{"id":33,"date":"2024-04-04T07:30:17","date_gmt":"2024-04-04T04:30:17","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/49-metallide-korrosioon\/"},"modified":"2024-04-04T23:35:50","modified_gmt":"2024-04-04T20:35:50","slug":"49-metallide-korrosioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/49-metallide-korrosioon\/","title":{"rendered":"4.9. Metallide korrosioon"},"content":{"rendered":"<h5>\r\n\tKorrosioon on metalli h\u00e4vinemine \u00fcmbritseva keskkonna m\u00f5jul.\r\n<\/h5>\r\n\r\n<p>\r\n\tMetalle kasutatakse v\u00e4ga laialdaselt t\u00f6\u00f6stuses ja\u00a0igap\u00e4evaelus. Metallidel on materjalina suured eelised:\u00a0hea plastilisus, tugevus, elektri- ja soojusjuhtivus. Samas on neil ka suur puudus \u2013 paljud metallid ei ole keemiliselt vastupidavad. M<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">etallid reageerivad\u00a0\u00f5hus, vihmavees\u00a0ja pinnases olevate ainetega, moodustades oksiide, karbonaate, sulfiide jt.\u00a0<\/span><\/span>Korrosioon on metalli h\u00e4vinemine \u00fcmbritseva keskkonna m\u00f5jul. Metalli korrosioon on redoksreaktsioon, kus metall on redutseerija.\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\r\n\r\n\r\n<h6>\r\n\tAllikas:\u00a0<a data-url=\"https:\/\/youtu.be\/EwiL-4H361U\" href=\"https:\/\/youtu.be\/EwiL-4H361U\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/youtu.be\/EwiL-4H361U<\/a>\r\n<\/h6>\r\n\r\n<p>\r\n\tLeelis- ja leelismuldmetallide ( IA ja IIA r\u00fchma metallid) korrosioon on v\u00e4ga kiire. Seda n\u00e4gid ka eelnevatest peat\u00fckkidest, kus metalli pinna l\u00f5ikamisel kattus metalli l\u00e4ikiv pind kiiresti tuhmi oksiidikihiga.\u00a0Raua korrosioon on pigem aeglane protsess ja raua pinnale tekib <span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">pikema aja jooksul punakaspruun roostekiht (Fe<sub>2<\/sub>O<sub>3<\/sub><\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">\u00b7<\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">nH<sub>2<\/sub>O). Raua korrosiooni nimetatakse ka roostetamiseks ning selle tulemusena v\u00f5ib h\u00e4vineda kogu metall. Kuna rauda kasutatakse v\u00e4ga laialdaselt, siis tekitab raua korrosioon olulist majanduslikku kahju.<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">Vasel ja h\u00f5bedal korrodeerub ainult metalli pindkiht. Vask muutub hallikaksroheliseks vask(II)h\u00fcdroksiidkarbonaadi ((CuOH)<sub>2<\/sub>CO<sub>3<\/sub>) tekke t\u00f5ttu.\u00a0H\u00f5beda pinnale tekib h\u00f5beoksiid v\u00f5i h\u00f5besulfiid (Ag<sub>2<\/sub>O, Ag<sub>2<\/sub>S).\u00a0<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">Metallide korrosioon on isevooluline protsess. Metallist moodustub tagasi \u00fchend, millena ta ka looduslikult esineb. Korrosioonil tekkinud \u00fchendid on p\u00fcsivad. Korrosioonile vastupidine protsess on\u00a0metalli tootmine maagist, milleks tuleb\u00a0kulutada v\u00e4ga palju energiat.\u00a0Joonisel 1 on toodud lihtsustatud energiadiagramm, mis n\u00e4itab metalli muutumist metalli\u00fchendiks.<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"text-align: center\">\r\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"920\" height=\"724\" class=\"alignnone wp-image-211\" style=\"width: 400px;height: 315px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-14_at_09.44.54.png\" title=\"screenshot_2022-03-14_at_09.44.54.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-14_at_09.44.54.png 920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-14_at_09.44.54-300x236.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-14_at_09.44.54-768x604.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 920px) 100vw, 920px\">\r\n<\/p>\r\n\r\n<h6 style=\"text-align: center\">\r\n\tJoonis 1. Metalli ja metalli\u00fchendi\u00a0energiadiagramm\r\n<\/h6>\r\n\r\n<h2>\r\n\tKeemiline korrosioon\r\n<\/h2>\r\n\r\n<p>\r\n\tKeemiline korrosioon toimub otseses\u00a0reaktsioonis metalli ja keskkonnas leiduvate oks\u00fcdeerijatega, eelk\u00f5ige kuivade gaaside (hapnik, kloor) v\u00f5i orgaaniliste vedelike\u00a0(bensiin, \u00f5lid) keskkonnas. T\u00fc\u00fcpilisemad n\u00e4ited on siin keemiat\u00f6\u00f6stuse reaktorid, automootorid, kuumutusahjud jne.\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin-left: 40px\">\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">2 Na (t) + O<sub>2<\/sub>(g) \u2192\u00a0Na<sub>2<\/sub>O<sub>2<\/sub>(t) <\/span><\/span>keemiline korrosioon\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin-left:40px\">\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">2 Na (t) + O<sub>2<\/sub>(g) <\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">\u2192<\/span><\/span><i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\"> <\/span><\/span><\/span><\/i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">2 Na<sub>2<\/sub>O(t) keemiline korrosioon<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin-left:40px\">\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">2 Fe(t) + 3 Cl<sub>2<\/sub>(g)<i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\"> <\/span><\/span><\/span><\/i><\/span><\/span>$\\xrightarrow{temp}$<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\"> <\/span><\/span><\/span><\/i>2 FeCl<sub>3<\/sub>(t) keemiline korrosioon<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin-left:40px\">\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">3 Fe(t) + 2 O<sub>2<\/sub>(g) <\/span><\/span>$\\xrightarrow{temp}$<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\"> <\/span><\/span><\/span><\/i>Fe<sub>3<\/sub>O<sub>4<\/sub>(t) kuumutamisel keemiline korrosioon<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<h2>\r\n\tElektrokeemiline korrosioon\r\n<\/h2>\r\n\r\n<p>\r\n\tElektrokeemiline korrosioon on oluliselt levinum\u00a0kui keemiline korrosioon. Elektrokeemiline korrosioon leiab aset elektrol\u00fc\u00fcdilahuses, milleks\u00a0 v\u00f5ib olla ka \u00f5huke veekiht, mis tekib metalli pinnale niiskes \u00f5hus ja milles on lahustunud \u00f5hus sisalduvad ained.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tTavatingimustes korrodeeruvad veega ainult aktiivsemad metallid. V\u00e4heaktiivsete metallide korrodeerumiseks ei ole vesi piisavalt tugev oks\u00fcdeerija.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin-left: 40px\">\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">2 Na (t) + 2 H<sub>2<\/sub>O(v) <\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">\u2192<\/span><\/span><i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\"> <\/span><\/span><\/span><\/i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">2 NaOH(l) + H<sub>2<\/sub>(g) elektrokeemiline korrosioon<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">Happelises lahuseks on oks\u00fcdeerijaks vesinikioon:<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin-left: 40px\">\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">Fe(t) + 2 HCl(l) <\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">\u2192<\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"> FeCl<sub>2<\/sub>(l) + H<sub>2<\/sub>(g) elektrokeemiline korrosioon<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tViimase v\u00f5rrandi saab kirjutada j\u00e4rgmiste poolreaktsioonidena:\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin-left: 40px\">\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">Fe(t) \u2013 2e<sup>\u2013<\/sup>\u00a0<\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">\u2192<\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"> Fe<sup>2+<\/sup>(l) toimub raua oks\u00fcdeerumine<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tVabanenud elektronid kasutatakse \u00e4ra teises poolreaktsioonis:\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin-left: 40px\">\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">2H<sup>+<\/sup>(l) + 2e<sup>\u2013<\/sup>\u00a0<\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">\u2192<\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"> \u00a0H<sub>2<\/sub>(g).<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">Need kaks poolreaktsiooni v\u00f5ivad toimuda metalli erinevates piirkondades. Korrodeerumine saab toimuda seni, kuni j\u00e4tkub vesinikioone. Kaks poolreaktsiooni kokku v\u00f5ttes saab kirjutada summaarse ioonv\u00f5rrandi:<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin-left: 40px\">\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">Fe(t) +\u00a02H<sup>+<\/sup>(l)\u00a0\u2192 Fe<sup>2+<\/sup>(l) +\u00a0\u00a0H<sub>2<\/sub>(g).<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">Juhul, kui ei ole tegemist neutraalse lahusega, on enamasti p\u00f5hiliseks oks\u00fcdeerijaks vees lahustunud \u00f5huhapnik (O<sub>2<\/sub>), mida on \u00f5hus 21 mahuprotsenti.\u00a0Hapniku redutseerumisel tekib aluseline keskkond:<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin-left: 40px\">\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">O<sub>2<\/sub> (g)+ 2H<sub>2<\/sub>O(v) +4e<sup>\u2013 <\/sup><\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">\u2192<\/span><\/span><i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\"> <\/span><\/span><\/span><\/i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">4OH<sup>\u2013<\/sup>(l)<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">H\u00fcdroksiidioonide toimel tekivad algul Fe<sup>2+<\/sup>-ioonid, mis\u00a0oks\u00fcdeeruvad \u00f5huhapniku toimel edasi Fe<sup>3+<\/sup>-ioonideks. Raua pinnale tekib rooste (Fe<sub>2<\/sub>O<sub>3<\/sub><\/span><\/span><i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\">\u00d7\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/i><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">nH<sub>2<\/sub>O), mis\u00a0on muutuva koostisega\u00a0(vaata joonist 2).<\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">\u00a0<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin-left: 40px\">\r\n\t4Fe(t) + 3O<sub>2<\/sub>(g) + nH<sub>2<\/sub>O(v)<i> \u2192<\/i> 2Fe<sub>2<\/sub>O<sub>3<\/sub> nH<sub>2<\/sub>O(t)\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\">Igap\u00e4evaelus laialdaselt tundud roostetamine ongi raua elektrokeemiline korrosioon neutraalses elektrol\u00fc\u00fcdilahuses.<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"text-align: center\">\r\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1300\" height=\"810\" class=\"alignnone wp-image-212\" style=\"width: 500px;height: 312px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-14_at_09.55.47.png\" title=\"screenshot_2022-03-14_at_09.55.47.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-14_at_09.55.47.png 1300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-14_at_09.55.47-300x187.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-14_at_09.55.47-1024x638.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-03-14_at_09.55.47-768x479.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1300px) 100vw, 1300px\">\r\n<\/p>\r\n\r\n<h6 style=\"text-align: center\">\r\n\tJoonis 2. Raua elektrokeemiline korrosioon neutraalses lahuses\r\n<\/h6>\r\n\r\n<h2>\r\n\tKorrosioonit\u00f5rje\r\n<\/h2>\r\n\r\n<p>\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\">Korrosioon tekitab majanduslikult v\u00e4ga palju kahju. Metallidest valmistatud seadmed, konstruktsioonid ja masinad v\u00f5ivad muutuda kasutusk\u00f5lbmatuks metallide h\u00e4vimise t\u00f5ttu. Selle v\u00e4ltimiseks rakendatakse erinevaid korrosioonit\u00f5rje meetodeid.<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<ol style=\"list-style-type:lower-alpha\">\r\n\t<li>\r\n\t\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\">Metall isoleeritakse v\u00e4liskeskkonnast<\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\"> lakkimise, v\u00e4rvimise v\u00f5i emailimise teel. Leiab kasutust eelk\u00f5ige masinate, seadmete ja suurte metallkonstruktsioonide korral. Isoleerimiseks kasutatakse sageli ka metalli katmist m\u00f5ne pol\u00fcmeerse kilega (plastikuga).<\/span><\/span><\/span>\r\n\t<\/li>\r\n\t<li>\r\n\t\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\">Metalli katmine teise, v\u00e4hem aktiivse metalli kihiga<\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\">. Pinnale kantav metall on v\u00e4hem aktiivne ja seet\u00f5ttu korrosioonikindlam. Eriti dekoratiivne on esemete\u00a0kulla v\u00f5i h\u00f5bedaga katmine.\u00a0Katmine toimub elektrol\u00fc\u00fcsi teel. H\u00e4vineb k\u00f5igepealt v\u00e4hem aktiivne metall. Korrosioonikaitse on t\u00f5hus senikaua, kui kattekoht on vigastamata.<\/span><\/span><\/span>\r\n\t<\/li>\r\n\t<li>\r\n\t\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\"><strong>Metalli katmine aktiivsema metalliga<\/strong>. Igap\u00e4evaelus kaetakse metallv\u00f5rke, vihmaveetorusid ja vee\u00e4mbreid tsingiga. Eriti vastupidavad ja dekoratiivsed on n\u00e4iteks kroomitud autodetailid. Aktiivsem metall hakkab korrodeeruma, aga moodustab tugeva oksiidikihi, mis kaitseb alusmetalli. Aktiivsema metalli kiht kaitseb p\u00f5himetalli ka siis, kui pindkiht on kahjustatud. Seet\u00f5ttu on see ka t\u00f5husam korrosioonit\u00f5rje meetod\u00a0kui v\u00e4hem aktiivse metalliga katmine.<\/span><\/span><\/span>\r\n\t<\/li>\r\n\t<li>\r\n\t\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\">Elektrokeemiline kaitse <\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\">leiab kasutust laevakerede v\u00f5i maa-aluste metalltorude kaitsmisel. Kaitstav ese \u00fchendatakse juhtme abil aktiivsemast metallist plaadiga, mis oks\u00fcdeerub. Loovutatud elektronid liiguvad juhtme kaudu kaitsvale metallesemele, kus toimub redutseerumine vesinikioonide ja hapniku molekulide osav\u00f5tul.<\/span><\/span><\/span>\r\n\t<\/li>\r\n\t<li>\r\n\t\t<b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\">Kasutatakse ka korrosiooni aeglustajaid, mida nimetatakse inhibiitoriteks<\/span><\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:100%\"><span style=\",serif\">. Need v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad anorgaanilised v\u00f5i orgaanilised ained. N\u00e4iteks titaani ja alumiiniumi pinnale tekitatakse oksiidikiht (TiO<sub>2<\/sub>, Al<sub>2<\/sub>O<sub>3<\/sub>), mis kaitseb metalli h\u00e4vinemise eest.<\/span><\/span><\/span>\r\n\t<\/li>\r\n<\/ol>\r\n<div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d5891eaf456-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d5891eaf456-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d5891eaf456-collapse\">\u00dclesanne 1<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d5891eaf456-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d5891eaf456-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Korrosioon on metalli h\u00e4vinemine \u00fcmbritseva keskkonna m\u00f5jul. Metalle kasutatakse v\u00e4ga laialdaselt t\u00f6\u00f6stuses ja\u00a0igap\u00e4evaelus. Metallidel on materjalina suured eelised:\u00a0hea plastilisus, tugevus, elektri- ja soojusjuhtivus. Samas on neil ka suur puudus \u2013 paljud metallid ei ole keemiliselt vastupidavad. Metallid reageerivad\u00a0\u00f5hus, vihmavees\u00a0ja pinnases &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":269,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-33","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/269"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":669,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions\/669"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}