{"id":27,"date":"2024-04-04T07:30:16","date_gmt":"2024-04-04T04:30:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/43-mis-metall\/"},"modified":"2024-04-04T23:35:51","modified_gmt":"2024-04-04T20:35:51","slug":"43-mis-metall","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/43-mis-metall\/","title":{"rendered":"4.3. Mis on metall?"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-top:5.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:5.0pt;margin-left:0cm\">\r\n\t<span style=\"line-height:normal\"><b><span lang=\"ET\"><span style=\"color:black\">Metallilised elemendid <\/span><\/span><\/b><span lang=\"ET\"><span style=\"color:black\">moodustavad enam kui<b> <\/b>kolmveerandi keemilistest elementidest. Metalliliste elementide paigutust perioodilisuss\u00fcsteemis kajastab h\u00e4sti tabeli poolpikk variant elementidest<\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"color:black\">: jooniselt 1 on n\u00e4ha, et metallid j\u00e4\u00e4vad tabeli vasakusse poolde ning neid liigitat<\/span><\/span><\/span>akse j\u00e4rgmiselt: s-metallid, p-metallid ning d-metallid (siirdemetallid). K<span style=\"line-height:normal\"><span lang=\"ET\"><span style=\"color:black\">a <\/span><\/span><\/span>elektronvalem<span style=\"line-height:normal\"><span lang=\"ET\"><span style=\"color:black\">, mis kirjeldab aatomi elektronstruktuuri ning n\u00e4itab elektronide jaotumist kihtidesse, viitab otseselt sellele, millise metalliga on tegu: s-, p- v\u00f5i d-metalliga. Nt kui elektronvalem l\u00f5peb s-t\u00e4hega, siis on tegemist s-metalliga.<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tMetall on lihtaine, milles esineb metalliline side ja millel on seet\u00f5ttu nn metallilised omadused (hea elektri- ja soojusjuhtivus, iseloomulik l\u00e4ige jne). Metalliaatomite v\u00e4liselektronkihis on \u00fcldjuhul v\u00e4he elektrone. Need elektronid asuvad tuumast kaugemal, v\u00f5rreldes mittemetallidega (vaata joonist 1), mist\u00f5ttu need loovutatakse lihtsalt \u00fchendite moodustamisel. V\u00e4liskihi elektronide loovutamine on seda lihtsam, mida kaugemal elektronid tuuma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rist asuvad. Metallide tuumalaengu m\u00f5ju pole neile kuigi tugev.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"text-align: center\">\r\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1280\" height=\"720\" class=\"alignnone wp-image-143\" style=\"width: 700px;height: 394px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/spd_metallid.gif\" title=\"spd_metallid.gif\" alt=\"pilt\">\r\n<\/p>\r\n\r\n<h6 style=\"text-align: center\">\r\n\tJoonis 1. Aatomite raadiuste muutus perioodilisustabelis ja s-, p-, d-metallid\r\n<\/h6>\r\n\r\n<p style=\"margin-top:5.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:5.0pt;margin-left:0cm\">\r\n\t<span style=\"line-height:normal\"><span lang=\"ET\">Eriti lihtsalt loovutavad v\u00e4liskihist elektrone I A r\u00fchma metallid ehk<\/span><\/span>\u00a0leelismetallid. Paljud reaktsioonid leelismetallide osav\u00f5tul\u00a0toimuvad kergesti, v\u00f5ib isegi \u00f6elda, et tormiliselt. N\u00e4iteks reageerivad nad kergesti \u00f5hus oleva \u00f5huhapnikuga (O<sub>2<\/sub>), kaotades silmn\u00e4htavalt metallidele omase l\u00e4ike\u00a0(vaata videot Na p<span style=\"line-height:normal\"><span lang=\"ET\">inna oks\u00fcdeerumise kohta).<\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin-top:5.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:5.0pt;margin-left:0cm\">\r\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\">Reaktsioonil veega leelismetallid (eriti Na, K, Rb, Cs) s\u00fcttivad p\u00f5lema.<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin: 5pt 0cm;text-align: center\">\r\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"338\" class=\"alignnone wp-image-142\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/video2_kaaliumi_oksudeerumine_ohus_ja_reaktsioon_veega.gif\" title=\"video2_kaaliumi_oksudeerumine_ohus_ja_reaktsioon_veega.gif\" alt=\"pilt\">\r\n<\/p>\r\n\r\n<h6 style=\"margin-top:5.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:5.0pt\">\r\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\"color:black\">Joonis 2. Kaaliumi l\u00f5ikamisel n\u00e4eme, et kaaliumi l\u00e4ikiv pind oks\u00fcdeerub kiiresti \u00f5huhapnikuga ning\u00a0tuhmub (pinnale tekib perroskiidide kiht, KO<sub>2<\/sub>). <\/span><\/span><\/span><\/span><span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\"color:black\">Teiseks on toodud kaaliumi reaktsioon veega, mille tulemusena tekib kaaliumh\u00fcdroksiid. N\u00e4ha on ka gaasilise aine, vesiniku\u00a0eraldumist. Reaktsiooniv\u00f5rrand 2 K + 2 H<sub>2<\/sub>O \u2192 2 KOH + H<sub>2<\/sub>\u2191.<\/span><\/span><\/span><\/span>\r\n<\/h6>\r\n\r\n<p style=\"margin-top:5.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:5.0pt;margin-left:0cm\">\r\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\">Metallide aktiivsus\u00a0suureneb r\u00fchmas \u00fclevalt alla ning perioodis paremalt vasakule. <\/span><\/span><\/span>K\u00f5ige metallilisem element on tseesium<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\"> (Cs).<\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<h2>\r\n\tMetalliline side\r\n<\/h2>\r\n\r\n<p>\r\n\tMetallilised omadused on seotud aatomite v\u00f5imega loovutada v\u00e4liskihi elektrone. Metalli kristallv\u00f5res asuvad aatomid \u00fcksteisele nii l\u00e4hedal,\u00a0et osaliselt kattuvad aatomite elektronorbitaalid, kus v\u00e4liskihielektronid asuvad. N\u00f5rgalt seotud v\u00e4liskihi elektronid saavad v\u00e4ga kergesti liikuda \u00fche tuuma m\u00f5jualast teise tuuma m\u00f5jualasse. See toimub \u00fcle kogu metallikristalli. Sel viisil tekib metallides eriline side, mida nimetatakse metalliliseks sidemeks. V\u00e4ga lihtsustatud mudel metallilise sideme kirjeldamiseks pakuti v\u00e4lja 20. sajandi algul ning see kandis nime \u201celektrongaasi mudel\u201d. Selle mudeli kohaselt asuvad metalli kristallv\u00f5re s\u00f5lmpunktides \u00fcksteise k\u00f5rval metalli katioonid. Katioone hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, mis takistavad katioonide t\u00f5ukumist. T\u00e4nap\u00e4eva teadus on aga n\u00e4idanud seda, et selline mudel pole p\u00e4ris korrektne.\u00a0N\u00e4iteks ei selgita mudel metallide elektrijuhtivuse v\u00e4henemist temperatuuri t\u00f5stmisel \u2013 elektrongaasi mudeli teooriast j\u00e4relduks vastupidine s\u00f5ltuvus.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tMetalli kristalliv\u00f5re s\u00f5lmpunktides on metalli aatomid, mis saavad \u00fcksteisega v\u00e4liskihi elektrone vahetada (vaata joonist 3). Puhtal kujul avaldub metalliline side vaid leelis- ja leelismuldmetallide korral, kus v\u00e4liskihielektronid on \u00fchistatud. Neile on iseloomulik v\u00e4ga suur plastilisus, pehmus (eriti leelismetallidel), madalad sulamis- ja keemistemperatuurid. Side n\u00f5rgeneb aatomiraadiuse kasvamisel (r\u00fchmas \u00fclevalt alla), keemis- ja sulamistemperatuur v\u00e4henevad.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"margin: 5pt 0cm;text-align: center\">\r\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"335\" height=\"211\" class=\"alignnone wp-image-139\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/metalliline_side_uus.gif\" title=\"metalliline_side_uus.gif\" alt=\"pilt\">\r\n<\/p>\r\n\r\n<h6 style=\"text-align: center\">\r\n\tJoonis 3. Metalliline side\r\n<\/h6>\r\n\r\n<p>\r\n\tMetallidel on rida iseloomulikke \u00fchiseid omadusi, mis tulenevad metallilisest sidemest:\r\n<\/p>\r\n\r\n<ol>\r\n\t<li>\r\n\t\thead soojus- ja elektrijuhid;\r\n\t<\/li>\r\n\t<li>\r\n\t\ttavatingimustel kristalsed ained (v.a\u00a0Hg);\r\n\t<\/li>\r\n\t<li>\r\n\t\tplastilised, sepistatavad, metalse l\u00e4ikega, hea peegeldusv\u00f5imega.\r\n\t<\/li>\r\n<\/ol>\r\n\r\n<p>\r\n\tNende kohta saad lugeda j\u00e4rgnevatest peat\u00fckkidest.\r\n<\/p>\r\n<div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d56f9838f6b-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d56f9838f6b-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d56f9838f6b-collapse\">\u00dclesanne 1<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69d56f9838f6b-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69d56f9838f6b-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Metallilised elemendid moodustavad enam kui kolmveerandi keemilistest elementidest. Metalliliste elementide paigutust perioodilisuss\u00fcsteemis kajastab h\u00e4sti tabeli poolpikk variant elementidest: jooniselt 1 on n\u00e4ha, et metallid j\u00e4\u00e4vad tabeli vasakusse poolde ning neid liigitatakse j\u00e4rgmiselt: s-metallid, p-metallid ning d-metallid (siirdemetallid). Ka elektronvalem, mis &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":269,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-27","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/269"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":681,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions\/681"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}