{"id":19,"date":"2024-04-04T07:30:15","date_gmt":"2024-04-04T04:30:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/32-reaktsiooni-energiadiagramm-ja-aktivatsioonienergia\/"},"modified":"2025-04-07T19:43:33","modified_gmt":"2025-04-07T16:43:33","slug":"32-reaktsiooni-energiadiagramm-ja-aktivatsioonienergia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/32-reaktsiooni-energiadiagramm-ja-aktivatsioonienergia\/","title":{"rendered":"3.2. Reaktsiooni energiadiagramm ja aktivatsioonienergia"},"content":{"rendered":"<h2>Miks s\u00f5ltub kiirus kontsentratsioonist ja temperatuurist<\/h2>\n<h5 style=\"margin-bottom: 11pt;\">Reaktsioon toimub seda kiiremini, mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon ja mida k\u00f5rgem on osakeste energia ehk mida rohkem on aktiivseid p\u00f5rkeid.<\/h5>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Vaatame vesiniku reaktsiooni gaasilise joodiga (temperatuur peab olema nii k\u00f5rge, et jood oleks gaasilises olekus):<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11pt; margin-left: 40px;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">H<sub>2<\/sub> + I<sub>2<\/sub> \u2192\u00a02 HI<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Selleks, et vesiniku- ja joodimolekul reageeriksid, peavad nad sattuma l\u00e4hestikku ehk kokku p\u00f5rkama. Mida tihedamalt osakesed paiknevad, seda rohkem on vesiniku- ja joodimolekulide vahelisi p\u00f5rkeid ja seda kiirem on ka reaktsioon. Ehk ainete kontsentratsiooni kasvades reaktsiooni kiirus kasvab.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Tegelikult ei piisa vaid sellest, kui reageerivad osakesed nagu pallid kokku p\u00f5rkavad ja siis uuesti eemale lendavad. Nad peaksid nii kaua koos p\u00fcsima, et vanad sidemed j\u00f5uaksid katkeda ja uued tekkida. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<h5 style=\"margin-bottom: 11pt;\">Temperatuur suurendab k\u00f5igi reaktsioonide kiirust.<\/h5>\n<p style=\"margin-bottom: 11pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Selleks, et \u00fchendis vanad sidemed katkeksid, on vaja energiat. J\u00e4relikult v\u00f5ivad saaduse anda vaid need p\u00f5rked, mille osakesed on selleks piisava energiaga. Elementaarakti toimumiseks vajaminevat energiat nimetatakse <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>aktivatsioonienergiaks ja vastavaid p\u00f5rkeid aktiivseteks p\u00f5rgeteks. Kuna k\u00f5r<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">gemal temperatuuril on piisava energiaga osakesi rohkem, on reaktsioon j\u00e4relikult ka kiirem. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<h2>Kas reaktsioon saab toimuda ka vastassuunas<\/h2>\n<p style=\"margin-bottom: 12.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">L\u00fchike vastus on \u201cnii ja naa\u201d. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Kui ampull t\u00e4ita toatemperatuuril N<sub>2<\/sub>O<sub>4<\/sub>-ga, mis on v\u00e4rvitu gaas, siis hakkab ampulli sisu v\u00e4rvuma pruuniks:\u00a0ampulli tekib NO<sub>2<\/sub>. Kui aga sulgeda ampulli puhas pruuni v\u00e4rvusega\u00a0 NO<sub>2<\/sub> ja jahutada ampull 0 <sup>o<\/sup>C-ni, siis muutub ampulli sisu heledamaks \u2013\u00a0tekib N<sub>2<\/sub>O<sub>4<\/sub>. Nii saame reaktsiooni kirja panna j\u00e4rgnevalt:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12pt; margin-left: 40px;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">N<sub>2<\/sub>O<sub>4<\/sub><\/span><\/span><\/span><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/span><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"76\" height=\"62\" class=\"alignnone wp-image-95\" style=\"width: 16px; height: 13px;\" title=\"kaks-noolt.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/kaks-noolt.png\" alt=\"nool\">\u00a0<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">2NO<\/span><\/span><\/span><sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">2<\/span><\/span><\/span><\/sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Edasi-tagasi nooleke <img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"76\" height=\"62\" class=\"alignnone wp-image-95\" style=\"width: 16px; height: 13px;\" title=\"kaks-noolt.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/kaks-noolt.png\" alt=\"nool\"> reaktsiooniv\u00f5rrandis t\u00e4hendab seda, et reaktsioon v\u00f5ib kulgeda m\u00f5lemas suunas ehk on <\/span><\/span><\/span><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">p\u00f6\u00f6rduv.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<h5>Praktiliselt l\u00f5puni kulgevad need reaktsioonid, milles tekib sade, gaas, vesi v\u00f5i muu v\u00e4hedissotsieeruv \u00fchend.<\/h5>\n<p style=\"margin-bottom: 12.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Kui segada kokku v\u00f5rdsetes moolkogustes NaOH-d ja HCl-i, siis kulgeb aga reaktsioon l\u00f5puni:\u00a0saadud lahus pole ei happeline (nagu HCl) ega ka aluseline (nagu NaOH). Keeduklaasi on tekkinud\u00a0NaCl neutraalne lahus ning OH<sup>\u2013<\/sup> ja H<sup>+<\/sup> ioonid on moodustanud kokku v\u00e4hedissotsieeruva \u00fchendi \u2013\u00a0vee. Selline reaktsioon on p\u00f6\u00f6rdumatu ehk kulgeb praktiliselt l\u00f5puni:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12pt; margin-left: 40px;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">NaOH + HCl\u00a0 \u2192 NaCl + H<\/span><\/span><\/span><sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">2<\/span><\/span><\/span><\/sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">O.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Ka p\u00f5lemisreaktsioonid kulgevad l\u00f5puni.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p>Praktiliselt l\u00f5puni kulgevad need reaktsioonid, milles tekib<\/p>\n<ul>\n<li><strong>sade<\/strong> (n\u00e4iteks MgOH<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/span>\u00a0+ H<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/span>CO<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><sub>3<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/span> \u2192 MgCO<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><sub>3<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/span>\u2193 + 2 H<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/span>O),<\/li>\n<li><strong>gaas<\/strong> (n\u00e4iteks Na<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/span>S + 2 HCl \u2192 2 NaCl + H<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/span>S\u2191),<\/li>\n<li><strong>vesi v\u00f5i muu v\u00e4hedissotsieeruv \u00fchend<\/strong> (n\u00e4iteks Na<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/span>O + H<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/span>SO<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><sub>4<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/span> \u2192 Na<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/span>SO<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><sub>4<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/span> + H<span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/span>O).<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Reaktsiooni energiadiagramm<\/h2>\n<p style=\"margin-bottom: 12.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">N\u00fc\u00fcd on paras aeg vaadata eelnevalt lubatud reaktsiooni energia selgitusi. \u00d6eldakse, et \u00fcks pilt on parem kui tuhat s\u00f5na. V\u00f5tame n\u00e4iteks eelmisest alapunktist tuttava p\u00f6\u00f6rduva reaktsiooni:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12pt; margin-left: 40px;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">N<sub>2<\/sub>O<sub>4<\/sub><\/span><\/span><\/span> <\/span><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"76\" height=\"62\" class=\"alignnone wp-image-95\" style=\"width: 16px; height: 13px;\" title=\"kaks-noolt.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/kaks-noolt.png\" alt=\"nool\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"> 2NO<\/span><\/span><\/span><sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">2<\/span><\/span><\/span><\/sub><\/span><\/p>\n<p>mille energiadiagramm n\u00e4eb v\u00e4lja selline:<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12pt; text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"912\" height=\"862\" class=\"wp-image-104 aligncenter\" style=\"width: 400px; height: 378px;\" title=\"screenshot_2022-02-28_at_13.20.20.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_13.20.20.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_13.20.20.png 912w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_13.20.20-300x284.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_13.20.20-768x726.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 912px) 100vw, 912px\"><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12pt; text-align: center;\">Joonis 1. Energiadiagramm<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Graafikul on <strong>musta joonega<\/strong> m\u00e4rgitud energiamuutused reaktsiooni k\u00e4igus puhtast l\u00e4hteainest (N<sub>2<\/sub>O<sub>4<\/sub>) kuni puhta saaduseni (NO<sub>2<\/sub>). Must nool n\u00e4itab otsereaktsiooni suunda. V\u00e4rviliste nooltega on m\u00e4rgitud rida energiaid, mida vaatame kohe l\u00e4hemalt.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 12.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Nagu eespool n\u00e4gime, peab selleks, et reaktsioon (antud n\u00e4ites \u00fche N<sub>2<\/sub>O<sub>4<\/sub> molekuli lagunemine) toimuks, olema reageerivatel osakestel piisavalt energiat. Otsereaktsioonis on vastav minimaalne vajalik <\/span><\/span><\/span><\/span>energia <span style=\"color: #daa520;\"><strong><em>E<\/em><sub>otse<\/sub><\/strong><\/span>, p\u00f6\u00f6rdreaktsioonis 2NO<sub>2<\/sub> <img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"76\" height=\"62\" class=\"alignnone wp-image-95\" style=\"width: 16px; height: 13px;\" title=\"kaks-noolt.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/kaks-noolt.png\" alt=\"nool\"> N<sub>2<\/sub>O<sub>4<\/sub>\u00a0 aga <span style=\"color: #daa520;\"><strong><em>E<\/em><sub>p\u00f6\u00f6rd<\/sub><\/strong><\/span>. Need energiad ongi otse- ja vastassuunalise reaktsiooni aktivatsioonienergiad, vastavalt E<span style=\"color: #000000;\"><sub>otse<\/sub><\/span> ja E<span style=\"color: #000000;\"><sub>p\u00f6\u00f6rd<\/sub><\/span>.<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Skeemil toodud reaktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>i l\u00e4hteainete energia on palju v\u00e4iksem kui saaduste energia (<span style=\"color: #3366cc;\"><strong>sinised nooled<\/strong><\/span>), st saaduste saamiseks tuleb l\u00e4hteainetele energiat juurde anda. Seda energiat, mida tuleb lisada v\u00f5i mis reaktsioonis v<span style=\"background-image: initial; background-position: initial; background-size: initial; background-attachment: initial;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"><span style=\"background-color: white;\">abaneb, nimetatakse <\/span><\/span><strong><span style=\"color: #008000;\"><span style=\"background-color: white;\">reaktsiooni soojusefektiks \u0394<em>H.\u00a0<\/em><\/span><\/span><\/strong><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<h5><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/book\/84-ekso-ja-endotermilised-reaktsioonid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img decoding=\"async\" style=\"height: 39px; width: 50px; float: right;\" title=\"\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-11_at_13.55.20.png\" alt=\"video\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:67528,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><\/a><a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/book\/84-ekso-ja-endotermilised-reaktsioonid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/book\/84-ekso-ja-endotermilised-reaktsioonid\">Ekso- ja endotermiliste reaktsioonide kohta loe siit.<\/a><\/h5>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Reaktsiooni soojusefekti \u0394<i>H<\/i>\u00a0 saame, kui lahutame saaduste \u0394<i>H<\/i> v\u00e4\u00e4rtusest l\u00e4hteainete \u0394<i>H <\/i>\u00a0v\u00e4\u00e4rtuse: <\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">\u00a0\u0394H =\u00a0 \u0394H (saadused) \u2013\u00a0 \u0394H (l\u00e4hteained)<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Kui reaktsiooni soojusefekt on positiivne, siis see reaktsioon tarbib soojust \u2013\u00a0see on endotermiline reaktsioon. Lagunemisreaktsioonid on enamasti <\/span><\/span><\/span><\/span>endotermilised reaktsioonid, sest sidemete l\u00f5hkumine n\u00f5uab energiat. Kui aga reaktsiooni soojusefekt on negatiivne, siis reaktsiooni k\u00e4igus soojus vabaneb. <strong>Selline reaktsioon\u00a0on eksotermiline reaktsioon.<\/strong><\/p>\n<h2>Kas \u00fcle m\u00e4e v\u00f5i l\u00e4bi kuru v\u00f5i vastum\u00e4ge<\/h2>\n<p style=\"margin-bottom: 12.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Jooniselt on n\u00e4ha, et \u00fcle aktivatsioonienergia barj\u00e4\u00e4ri v\u00f5ib liikuda m\u00f5lemas suunas, aga loomulikult tekib k\u00fcsimus, miks \u00fcle m\u00e4e, \u00e4kki saaks ka k\u00f5rvalt minna. Konkreetse reaktsioonimehhanismi jaoks on aktivatsioonienergia v\u00e4him vajalik energia, et osakeste vahel reaktsioon toimuks. See on nagu kuru m\u00e4eahelikus: k\u00f5rgemalt v\u00f5ib, kui on jaksu, aga madalamat teed ei ole. Iseasi, kui kaevata l\u00e4bi m\u00e4e tunnel, sel juhul saab v\u00e4iksema energiakuluga teisele poole ahelikku. Aeglastele reaktsioonidele otsitakse kiirendajaid \u2013 katal\u00fcsaatoreid, mille abil toimuksid reaktsioonid madalama aktivatsioonienergiaga teed m\u00f6\u00f6da.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">\u00a0Lisaks katal\u00fcsaatoritele v\u00f5ivad reaktsiooni kiirust m\u00f5jutada <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>veel ka inhibiitorid \u2013\u00a0need <span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">aeglustavad reaktsiooni, aga nad ei t\u00f5sta aktivatsioonienergia barj\u00e4\u00e4ri (siis toimuks ju reaktsioon ikka tavateed m\u00f6\u00f6da edasi), vaid seovad reaktsiooniv\u00f5imelisi osakesi v\u00f5i blokeerivad reaktsioonitsentreid \u2013 kindlaid struktuuriosi, kus reaktsiooni elementaarakt toimub. Inhibiitorite kasutamine on levinud biokeemilistesprotsessides nt mitmesguse v\u00e4hiravi korral.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc1fed0efee-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc1fed0efee-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc1fed0efee-collapse\">\u00dclesanne 1<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc1fed0efee-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc1fed0efee-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Miks s\u00f5ltub kiirus kontsentratsioonist ja temperatuurist Reaktsioon toimub seda kiiremini, mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon ja mida k\u00f5rgem on osakeste energia ehk mida rohkem on aktiivseid p\u00f5rkeid. Vaatame vesiniku reaktsiooni gaasilise joodiga (temperatuur peab olema nii k\u00f5rge, et jood &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":269,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-19","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/269"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1225,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions\/1225"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}