{"id":18,"date":"2024-04-04T07:30:15","date_gmt":"2024-04-04T04:30:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/31-reaktsiooni-kiirus-ja-tasakaal\/"},"modified":"2025-04-07T19:43:02","modified_gmt":"2025-04-07T16:43:02","slug":"31-reaktsiooni-kiirus-ja-tasakaal","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/31-reaktsiooni-kiirus-ja-tasakaal\/","title":{"rendered":"3.1. Reaktsiooni kiirus ja tasakaal"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Keemiline kineetika on teadus keemiliste reaktsioonide kiirusest.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Mis on keemilise reaktsiooni kiirus, millised tegurid m\u00f5jutavad reaktsiooni kiirust \u2013 nendele k\u00fcsimustele saad vastuse j\u00e4rgnevast videost.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h6 style=\"margin-bottom: 11pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\" style=\"color: black;\">Allikas:\u00a0<\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/youtu.be\/E0MlY2Y7MQ0\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/youtu.be\/E0MlY2Y7MQ0\">https:\/\/youtu.be\/E0MlY2Y7MQ0<\/a><\/h6>\n<h2>Mis on reaktsiooni kiirus<\/h2>\n<h5>Keemilise reaktsiooni kiirus v\u00e4ljendab aine kontsentratsiooni muutust aja\u00fchikus.<\/h5>\n<p>Keemilise reaktsiooni kiirus v\u00e4ljendab aine kontsentratsiooni muutust aja\u00fchikus. <span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Kiirust t\u00e4histakse t\u00e4hega<i> v <\/i>ning selle p\u00f5hi\u00fchik\u00a0 on mol\/(dm<sup>3 <\/sup>s). Kuigi koolis kiiruse valemit ei \u00f5petata, siis selguse m\u00f5ttes toome selle siin siiski v\u00e4lja:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11pt; text-align: center;\">$v=\\frac{c_{l\u00f5pp}-c_{alg}}{t_{l\u00f5pp}-t_{alg}}=\\frac{\\Delta c}{\\Delta t}$<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><i><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">c<\/span><\/span><\/span><\/i><sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">l\u00f5pp<\/span><\/span><\/span><\/sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\"> ja <i>c<\/i><sub>alg<\/sub> on aine l\u00f5pp- ja algkontsentratsioonid (\u00fchik mol\/dm<sup>3<\/sup> ehk M),<i> <\/i><i>t<\/i><sub>l\u00f5pp<\/sub> \u2013 <i>t<\/i><sub>alg<\/sub> t\u00e4histab\u00a0 ajavahemikku, mille v\u00e4ltel protsessi vaadeldakse (aja \u00fchik v\u00f5ib olla sekund, aga kasutatakse ka minutit, tundi ja m\u00f5nikord koguni aastat). Reaktsiooni kiirust v\u00f5ib vaadelda nii l\u00e4htainete \u00e4ra reageerimise kui ka saaduste tekkimise j\u00e4rgi.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<h2>Kui kiiresti reaktsioon toimub<\/h2>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Kindlasti tead juba, et reaktsioonid v\u00f5ivad toimuda v\u00e4ga erineva kiirusega. N\u00e4iteks happe ja leelise kokkusegamisel toimub reaktsioon kiiresti (keeduklaas l\u00e4heb kiiresti kuumaks). M\u00f5ned protsessid toimuvad aga v\u00e4ga aeglaselt, nii aeglaselt, et me ei j\u00f5uagi seda \u00e4ra oodata. \u00dcheks selliseks n\u00e4iteks on teemandi lagunemine grafiidiks:\u00a0vanaema teemants\u00f5rmusest v\u00f5ib saada l\u00f5puks t\u00fckike grafiiti, aga me ei j\u00f5ua kunagi seda hetke \u00e4ra oodata.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11pt; text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"912\" height=\"396\" class=\"wp-image-103 aligncenter\" style=\"width: 461px; height: 200px;\" title=\"screenshot_2022-02-28_at_12.45.01.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_12.45.01.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_12.45.01.png 912w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_12.45.01-300x130.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-28_at_12.45.01-768x333.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 912px) 100vw, 912px\"><\/p>\n<h6 style=\"text-align: center;\">Joonis 1. Teemant ja grafiit. Allikas: <a title=\"\" href=\"https:\/\/www.petragems.com\/blog\/difference-between-diamond-and-graphite\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.petragems.com\/blog\/difference-between-diamond-and-graphite\/\">https:\/\/www.petragems.com\/blog\/difference-between-diamond-and-graphite\/<\/a><\/h6>\n<h2>Millest reaktsiooni kiirus s\u00f5ltub ehk teeme \u201celevandile hambapastat\u201d<\/h2>\n<h5 style=\"margin-bottom: 11pt;\"><a href=\"https:\/\/teemekeemiat.eu\/elevandi-hambapasta-maal-ja-kosmoses\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"168\" height=\"130\" class=\"alignnone wp-image-81\" style=\"width: 50px; height: 39px; float: right;\" title=\"screenshot_2022-02-11_at_13.55.20.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/524\/screenshot_2022-02-11_at_13.55.20.png\" alt=\"video\"><\/a><a title=\"\" href=\"https:\/\/teemekeemiat.eu\/elevandi-hambapasta-maal-ja-kosmoses\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/teemekeemiat.eu\/elevandi-hambapasta-maal-ja-kosmoses\/\">Vaata \u201celevandi hambapasta\u201d katset.<\/a><\/h5>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Oled vast n\u00e4inud katset \u201celevandi hambapasta\u201d<\/span><\/span><\/span><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">. Selle reaktsiooni v\u00f5rrand on tegelikult lihtne:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11pt; margin-left: 40px;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">2H<sub>2<\/sub>O<sub>2<\/sub>\u00a0\u2192 2H<sub>2<\/sub>O + O<sub>2<\/sub>\u2191<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Kui valada vesinikperoksiidi lahus mensuuri, siis on raske seal n\u00e4ha mingeid muutusi. Vesinikperoksiid k\u00fcll laguneb valguse toimel (sellep\u00e4rast s\u00e4ilitatakse seda tumedas pudelis), kuid see reaktsioon on v\u00e4ga aeglane. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Kui aga lisada vesinikperoksiidi lahusele kaaliumjodiidi lahust (katal\u00fcsaator), siis v\u00f5ib saada p\u00e4ris tormilise reaktsiooni, mis toimub kahes etapis:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11pt; margin-left: 40px;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">H<sub>2<\/sub>O<sub>2<\/sub> + I<sup>\u2013<\/sup>\u00a0\u2192 OI<sup>\u2013<\/sup> + H<sub>2<\/sub>O<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11pt; margin-left: 40px;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">H<sub>2<\/sub>O<sub>2<\/sub> + OI<sup>\u2013<\/sup> \u2192\u00a0I<sup>\u2013<\/sup> + H<sub>2<\/sub>O + O<sub>2<\/sub>\u2191<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><i><span lang=\"et\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">M\u00e4rkus: Need etapid on toodud illustratsiooniks, sedasorti v\u00e4ga kiiresti edasi reageerivate vahe\u00fchenditega ioonreaktsioonid ei ole g\u00fcmnaasiumi keemia \u00f5ppekavas.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/i><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Neid kahte v\u00f5rrandit kokku nimetatakse<\/span><\/span><\/span><\/span> reaktsiooni mehhanismiks. <span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Reaktsiooni mehhanism peab alati andma kokku summaarse reaktsiooni. Proovi, kas saad mehhanismi kahest etapist kokku vesinikperoksiidi lagunemise reaktsiooni. (Liida omavahel m\u00f5lema reaktsiooni l\u00e4htained ja saadused)<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"padding-left: 40px;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">2H<sub>2<\/sub>O<sub>2<\/sub>\u00a0\u2192 2H<sub>2<\/sub>O + O<sub>2<\/sub>\u2191<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Selgub, et I<sup>\u2013<\/sup>\u00a0 ja OI<sup>\u2013<\/sup>\u00a0 on justkui \u00fclearused, sest taanduvad summaarsest v\u00f5rrandist v\u00e4lja. Tegelikult aga m\u00e4ngivad nad m\u00f5lemad reaktsioonis olulist rolli: jodiidioon on katal\u00fcsaatoriks, mis tekitab vesinikperoksiidiga reageerides v\u00e4ga ebap\u00fcsiva reaktsiooniv\u00f5imelise vahe\u00fchendi OI<sup>\u2013<\/sup>, mis reageerib kiiresti edasi.\u00a0 Saime teada \u00fche v\u00f5imaluse, kuidas reaktsiooni kiirust m\u00f5jutada \u2013\u00a0lasta sellel toimuda katal\u00fcsaatori toimel teist teed m\u00f6\u00f6da. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<h5>Katal\u00fcsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, sest v\u00f5imaldab sellel toimuda teise, v\u00e4hem energiat n\u00f5udva mehhanismi j\u00e4rgi.<\/h5>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Selle energia juurde tuleme hiljem tagasi. Praegu aga vaatame, kas elevandi hambapasta valmistamine \u00f5nnestub, kui lisada vesinikperoksiidi lahusele kaaliumjodiidi. Tegelikult mitte, sest me lihtsalt ei n\u00e4e reaktsiooni toimumist. Siin aitab h\u00e4dast v\u00e4lja n\u00f5udepesuvahend. Tekkiv hapnik koos n\u00f5udepesuvahendiga tekitab hulgaliselt vahtu, mis voolab kiiresti \u00fcle mensuuri \u00e4\u00e4re \u2026 V\u00f5i ei voola.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Kui veidi katsetada, siis selgub, et mida kangemat vesinikperoksiidi lahust kasutame, seda kiiremini ja rohkem vahtu tekib ehk seda kiiremini reaktsioon toimub. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<h5>Reaktsioon kiireneb l\u00e4hteainete kontsentratsiooni ja r\u00f5hu suurendamisel (gaasiline l\u00e4htaine), kuumutamisel, segamisel, peenestamisel ja katal\u00fcsaatori osalemisel.<\/h5>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Gaaside puhul t\u00e4hendab suurem kontsentratsioon k\u00f5rgemat r\u00f5hku, seega r\u00f5hu suurenedes toimub reaktsioon kiiremini. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Kui reaktsioonisegu soojendada, siis reaktsioon samuti kiireneks.<\/span><\/span><\/span><\/span> Reaktsioon toimub seda kiiremini, mida k\u00f5rgem on temperatuur.<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 11.0pt;\"><span style=\"background: white;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Reaktsiooni kiirust m\u00f5jutavad veel ainete segamine ja l\u00e4hteainete peenestamine. Ainete segamisel jagunevad osakesed reaktsioonisegus \u00fchtlasemalt, osakeste p\u00f5rkumine toimub seet\u00f5ttu sagedamini ja reaktsiooni kiirus kasvab.\u00a0 Peenestamisel ainete kokkupuutepind suureneb, reaktsioon saab toimuda \u00fchtlasemalt ja kiiremini.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5te teguritest, mis m\u00f5jutavad reaktsiooni kiirust:<\/p>\n<ul>\n<li>Reaktsiooni kiirus kasvab l\u00e4hteainete kontsentratsiooni suurendamisel.<\/li>\n<li>Gaasiliste ainete korral r\u00f5hu suurendamisel reaktsiooni kiirus suureneb.<\/li>\n<li>Reaktsioon toimub seda kiiremini, mida k\u00f5rgem on temperatuur.<\/li>\n<li>Reaktsiooni kiirus kasvab veel reaktsioonisegu segamisel ja l\u00e4hteainete peenestamisel.<\/li>\n<li>Katal\u00fcsaatori juuresolekul reaktsiooni kiirus suureneb.<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc1ad954d5b-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc1ad954d5b-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc1ad954d5b-collapse\">\u00dclesanne 1<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc1ad954d5b-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc1ad954d5b-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc1ad954d62-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc1ad954d62-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc1ad954d62-collapse\">\u00dclesanne 2<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc1ad954d62-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc1ad954d62-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Keemiline kineetika on teadus keemiliste reaktsioonide kiirusest. Mis on keemilise reaktsiooni kiirus, millised tegurid m\u00f5jutavad reaktsiooni kiirust \u2013 nendele k\u00fcsimustele saad vastuse j\u00e4rgnevast videost. Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Allikas:\u00a0https:\/\/youtu.be\/E0MlY2Y7MQ0 Mis on reaktsiooni kiirus Keemilise reaktsiooni &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":269,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-18","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/269"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1224,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions\/1224"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/huvitavkeemia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}