{"id":11,"date":"2024-04-04T03:43:29","date_gmt":"2024-04-04T00:43:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hiv\/tegevusvaldkonnad\/"},"modified":"2024-04-12T14:06:44","modified_gmt":"2024-04-12T11:06:44","slug":"tegevusvaldkonnad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hiv\/tegevusvaldkonnad\/","title":{"rendered":"Tegevusvaldkonnad"},"content":{"rendered":"

Kontsentreeritud HIV epideemia Eestis sai alguse 2000. aastal peamiselt s\u00fcstivate narkomaanide populatsioonis. 2005. aastal T\u00dc mikrobioloogia instituudi juures tegevust alustanud HIV uurimisgrupp professor Irja Lutsari juhtimisel keskendus peamiselt selle puhangu molekulaar-epidemioloogia uurimisele. Esimesed uuringud kinnitasid varasemaid andmeid, et Eesti HIV epideemia p\u00f5hjustas seni Euroopas haruldane HIV-1 t\u00fcvi CRF06_cpx. Samade t\u00fcvede ravimresistentsuse anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas t\u00fcvede tundlikkust k\u00f5ikidele seni kasutuses olnud antiretroviirusravimitele (Avi jt 2009). \u00dchtlasi alustati esimesena Eestis 2005. aastal ka Sangeri sekveneerimisel p\u00f5hinevat HIV ravimresistentsustestide pakkumist HIV raviga tegelevatele Eesti haiglatele.<\/span><\/p>\n

K\u00e4esolevaks ajaks on meie uurimisgrupil v\u00e4lja kujunenud kolm peamist tegevusvaldkonda.\u00a0<\/span><\/p>\n

Esimene<\/strong>\u00a0teadus-suund uurib tegureid, mis kaitsevad teatud hulka isikuid HIV nakkuse eest v\u00f5i v\u00e4hemalt v\u00e4hendavad oluliselt nende isikute nakatumise t\u00f5en\u00e4osust viirusega. Nimetatud uuringud viiakse l\u00e4bi Eesti s\u00fcstivate narkomaanide grupis, kus osadel isikutel on vaatamata korduvale ekspositsioonile \u00f5nnestunud j\u00e4\u00e4da HIV negatiivseks. Senised uuringud on leidnud mitmeid pol\u00fcmorfisme erinevates inimese geenides (CCL3L1, CCR5 ja IL-10), mis m\u00f5jutavad nii HI-viirusesse kui ka temaga kaasuvatesse koinfektsioonidesse (nagu n\u00e4iteks HCV) nakatumist (Huik jt 2010, Huik jt 2013, Kallas jt 2015). Lisaks on kirjeldatud erinevaid seoseid T-rakkude alam-populatsioonide, immuunaktivatsiooni ning muude verega levivate viiruste (GBV-C) ja HI-viirusesse nakatumise ning s\u00fcstitavate narkootikumide kasutamise vahel (J\u00f5geda jt 2013, Kallas jt 2014). Nimetatud uuringud on l\u00e4bi viidud koostoos prof Anneli Uusk\u00fclaga T\u00dc tervishoiuinstituudist, prof Sunil K Ahuja\u2019ga Texase \u00dclikoolist San Antoniost ja prof Don Des Jarlais\u2019ga Beth Isreal Medical Center\u2019st New Yorgist.<\/span><\/p>\n

\n

Teine\u00a0<\/strong>teadus-suund on keskendunud Eestis leviva HIV-1 ravimresistentsuse uuringutele. Valminud on Eesti CRF06_cpx t\u00fcve ravimresistentsusmutatsioonide kirjeldused enim levinud antiretroviirus-ravire\u017eiimide taustal (avaldamata andmed). Pikaajaliselt on j\u00e4lgitud \u00fclekanduvat ravimresistentsust v\u00e4rskelt diagnoositud HIV positiivsetel patsientidel. Andmed omavad olulist kliinilist v\u00e4\u00e4rtust, kuna m\u00f5jutavad otseselt ravi edukust ravi alustavatel patsientidel. Tulemused, erinevalt L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikidest, n\u00e4itavad \u00fclekanduva ravimresistentsuse t\u00f5usu Eestis viimasel k\u00fcmnel aastal (Avi jt 2010, Avi jt 2014, avaldamata andmed). Selle teema raames on osaletud ka rahvusvahelises konsortsiumis, mis koostas \u00fclevaate \u00fclekanduva ravimresistentsuse d\u00fcnaamikast kogu maailmas (Rhee jt 2015).\u00a0<\/span><\/p>\n

\n

Kolmandaks<\/strong>\u00a0teadus-suunaks on Eesti HIV positiivsete nakkuse kulu ja ravi edukuse kirjeldamine. Nimetatud uuringut viiakse l\u00e4bi tihedas koostoos Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi, Eesti HIV andmekogu (E-HIV) ning erinevate Eesti haiglatega. T\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on v\u00e4lja selgitada ravi edukust m\u00f5jutavad tegurid, mis on iseloomulikud Ida-Euroopa s\u00fcstivate narkomaanide monof\u00fcleetilisele (\u00fchest allikast p\u00e4rinevale) HIV-1 CRF06_cpx epideemiale.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kontsentreeritud HIV epideemia Eestis sai alguse 2000. aastal peamiselt s\u00fcstivate narkomaanide populatsioonis. 2005. aastal T\u00dc mikrobioloogia instituudi juures tegevust alustanud HIV uurimisgrupp professor Irja Lutsari juhtimisel keskendus peamiselt selle puhangu molekulaar-epidemioloogia uurimisele. Esimesed uuringud kinnitasid varasemaid andmeid, et Eesti HIV …<\/p>\n","protected":false},"author":128,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hiv\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hiv\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hiv\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hiv\/wp-json\/wp\/v2\/users\/128"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hiv\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hiv\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":182,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hiv\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/182"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hiv\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}