{"id":22,"date":"2024-04-04T07:30:16","date_gmt":"2024-04-04T04:30:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/35-lahustuvus-ja-lahuse-kontsentratsioon\/"},"modified":"2025-04-17T10:47:16","modified_gmt":"2025-04-17T07:47:16","slug":"35-lahustuvus-ja-lahuse-kontsentratsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/35-lahustuvus-ja-lahuse-kontsentratsioon\/","title":{"rendered":"3.5. Lahustuvus ja lahuse kontsentratsioon"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-bottom: 12.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Millest s\u00f5ltub ainete lahustumine vees ning kuidas teha arvutusi v\u00f5ttes arvesse aine lahustumist, saad vaadata j\u00e4rgnevast videost.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12.0pt;\"><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h6 style=\"margin-bottom: 12pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\" style=\"color: black;\">Allikas:\u00a0<\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/youtu.be\/qX48GTpOo-A\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/youtu.be\/qX48GTpOo-A\">https:\/\/youtu.be\/qX48GTpOo-A<\/a><\/h6>\n<h5 style=\"margin-bottom: 12pt;\">K\u00fcllastunud lahus on lahus, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu.<\/h5>\n<p><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\">Kui lisada lahustisse j\u00e4rjest enam lahustuvat ainet, siis \u00fchel hetkel aine enam ei lahustu ja enamikel juhtudel sadeneb v\u00e4lja. Kui osa lahustatavast ainest ei lahustu, siis nimetatakse saadud lahust <strong>k\u00fcllastunud lahuseks<\/strong>. K\u00fcllastunud lahuses on lahustunud aine kontsentratsioon maksimaalne ja rohkem ainet enam sellel temperatuuril\u00a0ei lahustu. <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"556\" height=\"406\" class=\"alignnone wp-image-113\" style=\"width: 274px; height: 200px;\" title=\"screenshot_2022-02-28_at_14.35.58.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_14.35.58.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_14.35.58.png 556w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_14.35.58-300x219.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 556px) 100vw, 556px\"><\/p>\n<h6>Joonis 1. Kui aine lahustub h\u00e4sti ehk selle lahustuvus on suur, siis seonduvad k\u00f5ik aineosakesed veega ja tahket ainet lahusesse ei j\u00e4\u00e4 (vasakul). Kui aine ei lahustu h\u00e4sti (paremal), siis on veega seonduvaid aineosakesi v\u00e4he ja osa ainest sadeneb lahusest v\u00e4lja. Allikas: <a title=\"\" href=\"https:\/\/2012books.lardbucket.org\/books\/principles-of-general-chemistry-v1.0\/section_08\/7e54d0c43e9597309aa9ecfdafbc69bb.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/2012books.lardbucket.org\/books\/principles-of-general-chemistry-v1.0\/section_08\/7e54d0c43e9597309aa9ecfdafbc69bb.jpg\">https:\/\/2012books.lardbucket.org\/books\/principles-of-general-chemistry-v1.0\/section_08\/7e54d0c43e9597309aa9ecfdafbc69bb.jpg<\/a><\/h6>\n<h5>Kui temperatuuri t\u00f5sta, siis\u00a0nihkub protsessi tasakaal alati endotermilise protsessi suunas (Le Ch\u0203telier\u2019 printsiip).<\/h5>\n<p><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\">Enamiku soolade lahustumine on endotermiline protsess, j\u00e4relikult temperatuuri t\u00f5stmisel nende lahustuvus suureneb. Mida suurem on endotermilise protsessi soojusefekt, seda rohkem m\u00f5jutab temperatuurimuutus lahustuvust.<\/span><\/span><\/p>\n<p><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\">Allolevalt graafikult on n\u00e4ha, et NaCl lahustuvus s\u00f5ltub v\u00e4ga v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral temperatuurist. J\u00e4relikult on NaCl lahustumise soojusefekt v\u00e4ga v\u00e4ike.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"794\" height=\"1038\" class=\"alignnone wp-image-114\" style=\"width: 300px; height: 392px;\" title=\"screenshot_2022-02-28_at_14.38.50.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_14.38.50.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_14.38.50.png 794w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_14.38.50-229x300.png 229w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_14.38.50-783x1024.png 783w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_14.38.50-768x1004.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 794px) 100vw, 794px\"><\/p>\n<h6 style=\"text-align: center;\">joonis 2. Soolade ja ammoniaagi lahustuvuse s\u00f5ltuvus temperatuurist. Allikas: <a title=\"\" href=\"https:\/\/chem.libretexts.org\/Under_Construction\/Purgatory\/Core_Construction\/Chemistry_30\/Solutions\/3.1_Solubility_Curves\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/chem.libretexts.org\/Under_Construction\/Purgatory\/Core_Construction\/Chemistry_30\/Solutions\/3.1_Solubility_Curves\">3.1 Solubility Curves \u2013 Chemistry LibreTexts<\/a><\/h6>\n<h5>Gaaside lahustumine on eksotermiline protsess ja temperatuuri t\u00f5stes gaaside lahustumine v\u00e4heneb.<\/h5>\n<p><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\">Gaaside lahustumisel pole vaja esialgseid osakestevahelisi sidemeid l\u00f5hkuda, kuna gaasid koosnevad vabalt liikuvatest molekulidest. Gaaside lahustuvus on \u00fcldjuhul \u00fcsna v\u00e4ike ja gaasimolekulid h\u00fcdraatuvad lahustumisel v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral, seega on gaaside lahustumine v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral eksotemiline protsess:\u00a0kui temperatuur t\u00f5sta, siis protsess nihkub gaasi eraldumise suunas. <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"border: none; text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"772\" class=\"alignnone wp-image-115\" style=\"width: 500px; height: 386px;\" title=\"screenshot_2022-02-28_at_14.59.48.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_14.59.48.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_14.59.48.png 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_14.59.48-300x232.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_14.59.48-768x593.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1000px) 100vw, 1000px\"><\/p>\n<h6 style=\"text-align: center;\">Joonis 3. Erinevate gaaside lahustuvuse s\u00f5ltuvus temperatuurist<\/h6>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc02e3e7747-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc02e3e7747-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc02e3e7747-collapse\">\u00dclesanne 1<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc02e3e7747-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc02e3e7747-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc02e3e774e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc02e3e774e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc02e3e774e-collapse\">\u00dclesande 1 lahendused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc02e3e774e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc02e3e774e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>1.4. 80 g naatriumnitraati<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Vastus:<\/b> 55 g<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Lahendus:<\/b> Temperatuuril 70 \u00b0C on naatriumnitraadi lahustuvus 135 g. Seega saab juurde lisada 135 g \u2013 80 g = 55 g.<\/p>\n<p>1.5.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Vastus: 33%<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Lahendus:<\/b> Temperatuuril 80 \u00b0C on KCl lahustuvus 50 g \/ 100 g vees. Lahuse kogumass on seega vee mass + KCl mass ehk 100g + 50 g = 150 g. KCl massiprotsent on seega:<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><span class=\"math-tex\"><em>P<\/em>(KCl) = 50 g \/ 150 g * 100 = 33<\/span>%<\/p>\n<p>1.6.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Vastus:<\/b> 12%<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Lahendus:\u00a0 <\/b>Temperatuuril 80 \u00b0C on NH<sub>4<\/sub>Cl lahustuvus 70 g\/100 g vees. Lahuse kogumass on seega 70 g + 100 g = 170 g ja NH<sub>4<\/sub>Cl massiprotsent on <span lang=\"ET\">70 g \/ <\/span><span lang=\"ET\">170 g <\/span><i><span lang=\"ET\">\u00d7 100% = 41 <\/span><\/i>%.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Temperatuuril 30 \u00b0C on NH<sub>4<\/sub>Cl lahustuvus aga 40 g\/100 g vees. Lahuse kogumass on seega 40 g + 100 g = 140 g ja NH<sub>4<\/sub>Cl massiprotsent on <span lang=\"ET\">40 g \/ <\/span><span lang=\"ET\">140 g <\/span><i><span lang=\"ET\">\u00d7 100% = 29 <\/span><\/i>%.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Seega langeb massiprotsent 41% \u2013 29% = 12% v\u00f5rra.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<h2>Lahustuvus<\/h2>\n<p>Lahustuvus on aine suurim mass grammides, mida antud temperatuuril saab lahustada kindlas lahusti koguses, tavaliselt 100 g vees.\u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0<\/p>\n<p>$Lahustuvus = \\frac{lahustunud\\ aine\\\u00a0mass\\\u00a0(g)}{100\\ g\\ \u00a0lahustit\\ \u00a0(H_{2}O)} \\times 100%$<\/p>\n<h2 dir=\"ltr\">N\u00e4idis\u00fclesanne 1<\/h2>\n<p dir=\"ltr\">Tuuli tegi tassi suhkrulahust, selleks v\u00f5ttis ta tassit\u00e4ie vett ehk 200 grammi vett ja lahustas selles supilusikat\u00e4ie (25 g) suhkrut.<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"margin-left: 40px;\">$Lahuse\\hspace{0.2cm}massiprotsent = \\frac{25\\ g\\ suhkrut}{200\\ \u00a0g\\ \u00a0vett + 25\\ \u00a0g\\ \u00a0suhkrut} \\times 100%$ $= 11 $<strong>%<\/strong><\/p>\n<p dir=\"ltr\">Tuuli j\u00f5i seega 11% suhkrulahust.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Kui suhkru lahustuvus puhtas vees temperatuuril 20 \u00b0C on 204 g suhkrut 100 grammi vee kohta, siis mitu grammi suhkrut peaks Tuuli veel lisama valmistatud suhkrulahusele, et ta saaks k\u00fcllastunud suhkrulahuse?<\/p>\n<p dir=\"ltr\">204 g suhkrut oleks 100 g vees k\u00fcllastunud lahuse korral.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><em>m<\/em> grammi suhkrut oleks 200 g vees k\u00fcllastunud lahusese korral.<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"margin-left: 40px;\">$m(suhkur)=\\frac{200\\hspace{0.1cm}g\\hspace{0.1cm}\\times \\hspace{0.1cm}204\\hspace{0.1cm}g}{100\\hspace{0.1cm}g}=408\\hspace{0.1cm}g$<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Kuna klaasi oli lisatud juba 25 g suhkrut, siis juurde peaks lisama 408 g \u2013 25 g = 383 g suhkrut.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Suhkru edasisel lisamisel lahusesse n\u00e4eksime suhkru v\u00e4ljasadenemist.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc02e3e7751-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc02e3e7751-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc02e3e7751-collapse\">\u00dclesanne 2<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc02e3e7751-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc02e3e7751-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc02e3e7757-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc02e3e7757-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc02e3e7757-collapse\">\u00dclesande 2 lahendused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc02e3e7757-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc02e3e7757-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>2.1.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Vastus:<\/b> ei ole k\u00fcllastunud<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Lahendus: <\/b><span class=\"TextRun Highlight SCXW77569084 BCX0\" lang=\"ET-EE\" xml:lang=\"ET-EE\" data-contrast=\"none\"><span class=\"NormalTextRun SCXW77569084 BCX0\">Mari\u202f<\/span><\/span><span class=\"TextRun SCXW77569084 BCX0\" lang=\"ET-EE\" xml:lang=\"ET-EE\" data-contrast=\"auto\"><span class=\"NormalTextRun SCXW77569084 BCX0\">lahus<\/span><\/span><span class=\"TextRun Highlight SCXW77569084 BCX0\" lang=\"ET-EE\" xml:lang=\"ET-EE\" data-contrast=\"none\"><span class=\"NormalTextRun SCXW77569084 BCX0\">\u202fkoosneb 50 g gl\u00fckoosist ja 200 ml veest. Gl\u00fckoosi <\/span><span class=\"NormalTextRun SpellingErrorV2Themed SCXW77569084 BCX0\">lahustuvus<\/span><span class=\"NormalTextRun SCXW77569084 BCX0\"> on 909 g \u00fches liitris vees, siis 200 ml ehk 0,2 liitris lahustub gl\u00fckoosi<\/span><\/span><span class=\"TextRun Highlight SCXW77569084 BCX0\" lang=\"ET-EE\" xml:lang=\"ET-EE\" data-contrast=\"none\"><span class=\"NormalTextRun SCXW77569084 BCX0\">maksimaalselt<\/span><\/span><span class=\"TextRun Highlight SCXW77569084 BCX0\" lang=\"ET-EE\" xml:lang=\"ET-EE\" data-contrast=\"none\"><span class=\"NormalTextRun SCXW77569084 BCX0\"> 909<\/span><\/span><span class=\"TextRun Highlight SCXW77569084 BCX0\" lang=\"ET-EE\" xml:lang=\"ET-EE\" data-contrast=\"none\"><span class=\"NormalTextRun SCXW77569084 BCX0\"> g <\/span><\/span><span class=\"TextRun Highlight SCXW77569084 BCX0\" lang=\"ET-EE\" xml:lang=\"ET-EE\" data-contrast=\"none\"><span class=\"NormalTextRun SCXW77569084 BCX0\">\u00d70,2 = 182 grammi. <\/span><\/span><span class=\"TextRun Highlight SCXW77569084 BCX0\" lang=\"ET-EE\" xml:lang=\"ET-EE\" data-contrast=\"none\"><span class=\"NormalTextRun SCXW77569084 BCX0\">Kuna Mari lahuses on vaid 50 g<\/span><span class=\"NormalTextRun SCXW77569084 BCX0\"> gl\u00fckoosi 200 <\/span><span class=\"NormalTextRun SpellingErrorV2Themed SCXW77569084 BCX0\">ml-s<\/span><span class=\"NormalTextRun SCXW77569084 BCX0\">, siis ei ole lahus k\u00fcllastunud.<\/span><\/span><\/p>\n<p>2.2.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Vastus: <\/b>20%<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><span class=\"TextRun SCXW176228187 BCX0\" lang=\"ET-EE\" xml:lang=\"ET-EE\" data-contrast=\"auto\"><span class=\"NormalTextRun SCXW176228187 BCX0\">Kuna vee tihedus on 1 g\/ml, siis 200 ml lahuse mass on 200 g.<\/span><\/span> Lahuse kogumass on 50 g gl\u00fckoosi + 200 g vett ehk 250 grammi. Gl\u00fckoosi massiprotsent:<\/p>\n<p style=\"margin-left: 80px;\">$P(gl\u00fckoos) = {50\\hspace{0.1cm}g\\over 250\\hspace{0.1cm}g}*100=20$<strong>%<\/strong><\/p>\n<p><i><\/i>2.3.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Vastus: <\/b>227 g<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Kui \u00fches liitris vees lahustub 909 grammi gl\u00fckoosi, siis 0,25 liitris lahustub 909 g\/l \u00d7 0,25 l = 227 grammi.<\/p>\n<p>2.4.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Vastus:<\/b> 2,78%<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Lahendus:<\/b> Lisatud soola kogumassi, on 10 spl \u00d7 14,3 g\/spl = 143 grammi. Vee ruumala oli 5 liitrit, seega selle mass oli tihedust 1 g\/cm<sup>3<\/sup>=1 kg\/dm<sup>3<\/sup> arvestades 5 kg ehk 5000 g. P\u00e4rast soola lisamist oli soolalahuse kogumass 143 g + 5000 g = 5143 grammi. Soola massiprotsent selles:<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">$(P(sool) = {143 \\over 5143}*100=2.78)% $<\/p>\n<p>2.5.<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Vastus: <\/b>180 g<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\"><b>Lahendus:<\/b> Kui 1000 ml vees lahustub 360 g soola, siis 500 ml vette tuleks lisada poole v\u00e4hem ehk 360 g \/ 2 = 180 g.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc02e3e775f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc02e3e775f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc02e3e775f-collapse\">\u00dclesanne 3<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc02e3e775f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc02e3e775f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc02e3e7762-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc02e3e7762-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc02e3e7762-collapse\">\u00dclesande 3 lahendused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc02e3e7762-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc02e3e7762-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>3.1.<b> Lahendus: <\/b>Kasuta valemit $c = {n \\over V}$<\/p>\n<p><span class=\"TextRun Highlight SCXW133710235 BCX0\" lang=\"EN-GB\" xml:lang=\"EN-GB\" data-contrast=\"none\"><span class=\"NormalTextRun SpellingErrorV2Themed SCXW133710235 BCX0\">Molaarse<\/span> <span class=\"NormalTextRun SpellingErrorV2Themed SCXW133710235 BCX0\">kontentratsiooni<\/span> <span class=\"NormalTextRun SpellingErrorV2Themed SCXW133710235 BCX0\">\u00fchik<\/span><span class=\"NormalTextRun SCXW133710235 BCX0\"> on <\/span><span class=\"NormalTextRun SCXW133710235 BCX0\">mol\/dm<\/span><\/span><span class=\"TextRun Highlight SCXW133710235 BCX0\" lang=\"EN-GB\" xml:lang=\"EN-GB\" data-contrast=\"none\"><span class=\"NormalTextRun Superscript SCXW133710235 BCX0\" data-fontsize=\"12\">3<\/span><\/span><span class=\"TextRun Highlight SCXW133710235 BCX0\" lang=\"EN-GB\" xml:lang=\"EN-GB\" data-contrast=\"none\"> <span class=\"NormalTextRun SpellingErrorV2Themed SCXW133710235 BCX0\">ehk<\/span><span class=\"NormalTextRun SCXW133710235 BCX0\"> M<\/span><\/span><\/p>\n<p>3.2. <b>Lahendus:<\/b> Kasuta valemit <i><span lang=\"ET\">n\u00a0=\u00a0c\u00a0\u00d7\u00a0V<\/span><\/i><\/p>\n<p>3.3. <b>Lahendus:<\/b> Baariumbromiidi molekulvalem on BaBr<sub>2<\/sub>. Teada on <i>V<\/i>=200 ml ehk 0,2 dm<sup>3<\/sup> ja <i>c<\/i>=4 M, seega on moolide arv <i>n<\/i>=4 M \u00d7 0,2 dm<sup>3<\/sup> = 0,8 mol. Molekulvalemist n\u00e4eme, et 0,8 moolis baariumbromiidis on sama arv moole ehk 0,8 mol baariumioone ja kaks korda rohkem bromiidioone ehk 2\u00d70,8 = 1,6 mol.<\/p>\n<p>3.4. <b>Lahendus:<\/b> Teada on baariumbromiidi <i>V<\/i>=200 ml ehk 0,2 dm<sup>3<\/sup> ja <i>c<\/i>=4 M, seega on moolide arv <i>n<\/i>=4 M \u00d7 0,2 dm<sup>3<\/sup> = 0,8 mol.<\/p>\n<p>Reaktsiooniv\u00f5rrandist n\u00e4eme, et BaBr<sub>2<\/sub> ja H<sub>2<\/sub>SO<sub>4<\/sub> moolsuhe on 1:1, seega on H<sub>2<\/sub>SO<sub>4 <\/sub>vaja samuti 0,8 mol.<\/p>\n<p>V\u00e4\u00e4velhappe lahuse kontsentratsioon <i>c<\/i>=0,4 M, seega on ruumala $V(H_2SO_4) = {n \\over c}= {0.8\\hspace{0.1cm}mol \\over 0.4\\hspace{0.1cm}M}=2\\hspace{0.1cm} liitrit$<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Millest s\u00f5ltub ainete lahustumine vees ning kuidas teha arvutusi v\u00f5ttes arvesse aine lahustumist, saad vaadata j\u00e4rgnevast videost. Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Allikas:\u00a0https:\/\/youtu.be\/qX48GTpOo-A K\u00fcllastunud lahus on lahus, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. Kui lisada &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":269,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-22","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/269"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22"}],"version-history":[{"count":29,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1235,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions\/1235"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}