5rvaliste ainete eraldamine, kasutades \u00e4ra maagis sisalduvate ainete f\u00fc\u00fcsikalise omaduste erinevusi\u00a0(tihedust, magnetilisi omadusi).\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Rooste<\/strong>

on raua korrosioonil hapniku\u00a0 ja veeauru toimel tekkiv punakaspruun h\u00fcdraatunud oksiidikiht (ligikaudne koostis Fe2<\/sub>O3<\/sub>\u00b7n<\/em>H2<\/sub>O).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>R\u00fcndav osake<\/strong>

on osake, mis liitub reaktsioonitsentriga v\u00f5i asendab reaktsioonitsentris lahkuva r\u00fchma.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Sahhariidid<\/strong>

on bioloogiliselt oluliste pol\u00fch\u00fcdroks\u00fckarbon\u00fc\u00fcl\u00fchendite ja nendest saadud oligo- v\u00f5i pol\u00fcmeeride\u00a0\u00fcldnimetus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Siirdemetallid<\/strong>

ehk d-metallid on metallid, mis kuuluvad B-r\u00fchmadesse.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Soolad<\/strong>

on kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja happej\u00e4\u00e4kioonidest ehk happeanioonidest \u00a0(NaCl, KNO3<\/sub>).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Sublimeerumine<\/strong>

on aine \u00fcleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vahepealse vedela oleku tekkimiseta.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Sulam<\/strong>

on mitme metalli v\u00f5i metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud metalliline materjal.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>S\u00e4rdamine<\/strong>

on maagi v\u00f5i maavara t\u00f6\u00f6tlemine p\u00f5lemisega \u00f5hus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>S\u00fcsivesinikud<\/strong>

on orgaanilised\u00a0ained, mis koosnevad vaid s\u00fcsinikust ja vesinikust.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem<\/strong>

on keemilise \u00fchendi struktuuri s\u00fcmboolne kujutis tasandil.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Teemant<\/strong>

on v\u00e4ga suure k\u00f5vadusega l\u00e4bipaistev hinnaline v\u00e4\u00e4riskivi, koosneb s\u00fcsinikust (v\u00f5ib sisaldada ka lisandeid).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Termiline lagunemine<\/strong>

on aine lagunemine kuumutamisel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Tugevad alused<\/strong>

ehk leelised on vees h\u00e4stilahutuvad alused (h\u00fcdroksiidid; NaOH, KOH).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Tuumalaeng<\/strong>

on aatomi tuuma positiivne laeng, mis on m\u00e4\u00e4ratud prootonite arvuga tuumas.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Valgud<\/strong>

on aminohapetest moodustunud biopol\u00fcmeerid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Vesinikside<\/strong>

(kirjutatakse ka H-side) on t\u00e4iendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom moodustab tugevalt elektronegatiivse elemendi (peamisel F, O ja N) aatomitega.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Vesiniksoolad<\/strong>

on soolad, mis koosnevad metalliioonist ja happej\u00e4\u00e4kioonist ning sisaldavad ka vesinikku.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Vooluallikas<\/strong>

on seade, kus keemilisereaktsiooni tulemusena saadakse elektrienergiat.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>V\u00e4\u00e4risgaasid<\/strong>

on VIIIA r\u00fchma elemendid, lihtainena on keemiliselt v\u00e4ga v\u00e4heaktiivsed.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>hape<\/strong>
on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (\u00fcldisemas t\u00e4henduses ained, mis loovutavad vesinikioone ehk prootoneid; HCl, CH3COOH)<\/div><\/div>
<\/a>happed<\/strong>

on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (\u00fcldisemas t\u00e4henduses ained, mis loovutavad vesinikioone ehk prootoneid; HCl, CH3<\/sub>COOH)<\/p><\/div><\/div>

<\/a>k\u00fcllastunud lahuseks<\/strong>
on antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole v\u00f5imalik ainet lahustada.<\/div><\/div>
<\/a>p-metallid<\/strong>

on III-VI r\u00fchma kuuluvad metallid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>s-metallid<\/strong>

on IA ja IIA r\u00fchma kuuluvad metallid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>\u00dcksikside<\/strong>

on \u00fche \u00fchise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel.<\/p><\/div><\/div><\/div><\/div>