{"id":7,"date":"2024-04-03T23:08:25","date_gmt":"2024-04-03T20:08:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/proksimaalsed-tuubulid\/"},"modified":"2024-04-08T10:11:05","modified_gmt":"2024-04-08T07:11:05","slug":"proksimaalsed-tuubulid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/proksimaalsed-tuubulid\/","title":{"rendered":"Proksimaalsed tuubulid"},"content":{"rendered":"<p>Proksimaalsed tuubulid koosnevad v\u00e4hestest k\u00f5rgetest rakkudest (5-8) ja nad on k\u00fcllaltki kitsa valendikuga (diameeter 40-60 \u00b5m). Rakkude ts\u00fctoplasma on h\u00e4gune, basaalses piirkonnas\u00a0paiknevad rohkearvulised mitokondrid moodustavad seal basaalse jutilisuse. Raku apikaalsel pinnal on tihe, \u00fchtlane harjas\u00e4\u00e4ris, mille moodustavad mikrohatud. Harjas\u00e4\u00e4ris sisaldab palju aluselist fosfataasi, viimane on vajalik gl\u00fckoosi tagasiimendumisel. Proksimaalsetes tuubulites toimub gl\u00fckoosi, aminohapete, vee, valkude aktiivne tagasiimendumine glomerulaarfiltraadist.<strong style=\"line-height: 1.6em;\">\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"628\" height=\"276\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/12\/tuubul1.png\" alt=\"tuubul1.png\" class=\"wp-image-16\" title=\"tuubul1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/12\/tuubul1.png 628w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/12\/tuubul1-300x132.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 628px) 100vw, 628px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-center\">Neer. H&amp;E<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"370\" height=\"295\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/12\/tuubul2.png\" alt=\"tuubul2.png\" class=\"wp-image-15\" title=\"tuubul2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/12\/tuubul2.png 370w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/12\/tuubul2-300x239.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 370px) 100vw, 370px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-center\">Proksimaalse tuubuli harjas\u00e4\u00e4ris. TEM 8900x<\/p>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">J\u00e4ta meelde!\u00a0\nProksimaalsed tuubulid koosnevad 5-8 rakust, valendik on kitsas.<\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Proksimaalsed tuubulid koosnevad v\u00e4hestest k\u00f5rgetest rakkudest (5-8) ja nad on k\u00fcllaltki kitsa valendikuga (diameeter 40-60 \u00b5m). Rakkude ts\u00fctoplasma on h\u00e4gune, basaalses piirkonnas\u00a0paiknevad rohkearvulised mitokondrid moodustavad seal basaalse jutilisuse. Raku apikaalsel pinnal on tihe, \u00fchtlane harjas\u00e4\u00e4ris, mille moodustavad mikrohatud. Harjas\u00e4\u00e4ris sisaldab &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/10"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":76,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/76"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}