{"id":43,"date":"2024-04-04T07:30:18","date_gmt":"2024-04-04T04:30:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/53-mittemetallide-uldiseloomustus\/"},"modified":"2024-04-04T23:35:48","modified_gmt":"2024-04-04T20:35:48","slug":"53-mittemetallide-uldiseloomustus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/53-mittemetallide-uldiseloomustus\/","title":{"rendered":"5.3. Mittemetallide \u00fcldiseloomustus"},"content":{"rendered":"

\r\n\tMittemetallilised elemendid moodustavad ligikaudu 1\/3 perioodilisustabeli keemilistest elementidest, j\u00e4\u00e4des tabeli parempoolsesse \u00fclemisse nurka (vaata joonist 1).\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\"pilt\"\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tJoonis 1. Aatomite raadiused pikomeetrites. Punase piirjoonega on m\u00e4rgitud mittemetallilised elemendid<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/h6>\r\n\r\n

\r\n\tMittemetallide struktuur ja f\u00fc\u00fcsikalised omadused<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/h2>\r\n\r\n

\r\n\tMittemetallides on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemetega (v.a v\u00e4\u00e4risgaasid). V\u00f5rreldes metallidega on mittemetallide omadused m\u00e4rgatavalt varieeruvad. Nende seas on nii gaasilisi (H2<\/sub>, N2<\/sub>, O2<\/sub>, Cl2<\/sub>, F2<\/sub>) kui ka tahkeid aineid (B, Si, P4<\/sub>, S8<\/sub>, I2<\/sub> jt). Ainult \u00fcks neist \u2013\u00a0broom (Br2<\/sub>) \u2013\u00a0on tavatingimustes pruun vedelik. Perioodilisuse tabelis r\u00fchmas \u00fclevalt alla suurenevad aatomite m\u00f5\u00f5tmed, samuti suurenevad ainete molekulide m\u00f5\u00f5tmed. Seet\u00f5ttu muutub agregaatolek perioodilisuse tabelis r\u00fchmas \u00fclevalt alla gaasilisest tahkeks.<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\"pilt\"\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tJoonis 2. VII A r\u00fchmas on halogeenid, kus kloor on gaasiline, r\u00fchmas allpool leiame tahke joodi.\u00a0<\/span><\/span><\/span>Allikad:\u00a0 \u00a0https:\/\/www.chemistryworld.com\/podcasts\/chlorine\/3005734.article<\/a>\u00a0ja\u00a0https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Jood#\/media\/Fail:Iod_kristall.jpg<\/a>\r\n<\/h6>\r\n\r\n

\r\n\tAgregaatoleku muutusega perioodilisuse tabelis muutub ka mittemetallide sulamistemperatuur. Molekulaarsed mittemetallid moodustavad tahkes olekus molekulv\u00f5re (joonis 3). Molekulidevahelised j\u00f5ud hoiavad molekulide kristalliv\u00f5re koos. Kristalliv\u00f5res on sidemed seda n\u00f5rgemad, mida v\u00e4iksemad on molekulid. Sellised mittemetallid on tavatingimustes gaasilises olekus, n\u00e4iteks H2<\/sub>, Cl2<\/sub>, O2<\/sub>. Suuremate molekulidega mittemetallid on tavatingimustest tahked, kuid kuna molekulidevahelised sidemed ei ole v\u00e4ga tugevad, siis on need ained haprad ja suhteliselt madala sulamistemperatuuriga (n\u00e4iteks v\u00e4\u00e4vel ja fosfor).<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tAined, millel on aatomv\u00f5re (joonis 3), on suhteliselt k\u00f5rge sulamistemperatuuriga (teemant Tsul<\/sub>= 3642 o<\/sup>C, grafeen) ning samas haprad (nt s\u00fcsiniku<\/span><\/span><\/span> allotroop teemant).
\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\"pilt\"\u00a0\u00a0\u00a0\"pilt\"\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tJoonis 3. Teemandil on aatomv\u00f5re ja ta on k\u00f5rge sulamistemperatuuriga. Paremal hapniku molekulv\u00f5re, kus on n\u00e4ha kristallv\u00f5re servades hapniku molekulid. Selline tahke hapnik saab eksisteerida v\u00e4ga madalal temperatuuril.<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/h6>\r\n\r\n

\r\n\t\u00a0\u00a0<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tTabel 1. Levinumate mittemetallide sulamis-ja keemistemperatuurid.<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/h6>\r\n\r\n

\r\n\t\"pilt\"\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tAllotroopia<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/h2>\r\n\r\n

\r\n\tPaljud mittemetallid moodustavad erineva ehituse ja omadusega lihtaineid. Sama elemendi erinevaid lihtaineid nimetatakse allotroopideks. Eristatakse kolme t\u00fc\u00fcpi allotrioopiat.<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t1. Molekulis on erinev\u00a0arv sama elemendi aatomeid, n\u00e4iteks hapnik ja osoon:<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\"pilt\"\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t2. Molekulide erinev paigutus kristallis. N\u00e4iteks rombiline ja monokliinne v\u00e4\u00e4vel.<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\"pilt\"\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t3. Mittemolekulaarsed allotroobid, milles on aatomite paigutus\u00a0kristallv\u00f5res erinev, n\u00e4iteks teemant ja grafiit:<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\"pilt\"
Allikas: https:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Diamond_and_graphite2.jpg<\/a>\r\n<\/h6>\r\n\r\n

\r\n\t\"popup\"\u00a0Loe lisaks: Ainete levinumad allotroobid.<\/a>\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\t\u00a0\r\n<\/p>\r\n

\n
\n

\n