{"id":51,"date":"2024-04-04T07:30:19","date_gmt":"2024-04-04T04:30:19","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/510-susinik-ja-tema-uhendid\/"},"modified":"2025-05-13T15:38:44","modified_gmt":"2025-05-13T12:38:44","slug":"510-susinik-ja-tema-uhendid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/510-susinik-ja-tema-uhendid\/","title":{"rendered":"5.10. S\u00fcsinik ja s\u00fcsiniku\u00fchendid"},"content":{"rendered":"<p>V\u00f5rreldes s\u00fcsinikku (lihtainena) 2. perioodi teiste mittemetalliliste elementide lihtainetega (F<sub>2<\/sub>, O<sub>2<\/sub>, N<sub>2<\/sub>, Ar) ilmneb selge erinevus. Hapniku, l\u00e4mmastiku, fluori ja argooni korral on tegemist molekulaarsete ainetega, s\u00fcsinik on mittemolekulaarne aine. S\u00fcsinik\u00a0moodustab tahkes olekus aatomv\u00f5re. S\u00fcsiniku peamised allotroobid on teemant ja grafiit (joonis 1).\u00a0Vaata videot s\u00fcsiniku\u00a0kui lihtaine kohta.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h6>Allikas:\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/youtu.be\/jsMfqaUqGLk\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/youtu.be\/jsMfqaUqGLk\">https:\/\/youtu.be\/jsMfqaUqGLk<\/a><\/h6>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"816\" height=\"614\" class=\"alignnone wp-image-302\" style=\"width: 400px; height: 301px;\" title=\"screenshot_2022-03-24_at_12.40.45.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-24_at_12.40.45.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-24_at_12.40.45.png 816w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-24_at_12.40.45-300x226.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-24_at_12.40.45-768x578.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 816px) 100vw, 816px\"><\/p>\n<h6 style=\"text-align: center;\">Joonis1. S\u00fcsiniku allotroobid teemant ja grafiit. Allikas: <a title=\"\" href=\"https:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Diamond_and_graphite2.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Diamond_and_graphite2.jpg\">https:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Diamond_and_graphite2.jpg<\/a><\/h6>\n<p>S\u00fcsinikul on kaks elektronkihti ning v\u00e4liskihil on kokku neli elektroni, mis saavad moodustada keemilisi sidemeid.\u00a0S\u00fcsiniku elektronvalem on\u00a0<strong>C Z=6|1s<sup>2<\/sup><\/strong><b><span style=\"color: red;\">2s<sup>2<\/sup>2p<sup>2<\/sup><\/span><\/b>. Keemilise sideme moodustamisel saab s\u00fcsinik loovutada v\u00f5i liita neli elektroni. Enamikus reaktsioonides on s\u00fcsinik t\u00fc\u00fcpiline redutseerija ehk loovutab viimase kihi elektrone. Enamiku ainetega reageerib s\u00fcsinik k\u00f5rgemal temperatuuril. Joonisel 2 on toodud t\u00e4htsamad s\u00fcsiniku\u00fchendid, mis tekivad teiste lihtainetega regeerimisel.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1852\" height=\"902\" class=\"alignnone wp-image-338\" style=\"width: 700px; height: 341px;\" title=\"screenshot_2022-03-24_at_17.01.32.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-24_at_17.01.32.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-24_at_17.01.32.png 1852w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-24_at_17.01.32-300x146.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-24_at_17.01.32-1024x499.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-24_at_17.01.32-768x374.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-24_at_17.01.32-1536x748.png 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1852px) 100vw, 1852px\"><\/p>\n<h6 style=\"text-align: center;\">Joonis 2. S\u00fcsiniku keemilised omadused<\/h6>\n<h5><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/book\/46-metallide-saamine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"168\" height=\"130\" class=\"alignnone wp-image-81\" style=\"width: 50px; height: 39px; float: right;\" title=\"screenshot_2022-02-11_at_13.55.20.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-11_at_13.55.20.png\" alt=\"video\"><\/a><a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/book\/46-metallide-saamine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/book\/46-metallide-saamine\">Vaata ka metallide saamise peat\u00fckki.<\/a><\/h5>\n<p>S\u00fcsinikku kasutatakse metallide tootmisprotsessis redutseerijana.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Fe<sub>3<\/sub>O<sub>4<\/sub> + 2C $\\xrightarrow[]{temp}$\u00a03Fe + 2CO<sub>2<\/sub><br>2ZnO + C $\\xrightarrow[]{temp}$\u00a02Zn + CO<sub>2<\/sub><br>MnO<sub>2<\/sub> + C $\\xrightarrow[]{temp}$ Mn + CO<sub>2<\/sub><\/p>\n<p><span lang=\"ET\" style=\"color: black;\">Vaatame ka t\u00e4htsamaid s\u00fcsiniku\u00fchendeid.<\/span><\/p>\n<h2>Metaan<\/h2>\n<p>Metaan on loodusliku gaasi p\u00f5hikoostisaine. Metaan (CH<sub>4<\/sub>) p\u00f5leb k\u00f5rgel temperatuuril.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">CH<sub>4<\/sub> + 2O<sub>2 <\/sub>\u00a0$\\xrightarrow[]{temp}$ CO<sub>2<\/sub> + 2H<sub>2<\/sub>O\u00a0 \u00a0 \u00a0\u0394H= -890 kJ\/mol<\/p>\n<p>See on eksotermiline reaktsioon\u00a0ja vabaneb palju energiat. T\u00e4nu suurele soojusefektile kasutatakse metaani k\u00fctusena.<\/p>\n<h2>S\u00fcsinikoksiid<\/h2>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h6>Allikas:\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/youtu.be\/qDae-Iay4Oo\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/youtu.be\/qDae-Iay4Oo\">https:\/\/youtu.be\/qDae-Iay4Oo<\/a><\/h6>\n<h5>CO on l\u00f5hnatu ja v\u00e4ga m\u00fcrgine.<\/h5>\n<p>CO \u2013 s\u00fcsinikoksiid (vingugaas) on v\u00e4rvusetu, \u00f5hust veidi raskem gaas. CO on l\u00f5hnatu ja v\u00e4ga m\u00fcrgine.\u00a0<span style=\"color: black;\">Vingugaas t<\/span>ekib mittet\u00e4ielikul p\u00f5lemisel<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">2C + O<sub>2 <\/sub>\u2192 2CO<\/p>\n<p>Sissehingamisel seob CO vere hemoglobiini p\u00fcsivaks \u00fchendiks, p\u00f5hjustades seega kudede hapnikun\u00e4lja. CO 0,1%-line sisaldus \u00f5hus on inimesele surmav sissehingamisel 20 minuti jooksul. Linnades on CO\u00a0\u00fcks \u00f5husaaste p\u00f5hikomponente.<\/p>\n<p>CO ei reageeri vee, aluste ega hapetega. CO kasutatakse metallide tootmisel tugeva redutseerijana\u00a0(vaata ka metallide saamise peat\u00fckki 4.6).<\/p>\n<h2>S\u00fcsinikdioksiid<\/h2>\n<p>CO<sub>2<\/sub> \u2013 s\u00fcsinikdioksiid on gaasiline aine, v\u00e4rvusetu, kergelt happelise maitsega ning \u00f5hust 1,5 korda raskem. Toatemperatuuril ja k\u00f5rgel r\u00f5hul l\u00e4heb s\u00fcsinikdioksiid \u00fcle v\u00e4rvusetuks vedelikuks, mille j\u00e4rsul jahutamisel tekib tahke CO<sub>2<\/sub>, mida nimetatakse \u201ekuivaks j\u00e4\u00e4ks\u201c (joonis 3). Keemiliselt ja termiliselt on CO<sub>2<\/sub>\u00a0v\u00e4ga stabiiline ning vastupidav, seet\u00f5ttu saab seda kasutada tulekustutites.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"320\" height=\"240\" class=\"alignnone wp-image-339\" title=\"co2.gif\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/co2.gif\" alt=\"pilt\"><\/p>\n<h6 style=\"text-align: center;\">Joonis 3. Tahke CO<sub>2<\/sub> t\u00fcki lisamisel vette\u00a0 CO<sub>2<\/sub> aurustub ja ka\u00a0lahustub\u00a0vees.\u00a0Allikas: <a title=\"\" href=\"https:\/\/commons.wikimedia.org\/w\/index.php?title=File%3ASublimation_of_dry_ice_on_water.small.ogv\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/commons.wikimedia.org\/w\/index.php?title=File%3ASublimation_of_dry_ice_on_water.small.ogv\">https:\/\/commons.wikimedia.org\/w\/index.php?title=File%3ASublimation_of_dry_ice_on_water.small.ogv<\/a><\/h6>\n<h5><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/book\/11-oksiidid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"168\" height=\"130\" class=\"alignnone wp-image-81\" style=\"width: 50px; height: 39px; float: right;\" title=\"screenshot_2022-02-11_at_13.55.20.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-11_at_13.55.20.png\" alt=\"video\"><\/a><a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/book\/11-oksiidid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/book\/11-oksiidid\">Vaata happeliste oksiidide omadusi.<\/a><\/h5>\n<p>CO<sub>2<\/sub> on happeline oksiid (vaata happeliste oksiidide omadusi peat\u00fckist 1.1), mis vees lahustub ning reageerib osaliselt veega, andes s\u00fcsihappe:<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">CO<sub>2<\/sub> + H<sub>2<\/sub>O <span lang=\"EN-US\" style=\"background: white;\"><span style=\"color: black;\">\u21c6 <\/span><\/span>H<sub>2<\/sub>CO<sub>3<\/sub>.<\/p>\n<p>CO<sub>2<\/sub> reageerib nii aluste kui ka aluseliste oksiididega:<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">\u0421O<sub>2<\/sub> + Ca(OH)<sub>2<\/sub> \u2192 CaCO<sub>3 <\/sub>+ H<sub>2<\/sub>O\u00a0\u00a0<br>CO<sub>2 <\/sub>+ CaO <span style=\"color: black;\">\u2192 <\/span>CaCO<sub>3<\/sub><\/p>\n<p>CO<sub>2<\/sub> kasutatakse toiduainete t\u00f6\u00f6stuses s\u00e4ilitusainena ja jookide karboniseerimisel.<\/p>\n<p>S\u00fcsinikdioksiidi saadakse karbonaatide lagundamisel v\u00f5i karbonaatidele happe lisamisel:<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">CaCO<sub>3<\/sub>(t)<i> <\/i>$\\xrightarrow[]{temp}$<i>\u00a0<\/i>CaO(t) + CO<sub>2<\/sub>\u2191(g)<br>CaCO<sub>3<\/sub>(t) + HCl(l) <span style=\"color: black;\">\u2192<\/span> CaCl<sub>2<\/sub>(l) + H<sub>2<\/sub>O(v) + CO<sub>2<\/sub>(g)\u2191.<\/p>\n<p>CO<sub>2<\/sub> tekib ka k\u00e4\u00e4rimise k\u00e4igus: C<sub>6<\/sub>H<sub>12<\/sub>O<sub>6<\/sub> <span style=\"color: black;\">\u2192<\/span> 2CO<sub>2<\/sub> + 2C<sub>2<\/sub>H<sub>5<\/sub>OH.<\/p>\n<h2>S\u00fcsihape ja tema soolad<\/h2>\n<p>S\u00fcsihape on ebap\u00fcsiv hape, mis vesilahuses osaliselt dissotsieerub (peamiselt I astmes).<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">H<sub>2<\/sub>CO<sub>3<\/sub> <span lang=\"EN-US\" style=\"background: white;\"><span style=\"color: black;\">\u21c6 <\/span><\/span>H<sup>+<\/sup> + HCO<sub>3<\/sub><sup>\u2013<\/sup><br>HCO<sub>3<\/sub><sup>\u2013<\/sup> <span lang=\"EN-US\" style=\"background: white;\"><span style=\"color: black;\">\u21c6 <\/span><\/span>H<sup>+<\/sup> + CO<sub>3<\/sub><sup>2-<\/sup><\/p>\n<p>S\u00fcsihape reageerib aluste\u00a0ja aluseliste oksiididega (vaata hapete omadus 1.2). Reaktsioonis alustega toimub astmeline neutralisatsioon ja tekivad karbonaadid.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">H<sub>2<\/sub>CO<sub>3<\/sub> + NaOH <span lang=\"EN-US\" style=\"background: white;\"><span style=\"color: black;\">\u21c6<\/span><\/span> NaHCO<sub>3<\/sub> + H<sub>2<\/sub>O<br>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0naatriumvesinikarbonaat ehk s\u00f6\u00f6gisooda<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">H<sub>2<\/sub>CO<sub>3<\/sub> + 2NaOH <span lang=\"EN-US\" style=\"background: white;\"><span style=\"color: black;\">\u21c6<\/span><\/span> Na<sub>2<\/sub>CO<sub>3<\/sub> + 2H<sub>2<\/sub>O<br>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0naatriumkarbonaat ehk pesusooda<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">H<sub>2<\/sub>CO<sub>3<\/sub> + Na<sub>2<\/sub>O <span lang=\"EN-US\" style=\"background: white;\"><span style=\"color: black;\">\u21c6 <\/span><\/span>Na<sub>2<\/sub>CO<sub>3<\/sub> + H<sub>2<\/sub>O<\/p>\n<p>Aktiivsete metallide karbonaadid lahustuvad vees ja reageerivad teiste sooladega, kui tekib sade.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">\u0421aCl<sub>2<\/sub>+ Na<sub>2<\/sub>CO<sub>3 <\/sub><span style=\"color: black;\">\u2192<\/span> CaCO<sub>3<\/sub>\u2193+ 2NaCl<\/p>\n<p>Leelismetallide karbonaadid kuumutamisel sulavad ega lagune. Teised karbonaadid lagunevad oksiidiks ja s\u00fcsinikdioksiidiks.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">CaCO<sub>3<\/sub> $\\xrightarrow[]{temp}$\u00a0CaO + CO<sub>2<\/sub><\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">BaCO<sub>3<\/sub> $\\xrightarrow[]{temp}$\u00a0BaO + CO<sub>2<\/sub><\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc032bc2c1c-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc032bc2c1c-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc032bc2c1c-collapse\">\u00dclesanne 1<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc032bc2c1c-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc032bc2c1c-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc032bc2c22-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc032bc2c22-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc032bc2c22-collapse\">\u00dclesande 1 lahendused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc032bc2c22-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc032bc2c22-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>1.6. Mitu mooli CO<sub>2<\/sub> eraldub 120 g CaCO<sub>3<\/sub> mittet\u00e4ielikul lagunemisel? 35% CaCO<sub>3<\/sub> ei lagune. Vastus anna kaks kohta peale koma.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Vastus<\/b>: Eraldub 0,78 mol CO<sub>2<\/sub><\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Lahendus<\/b>: kirjutame CaCO<sub>3<\/sub> lagunemise v\u00f5rrandi:<\/p>\n<p style=\"margin-left: 80px;\">CaCO<sub>3<\/sub> \u2192 CaO + CO<sub>2<\/sub><\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">CaCO<sub>3<\/sub> mass on 120 g, kuid sellest 35% ei lagune. Seega laguneb 65% ehk 0,65\u00d7120 g = 78 g. Arvestades, et M(CaCO<sub>3<\/sub>) = 100 g\/mol, leiame selle moolide arvu:<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><span class=\"math-tex\">$n(CaCO_3) = {m \\over M}= {78g \\over 100g\/mol}=0.78mol$<\/span><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc032bc2c25-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc032bc2c25-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc032bc2c25-collapse\">\u00dclesanne 2<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc032bc2c25-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc032bc2c25-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00f5rreldes s\u00fcsinikku (lihtainena) 2. perioodi teiste mittemetalliliste elementide lihtainetega (F2, O2, N2, Ar) ilmneb selge erinevus. Hapniku, l\u00e4mmastiku, fluori ja argooni korral on tegemist molekulaarsete ainetega, s\u00fcsinik on mittemolekulaarne aine. S\u00fcsinik\u00a0moodustab tahkes olekus aatomv\u00f5re. S\u00fcsiniku peamised allotroobid on teemant ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":269,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-51","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/51","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/269"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/51\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1330,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/51\/revisions\/1330"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}